Uudised
-
Kaitseväelased osalevad Põhjamaade suurimal rahutagamisõppuselKuus Eesti Kaitseväe ohvitseri ja kaks allohvitseri sõitsid täna, 8. septembril Soome Vabariiki, et osaleda rahvusvahelisel rahutagamisõppusel Nordic Peace 2003.
Nordic Peace on Põhjamaade suurim rahutagamisõppus. Selle aasta õppusel harjutab esimest korda reaalselt koos Põhjamaade Brigaadi staap. Õppuse eesmärk on harjutada brigaadi staabi ja allüksustega koostöövõimekust rahutagamisoperatsioonidel. Õppuse legendi järgi organiseeritakse põgenike kodusõjajärgset tagasipöördumist, harjutatakse massirahutuste mahasurumist, erinevate tsiviil- ja jõustruktuuride koostööd lennukiõnnetuse puhul toimimiseks jmt.
Põhjamaade suurimal programmi Partnerlus Rahu Nimel raames (PfP) läbiviidaval rahvusvahelisel rahutagamisõppusel Nordic Peace 2003 osaleb üle 1600 sõjaväelase ja tsiviilisiku kaheksast riigist, Eestist, Lätist Leedust, Rootsist, Soomest, Norrast, Taanist ning Suurbritanniast. Õppuse üldjuht on Soome Vabariigi kaitseväe juhataja admiral Juhani Kaskela. Eesti kontingendi vanem on kapten Tõnu Asku Maaväe staabist.
Eesti kaitseväelased tegutsevad õppuse staabis ja meditsiiniüksustes.
Õppust külastavad 15. – 16. septembril Operatiivstaabi ohvitserid. Delegatsiooni juht on kaitsejõudude operatiivülem kolonel Vello Loemaa.
Nordic Peace on Põhjamaade iga-aastane rahutagamisõppus, mida on korraldatud 1997. aastast. Eesti kaitseväelased osalevad õppusel Nordic Peace alates 1998. aastast.
-
Kaitseväe juhataja osaleb NATO Sõjalise Komitee kohtumiselKaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts sõidab täna Brüsselisse, et osaleda NATO Sõjalise Komitee töökohtumisel.
7. – 10. septembrini osalevad NATO liikmesriikide ja alliansi liitumiskutse saanud riikide kaitsevägede juhid NATO Sõjalise Komitee iga-aastasel väljasõiduistungil. Väljasõiduistungil tutvutakse liikmesriikide kaitsejõududega, seekord jälgitakse Suurbritannias õhujõudude demonstratsioonesinemist ning Prantsusmaal külastatakse lennukikandjat Charles de Gaulle.
NATO Sõjaline Komitee on NATO kõrgeim sõjaline juhtorgan, kuhu kuuluvad kõikide liikmesriikide kaitsejõudude esindajad, Eesti puhul kindralleitnant Johannes Kert.
NATO Sõjaline Komitee korraldab kaitsevägede juhatajate tasandil kohtumisi kaks korda aastas, muul ajal peetakse regulaarselt alalised kohtumised sõjalise esindaja tasemel.
Kaitseväe juhatajat saadavad visiidil Eesti alaline sõjaline esindaja NATO juures kindralleitnant Johannes Kert ning Kaitsejõudude Peastaabi analüüsi- ja planeerimisosakonna ülema kohusetäitja kolonelleitnant Neeme Väli.
Eesti kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts naaseb NATO Sõjalise Komitee kohtumiselt 11. septembril.
-
Tallinnas kohtuvad Balti riikide kaitsevägede logistikaülemad4. – 5. septembril arutavad kolme Balti riigi kaitsevägede logistikaülemad Tallinnas ühist koostööd ja logistikaalast planeerimist.
“NATO näeb Balti riike ühtse sõjalise jõuna, juba praegu püüame teostada seda, mida alliansi täisliikmena meilt kindlasti oodatakse,” ütles Kaitsejõudude Peastaabi logistikaosakonna ülem major Raivo Tamm. “Arutame koostöövaldkondi, mis on seotud meie ühiste huvidega. Näiteks, kuidas oleks võimalik tulevikus ühiselt logistiliselt tagada rahutagamismissioone.”
Major Tamme sõnul on konkreetseks muutunud kõnelused kolme riigi kõrgemate logistikaplaneerijate ühise koolitamise ning missioonidele sõitvate üksuste ja varustuse õhutranspordi küsimustes.
Samuti on töökohtumisel arutlusel varustuse standardiseerimine, kaitsetööstus Balti regioonis ja Balti riikide kaitsevägede ühine logistikasüsteem. Kõik kolm riiki annavad ülevaate seniste missioonide kogemustest.
Töökohtumisel osalevad lisaks Balti riikide ohvitseridele ka Ameerika Ühendriikide ja Taani Kuningriigi nõustajad.
