Uudised
-
Eesti õhuväe ohvitser juhib kolme Balti riigi ühtset õhuseiresüsteemiEsmakordselt asus Balti riikide ühtset õhuseiresüsteemi BALTNET juhtima Eesti Õhuväe ohvitser.
Oktoobri algusest asus Balti riikide ühtse õhuseiresüsteemi ülema ametikohale Eesti Õhuväe ohvitser kapten Eero Neemla. BALTNETi ülema töökohustuste hulka kuulub Regionaalse Õhuseire Koordinatsioonikeskuse (RASCC) juhtimine ja teiste BALTNETi lülide töö koordineerimine.
Kapten Eero Neemla on lõpetanud Eesti Riigikaitse Akadeemia ja läbinud erinevaid täienduskursuseid, sealhulgas nooremstaabiohvitseri kursuse Hollandis. Kapten Neemla on teeninud õhuseireohvitserina, Õhuseiredivisjoni Õhusuveräänsuskeskuse ülemana ja viibinud kuus kuud välisteenistuses Leedus õhuruumi järelvalvemeeskonna koosseisus.
Õhuväe ülema brigaadikindral Teo Krüüneri sõnul on aeg, mil Eesti Õhuväe ohvitser teenib BALTNETi ülema ametikohal, väga vastutusrikas. “Meie ohvitser hakkab kolme Balti riigi ühist keskust juhtima väga vastutusrikkal ajal, sest Balti õhuruumi seire asendub tulevikus õhuruumi kontrolli süsteemiga,” ütles brigaadikindral Krüüner. “Saavutades NATO liikmelisuse, lisandub meie seirevõimekusele ka kontrollivõimekus.”
16. aprillil 1998 allkirjastatud BALTNET-i raamlepingu järgselt rajati Leetu Regionaalne Õhuseire Koordinatsioonikeskus (RASCC). RASCC alustas tööd 1999. aasta oktoobris. RASCC võtab vastu, töötleb ning kuvab primaar- ja sekundaarradarite andmeid kolmes Balti riigis, algatab ja koordineerib kõigi radarite seireulatusse sattunud lennukite jälgimist ja tuvastamist ning koordineerib regionaalse informatsiooni vahetamist kolmandate pooltega.
Integreeritud informatsioon võimaldab Balti riikide asjaomastel võimudel jälgida, tuvastada ja kontrollida lennuliiklust kogu regiooni õhuruumis.
Lisaks RASCC-ile on Eestil, Lätil ja Leedul igaühel ka oma riiklik õhu-seirekeskus, mis võtab vastu ja kuvab RASCC-is kolmerahvuselise meeskonna tööna kokku pandud üldist integreeritud õhuruumipilti ning on tagavarasüsteemiks RASCC-i avarii korral. Riiklike keskuste põhiülesandeks on rahvusliku õhuruumi puutumatuse jälgimine.
Ametikohad BALTNETis roteeruvad kolme riigi ohvitseride vahel. Seni on Eesti Õhuväe ohvitserid teeninud BALTNETi ülema asetäitja ametikohal. Aastatel 1999 – 2001 oli BALTNETi ülema asetäitja praegune Õhuseiredivisjoni ülem kapten Jaak Tarien ja 2001 – 2003 kapten Riivo Valge.
-
Kaitsejõudude Peastaabi protokolliteenistust juhib kapten Toomas PedaEsmaspäevast, 6. septembrist on kaitseväe juhataja käskkirjaga Kaitsejõudude Peastaabi üldosakonna protokolliteenistuse ülema ametikohale määratud kapten Toomas Peda.
Kapten Toomas Peda on lõpetanud Tartu Ülikooli ja omandab magistrikraadi Tallinna Pedagoogikaülikoolis organisatsioonikäitumise erialal.
Kapten Peda on teeninud Kalevi Üksik-jalaväepataljoni kompaniiülema, Pärnu Üksik-jalaväepataljoni operatiiv- ja väljaõppesektsiooni ülema, staabiülema 1. abi; Rahuoperatsioonide Keskuse mitmeotstarbelise sõjaväepolitseirühma ESTPATROL-2 ülema, ROKi väljaõppe grupi ülema, staabi operatiivgrupi jaoskonnaülema ametikohtadel ja täitnud Rahuopeartsioonide Keskus ülema ülesandeid.
Kapten Peda on osalenud rahutagamismissioonil Kosovos.
Vabariigi President andis Toomas Pedale kapteni auastme 20. juunil 2001.a.