Balti riikide logistikaohvitserid kohtusid viimati kevadel Leedus. -
Rahuoperatsioonide Keskus tähistab üheksandat aastapäevaRahuoperatsioonide Keskus (ROK) Paldiskis tähistab täna oma üheksandat aastapäeva.
Hommikul pidulikul rivistusel andis Rahuoperatsioonide Keskuse ülem kapten Aare Tuvike keskuse kaitseväelastele üle auastmed ja autasud.
Keskpäeval käis keskuses esinemas Rahvusooper Estonia Poistekoor ning õhtul on plaanis kaitseväelastele kultuuriprogramm, kus esineb ka ansambel Untsakad.
Rahuoperatsioonide Keskus kutsus seoses aastapäevaga endale külla missioonidel viibivate kaitseväelaste omaksed. Operatiivstaabi ühendoperatsioonide juhtimiskeskuse ülem major Vahur Väljamäe vastas missioone puudutatavatele küsimustele ning omaksed vaatasid Iraagis teenivast jalaväerühmast ESTPLA-7 filmitud kaadreid.
Samuti korraldas keskus külalistele sõdurilõuna.
Eesti Kaitseväe rahuoperatsioonide alase koordineeriva keskusena on Rahuoperatsioonide Keskuse põhiülesandeks ette valmistada Eesti kontingendi allüksusi ja üksikkaitseväelasi rahuoperatsioonides osalemiseks. ROK organiseerib allüksuste saatmise rahuoperatsioonidele välismaal ja nende tagasitoomise Eestisse, peab nendega välismaal missioonil ja väljaõppel oleku ajal sidet ja vahetab nendega infot. Kogub ja analüüsib eelinfot võimalike tegutsemispiirkondade kohta rahuoperatsioonidel. Samuti on keskuse ülesandeks missioonidel viibivate üksuste logistiline toetamine.
1. septembril 1994. aastal moodustati Vabariigi Valitsuse otsusel iseseisva väeosana Eesti Kaitseväe koosseisus Eesti Rahuvalve Üksikkompanii asukohaga Tallinnas Weizenbergi tänaval. 1995. a. esimese poole jooksul kolis kompanii üle Pakri poolsaarele nn. Lõunalinnakusse. 17. juulil 1997 formeeriti Üksikkompanii ümber pataljoni struktuuriga Eesti Rahuoperatsioonide Keskuseks. 1. septembril 1998. a. annetati ja õnnistati väeosa lipp.
Kanal 2 näitab pühapäeval, 7. septembril kell 19.00 esimest osa 3-osalisest eriprojektist, mis tutvustab Eesti kaitseväelaste teenistust ja eluolu sõjajärgses Iraagis.
-
Selle aasta suurim miinitõrjeoperatsioon rõhutab koostööd ja üksteisemõistmist.Täna, 5. septembril algas selle aasta suurim Eesti vetes läbiviidav miinitõrjeoperatsioon-õppus Open Spirit 2003.
Õppuse avapäeval aset leidnud pressikonverentsil ütles õppuste Saksa-poolne juht kaptenleitnant Ulrich Linke, et ta on rahul õppustest osa võtvate riikide suure arvuga. “Mul on hea meel, et sel aastal nõustusid osalema lisaks teistele riikidele ka Venemaa sõjalaevad,” sõnas kaptenleitnant Linke.
Seitsme õppuse päeva jooksul loodetakse kaptenleitnant Linke sõnul puhastada 50 ruutmiili merd Muuga lahes ja Juminda poolsaare ümbruses. Viimane on eriti oluline, kuna sellesse piirkonda on viimastest sõdadest jäänud väga palju meremiine. “Kui kõik laabub, siis me saame õppuste lõpus öelda, et sellel alal enam miine ei ole,” lausus operatsiooni juht.
Open Spirit 2003 Eesti-poolne juht, Mereväe staabiülem vanemleitnant Ahti Piirimägi sõnul on üritus kahe riigi – Eesti ja Saksamaa koostöö. “Me oleme algusest peale koos seda operatsiooni planeerinud ja ette valmistanud,” sõnas vanemleitnant Piirimägi.
Eesti poole ülesanne on staabiülema sõnul laevade logistilise toetuse koordineerimine, samuti koostöö Eesti ametkondadega – Veeteede ameti, Piirivalve ja teiste asutustega. “Selles vallas on meil juba arvestatav kogemus ning see on oluline meie ettevalmistuses NATO-ga liitumisel. Vastuvõtva maa toetuse eest oleme teiste riikide esindajatelt kiita saanud,” rääkis vanemleitnant Piirimägi.
Balti miinitõrjeeskaadri (BALTRON) juht, Läti Mereväe ohvitseri kaptenleitnant Ainars Filipovicsi sõnul on üritusel ka laiem tagapõhi kui ainult miinide jahtimine. “Lisaks miinitõrjele ning Eesti vete puhastamisele lõhkekehadest on oluline mitme riigi koos harjutamine ja üksteisemõistmine. Selles vallas töötame me väga efektiivselt,” ütles kaptenleitnant Filipovitš.