-
Eile lõppes Meegomäel vabatahtlike reservohvitseride kursusPühapäeval, 5. oktoobril lõpetas järjekordne lend vabatahtlikke Võrus, Kaitseväe
Lahingukoolis Meegomäel 29. Vabatahtlike reservohvitseride kursuse.
Kursusel alustas jaanuaris õpinguid 41 vabatahtlikku, teiste seas Eesti
Televisiooni juhatuse esimees Ilmar Raag, näitleja Raivo E. Tamm,
suhtekorraldaja Daniel Vaarik ja ärimees Aivar Riisalu.
Eesti Televisiooni juhatuse esimehe, kaks aastat Nõukogude Armees aega
teeninud Ilmar Raagi sõnul oli üks põhjusteks tema osalemiseks
vabatahtlike reservohvitseride kursusel soov ennast Eesti Kaitseväe
tegemistega kurssi viia. “Minu osalemine on seotud ka traditsionaalsete
väärtustega,” ütles Ilmar Raag. “Riigi kodanikud peavad olema alati
võimelised oma riiki kaitsma.” Ilmar Raag rääkis, et patriotismi kõrval
ajendasid teda ka põnevus ja soov ennast proovile panna.
”Kõikide kursuslaste motivatsioon väga kõrge,” lisas Raag.
Kursus viidi läbi aasta jooksul kolmes erinevas etapis. Iga etapi
pikkuseks oli kuni kümme päeva. 27. septembril alanud kursuse viimase
etapi jooksul läbisid kursuslased laskeõppe, lahinguõppe, mille raames
õpiti tundma pataljoni struktuuri, relvastust ja võimekust, sidevõrku,
pioneeritegevuse ülesehitust, pataljoni kaudtule põhimõtteid ning
kaitselahingut. Viidi läbi ka maastiku- ja planeerimisharjutus “rühm
kaitsel kompanii koosseisus”.
Vabatahtlike reservohvitseride kursuse eesmärgiks on anda reservväelastele
jalaväerühma ülematele vastav lühikoolitus, luues eeldused edasiseks
väljaõppeks rühmaülemana õppekogunemiste käigus. Kursuse jooksul
harjutatakse läbi erinevaid taktikalisi situatsioone maketil, kaardil ja
väliharjutustel. Kursuse edukalt lõpetanud reservväelased kandideerivad
reservohvitseri auastmele.
Kursuse kahe esimese etapi ülema, hetkel Kaitseväe Lahingukooli ülema
ülesandeid täitva nooremleitnant Tõnis Oru sõnul on väga positiivne, et
erinevate tsiviilerialade tipptegijad on motiveeritud ja leiavad aega
osalemaks vabatahtlike reservohvitseride kursustel.
1. oktoobri hilisõhtul kohtus 29. vabatahtlike reservohvitseride kursusel
osalejatega Kaitsejõudude Peastaabi ülem kolonel Alar Laneman.
“Äärmiselt positiivne oli isiklikult kohtuda erinevate eluvaldkondade
inimestega, kes on võtnud ja võtavad silmapaistvalt osa oma riigi
kaitsest,” ütles kolonel Laneman. “Kodanike aktiivne osalemine sõjalises
riigikaitses on parim eeldus tõhusa, läbipaistva ja läbimõeldud
riigikaitse arenguks.”
Peamiseks arutelu teemaks peastaabi ülemaga oli riigikaitse korraldamine,
lähtudes julgeolekumõistest laiemalt, nagu see on kirjas NATO
strateegilises kontseptsioonis.
Kolonel Laneman rõhutas, et tulevaste ohvitseride reservis küsimused ja
teemaarendused olid äärmiselt asjatundlikud.
Esimene vabatahtlike reservohvitseride kursus viidi läbi 1997. aastal.
-
Kaitseväe juhataja inspekteeris Pärnu pataljoniKaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts inspekteeris täna, 3. oktoobril Jalaväe Väljaõppekeskust (JVÕK) Pärnu Üksik-jalaväepataljon ja külastas Lääne-Saarte Erikaitsepiirkonna staapi ning Lääne Riigikaitseosakonda.
Pärnu Üksik-jalaväepataljoni ülem kapten Margus Rebane andis kaitseväe juhatajale ülevaate teguritest, mis takistavad 1. Jalaväebrigaadi üksuste ettevalmistamist. Kaitseväe juhataja leidis, et antud tingimustes on väeosa saavutanud oma eesmärgid rahuldaval tasemel.
Kaitseväe juhataja tõdes, et Pärnu väeosa tulevik ja võimalik arendamine ning perspektiivid on tihedalt seotud kohaliku omavalitsuse suhtumise ja toetusega.
Pärastlõunal kohtub kaitseväe juhataja viitseadmiral Kõuts Pärnu maavanem Toomas Kivimägiga
Kaitseväe juhataja külastab sellel sügisel kõiki kaitseväe väljaõppekeskuseid, väeosi ja asutusi ning kaitseliidu juhtmalevaid ja riigikaitseosakondasid. Inspektsiooni eesmärgiks on saada vahetu ülevaade väeosade ja asutuste hetkeolukorrast ning probleemidest. Kaitseväe juhatajat saadavad Kaitsejõudude Peastaabi ohvitserid.
-
Peastaabi ülem kohtus tulevaste reservohvitseridegaEile hilisõhtul kohtus Kaitsejõudude Peastaabi ülem kolonel Alar Laneman kahekümne üheksandal vabatahtlike reservohvitseride kursusel osalejatega.
“Äärmiselt positiivne oli isiklikult kohtuda erinevate eluvaldkondade inimestega, kes on võtnud ja võtavad silmapaistvalt osa oma riigi kaitsest,” ütles kolonel Laneman. “Kodanike aktiivne osalemine sõjalises riigikaitses on parim eeldus tõhusa, läbipaistva ja läbimõeldud riigikaitse arenguks.”
Peamiseks arutelu teemaks oli riigikaitse korraldamine, lähtudes julgeolekumõistest laiemalt, nagu see on kirjas NATO strateegilises kontseptsioonis.
Kolonel Laneman rõhutas, et tulevaste ohvitseride reservis küsimused ja teemaarendused olid äärmiselt asjatundlikud.
27. septembril algas Kaitseväe Lahingukoolis Meegomäel kahekümne üheksanda vabatahtlike reservohvitseride kursuse viimane etapp.
Kursusel alustas jaanuaris õpinguid 41 vabatahtlikku, teiste seas Eesti Televisiooni juhatuse esimees Ilmar Raag, näitleja Raivo E. Tamm, suhtekorraldaja Daniel Vaarik ja ärimees Aivar Riisalu.
Eesti Televisiooni juhatuse esimehe, kaks aastat Nõukogude Armees aega teeninud Ilmar Raagi sõnul oli üks põhjusteks tema osalemiseks vabatahtlike reservohvitseride kursusel soov ennast Eesti Kaitseväe tegemistega kurssi viia. “Minu osalemine on seotud ka traditsionaalsete väärtustega,” ütles Ilmar Raag. “Riigi kodanikud peavad olema alati võimelised oma riiki kaitsma.” Ilmar Raag rääkis, et patriotismi kõrval ajendasid teda ka põnevus ja soov ennast proovile panna.
”Kõikide kursuslaste motivatsioon väga kõrge,” lisas Raag.
Kursus viiakse läbi aasta jooksul kolmes erinevas etapis. Iga etapi pikkuseks on kuni kümme päeva. Täna algava, kursuse viimase etapi jooksul läbivad kursuslased laskeõppe, lahinguõppe, mille raames õpitakse tundma pataljoni struktuuri, relvastust ja võimekust, sidevõrku, pioneeritegevuse ülesehitust, pataljoni kaudtule põhimõtteid ning kaitselahingut. Viiakse läbi ka maastiku- ja planeerimisharjutus “rühm kaitsel kompanii koosseisus”.
Kursuse eesmärgiks on anda reservväelastele jalaväerühma ülematele vastav lühikoolitus, luues eeldused edasiseks väljaõppeks rühmaülemana õppekogunemiste käigus. Kursuse jooksul harjutatakse läbi erinevaid taktikalisi situatsioone maketil, kaardil ja väliharjutustel. Kursuse edukalt lõpetanud reservväelased kandideerivad reservohvitseri auastmele.
Kursuse kahe esimese etapi ülema, hetkel Kaitseväe Lahingukooli ülema ülesandeid täitva nooremleitnant Tõnis Oru sõnul on väga positiivne, et erinevate tsiviilerialade tipptegijad on motiveeritud ja leiavad aega osalemaks vabatahtlike reservohvitseride kursustel.
Esimene vabatahtlike reservohvitseride kursus viidi läbi 1997. aastal.
-
Kaitseväe juhataja inspekteeris Tapa VäljaõppekeskustKaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts inspekteeris täna, 1. oktoobril Tapa Väljaõppekeskust (VÕK) ja külastas Kirde Riigikaitseosakonda Rakveres.
Tapa Väljaõppekeskuse ülem kolonel Urmas Roosimägi andis kaitseväe juhatajale ülevaate Tapa VÕK-i arengust, probleemidest ja formeerimisest, pioneerikooli käivitamisest, Suurtükiväegrupi ning pioneeriüksuste väljaõppest, infrastruktuuride arendamisest ja valmimisest.
Kirde Riigikaitseosakonna juhataja kapten Peeter Kalvet tutvustas kaitseväe juhatajale ja teda saatvatele Kaitsejõudude Peastaabi ohvitseridele reservi arvestust, ajateenistusse kutsumist ja Scoutspataljoni värbamist.
Kaitseväe juhataja külastab sellel sügisel kõiki kaitseväe väljaõppekeskuseid, väeosi ja asutusi ning kaitseliidu juhtmalevaid ja riigikaitseosakondasid. Inspektsiooni eesmärgiks on saada vahetu ülevaade väeosade ja asutuste hetkeolukorrast ning probleemidest. Kaitseväe juhatajat saadavad Kaitsejõudude Peastaabi ohvitserid. Eile külastas viitseadmiral Kõuts Põhja Riigikaitseosakonda ja tutvus olukorraga Kaitseväe Logistikakeskuses.
Lahingtoetusüksuste väljaõppekeskus Tapa Väljaõppekeskus koondab enda alla Suurtükiväegrupi, Õhutõrjedivisjoni, Pioneeripataljoni, Kaitsejõudude Keskpolügooni ja neid toetava ühise logistikakeskuse.
-
Vabatahtlike reservohvitseride kursuse viimane etappTäna algab Kaitseväe Lahingukoolis Meegomäel kahekümne üheksanda vabatahtlike reservohvitseride kursuse viimane etapp.
Kursusel alustas jaanuaris õpinguid 41 vabatahtlikku, teiste seas Eesti Televisiooni juhatuse esimees Ilmar Raag, näitleja Raivo E. Tamm, suhtekorraldaja Daniel Vaarik ja ärimees Aivar Riisalu.
Eesti Televisiooni juhatuse esimehe, kaks aastat Nõukogude Armees aega teeninud Ilmar Raagi sõnul oli üks põhjusteks tema osalemiseks vabatahtlike reservohvitseride kursusel soov ennast Eesti Kaitseväe tegemistega kurssi viia. “Minu osalemine on seotud ka traditsionaalsete väärtustega,” ütles Ilmar Raag. “Riigi kodanikud peavad olema alati võimelised oma riiki kaitsma.” Ilmar Raag rääkis, et patriotismi kõrval ajendasid teda ka põnevus ja soov ennast proovile panna.
”Kõikide kursuslaste motivatsioon on väga kõrge,” lisas Raag.
Kursus viiakse läbi aasta jooksul kolmes erinevas etapis. Iga etapi pikkuseks on kuni kümme päeva. Täna algava, kursuse viimase etapi jooksul läbivad kursuslased laskeõppe, lahinguõppe, mille raames õpitakse tundma pataljoni struktuuri, relvastust ja võimekust, sidevõrku, pioneeritegevuse ülesehitust, pataljoni kaudtule põhimõtteid ning kaitselahingut. Viiakse läbi ka maastiku- ja planeerimisharjutus “rühm kaitsel kompanii koosseisus”.
Kursuse eesmärgiks on anda reservväelastele jalaväerühma ülematele vastav lühikoolitus, luues eeldused edasiseks väljaõppeks rühmaülemana õppekogunemiste käigus. Kursuse jooksul harjutatakse läbi erinevaid taktikalisi situatsioone maketil, kaardil ja väliharjutustel. Kursuse edukalt lõpetanud reservväelased kandideerivad reservohvitseri auastmele.
Kursuse kahe esimese etapi ülema, hetkel Kaitseväe Lahingukooli ülema ülesandeid täitva nooremleitnant Tõnis Oru sõnul on väga positiivne, et erinevate tsiviilerialade tipptegijad on motiveeritud ja leiavad aega osalemaks vabatahtlike reservohvitseride kursustel.
Esimene vabatahtlike reservohvitseride kursus viidi läbi 1997. aastal. -
Kaitsejõudude Peastaabis antakse verdTäna, 26. septembril leiab Kaitsejõudude Peastaabis aset doonoripäev.
Doonoripäevale on registreerunud verd andma 36 kaitseväelast ja Kaitsejõudude Peastaabis töötavat riigiteenistujat. Peastaabi meedikute sõnul on aga verd andma oodata registreerituist enam kaitseväelasi. Verd võtavad Põhja-Eesti verekeskuse töötajad.
Põhja-Eesti Verekeskuse infolehelt võib lugeda, et doonor on elupäästja. “Inimelude päästmiseks ei ole alati vaja sooritada kangelastegusid. Haiged vajavad doonoriverd iga päev ning seega on Sinu annetus hindamatu väärtusega,” seisab Põhja-Eesti Verekeskuse infolehel.
Kaitsevägi korraldab oma väeosades kaks-kolm korda aastas doonoripäevi. Kaitsejõudude Peastaabis viidi doonoripäev läbi esmakordselt.
-
Balti Pataljoni lipp anti Läti sõjamuuseumileReedel, 26. septembril lõpetati Läti kaitsejõudude Adaži treeningkeskuses piduliku rivistusega rahvusvahelised õppused Baltic Eagle 2003. Pidulikul lõputseremoonial andis pataljoni ülem major Raivo Lumiste üksuse lipu üle Läti Sõjamuuseumile. Sellega on BALTBAT kui Balti riikide esimene kaitsealane koostööprojekt lõpetatud. Edaspidi osalevad Läti, Eesti ja Leedu kaitseväelased rahvusvahelistel missioonidel juba oma rahvuslikes üksustes või muude koostööprojektide raames.
Õppusel Baltic Eagle 2003 osales enam kui 350 sõjaväelast Balti riikidest, Poolast, Taanist, Rootsist ja Suurbritanniast. Eestit esindasid kaitseväelased Scoutspataljonist, Üksik-sidepataljonist, Maaväe staabist ja teistest väeosadest.
Baltic Eagle eesmärk, staabitöö kokkuharjutamine NATO protseduuride järgi, sai taanlastest ja rootslastest hindajate sõnul edukalt täidetud. Õppusel mängiti läbi väljamõeldud riigi kallaletung, mille tõrjumiseks moodustasid sõbralikud naaberriigid ühise Balti brigaadi. Õppus kestis kümme päeva.
Baltic Eagle nimelist ühisõppust on korraldatud alates 2000. aastast kuna see projekt taolisel kujul tänavu lõpeb, jääb viimaseks ka seekordne õppus.
BALTBAT'i lipu üleandmise ja õppuste lõpetamise tseremoonial Adažis osalesid Läti kaitseminister , kolme Balti riigi kaitsevägede juhatajad, kaitseministeeriumide kõrged ametnikud, BALTBAT projekti toetanud riikide esindajad ja Riiga akrediteeritud välisriikide kaitseatašeed.
-
Rahvusvaheline staabiõppus Lätis oli edukasReedel, 26. septembril lõpetatakse Läti kaitsejõudude Adaži väljaõppekeskuses piduliku rivistusega rahvusvaheline staabiõppus Baltic Eagle 2003.
Õppusel osales enam kui 350 kaitseväelast Balti riikidest, Poolast, Taanist, Rootsist ja Suurbritanniast. Eestit esindasid kaitseväelased Scoutspataljonist, Üksik-sidepataljonist, Maaväe staabist ja teistest väeosadest.
Baltic Eagle eesmärk, staabitöö kokkuharjutamine NATO protseduuride järgi, sai taanlastest ja rootslastest hindajate sõnul edukalt täidetud. Õppusel mängiti läbi väljamõeldud riigi kallaletung, mille tõrjumiseks moodustasid sõbralikud naaberriigid ühise Balti brigaadi. Õppus kestis kümme päeva.
Baltic Eagle nimelist ühisõppust on korraldatud alates 2000. aastast kolme Balti riigi ühise militaarprojekti BALTBAT raames. Kuna see projekt taolisel kujul tänavu lõpeb, jääb viimaseks ka seekordne õppus. Balti riikide kaitsekoostöö jätkub tuleval aastal juba NATO ühtse planeerimise järgi. Kolme riigi kiirreageerimise väeosad jätkavad treeninguid ning osalemist rahvusvahelistel rahutagamisoperatsioonidel.
Õppuse pidulikul lõpetamisel annab Balti pataljoni ülem major Raivo Lumiste väeosa lipu üle Läti Sõjamuuseumile. Tseremoonial osalevad kolme Balti riigi kaitsevägede juhatajad, kaitseministeeriumide kõrgemad ametnikud ja Riiga akrediteeritud välisriikide kaitseatašeed.