Nädalavahetusel on linnaelanikel võimalus tutvusi luua erinevate riikide miinilaevadega. Laupäeval ja pühapäeval kell 13.00 – 16.00 saab Admiraliteedibasseinis tutvuda Taani miinijahtija HDMS Makreleniga ning Miinisadamas Vene miinitraaleritega, Läti miinijahtija LVNS Viesturisiga ning Saksa miinilaevadega. Pühapäeval on külastajatele Miinisadamas avatud lisaks ka Balti miinieskaadrisse (BALTRONi) kuuluvad laevad. Meeskonnad tutvustavad oma laevu ja räägivad oma ülesannetest.
Miinitõrjeoperatsioon-õppuse Open Spirit 2003 eesmärgiks on Läänemere puhastamine sinna sõdade ajal veesatud miinidest ning miinitõrjealase koostöö harjutamine vastavalt NATO standarditele.
Miinitõrjeoperatsioon-õppusel Open Spirit 2003 osaleb 18 sõjalaeva 12-st riigist – Eestist, Lätist, Leedust, Rootsist, Norrast, Taanist, Hollandist, Belgiast, Suurbritanniast, Prantsusmaalt, Saksamaalt ja Venemaalt. Operatsioon-õppus viiakse läbi 5. – 15. septembrini Muuga lahes ja Juminda ümbruses. Muuga lahes on vajadus laiendada laevateid ja ankrualasid, seega on need piirkonnad vaja hoolikalt läbi uurida.
Eestist osalevad miinitõrjeoperatsioon-õppusel Eesti Mereväe lipulaev Admiral Pitka, miinijahtija Wambola ja miinitraaler Vaindlo.
12. septembril viiakse läbi Open Spirit 2003 VIP- ja meediapäev.
Miinitõrjeoperatsioone on Eesti vetes korraldatud alates 1995. aastast. Miinitõrjeoperatsioon-õppus Open Spirit viiakse läbi igal aastal erinevas Balti riigis. Open Spirit 1998 ja 2001 korraldati Eesti vetes. Lisaks sellele on Eesti Merevägi korraldanud pea igal aastal koostöös teiste riikide miinitõrjeüksustega operatsioone Eesti vete puhastamiseks siia I ja II Maailmasõja ajal pandud lõhkekehadest. Kokku on seni Eesti vetest leitud ja kahjutuks tehtud 233 miini ning 57 muud lõhkekeha.
-
18 sõjalaeva tuleb Eesti vetesse miine otsimaReedel, 5. septembril algab selle aasta suurim Eesti vetes läbiviidav miinitõrjeoperatsioon-õppus Open Spirit 2003.
Miinitõrjeoperatsioon-õppuse Open Spirit 2003 eesmärgiks on Läänemere puhastamine sinna sõdade ajal veesatud miinidest ning miinitõrjealase koostöö harjutamine vastavalt NATO standarditele. Õppuse Eesti-poolse juhi, Mereväe staabiülema vanemleitnant Ahti Piirimägi sõnul on selle aasta Open Spirit erilise tähtsusega, kuna miinitõrjelaevad jõuavad Eesti vetes enim mineeritud aladele. “Kui seniajani oleme erinevate miinitõrjeoperatsioonide käigus keskendunud Tallinna lahele, siis nüüd on plaan suunduda Muuga lahele ja Juminda piirkonda,” ütles vanemleitnant Piirimägi.
Miinitõrjeoperatsioon-õppusel Open Spirit 2003 osaleb 18 sõjalaeva 12-st riigist – Eestist, Lätist, Leedust, Rootsist, Norrast, Taanist, Hollandist, Belgiast, Suurbritanniast, Prantsusmaalt, Saksamaalt ja Venemaalt. Operatsioon-õppus viiakse läbi 5. – 15. septembrini Muuga lahes ja Juminda ümbruses. Muuga lahes on vajadus laiendada laevateid ja ankrualasid, seega on need piirkonnad vaja hoolikalt läbi uurida.
Miinitõrjeoperatsioon-õppust Open Spirit 2003 juhib Eesti Merevägi koostöös Saksa Mereväega. Miinitõrjeoperatsioon-õppuse Eesti-poolne juht on Eesti Mereväe staabiülem vanemleitnant Ahti Piirimägi ja Saksa-poolne juht kaptenleitnant Ulrich Linke Saksa Mereväest. Eestist osalevad miinitõrjeoperatsioon-õppusel Eesti Mereväe lipulaev Admiral Pitka, miinijahtija Wambola ja miinitraaler Vaindlo.
Reedel, 5. septembril annavad õppuse juhid kaptenleitnant Ulrich Linke ja vanemleitnant Ahti Piirimägi Saksa Mereväe staabi- ja varustuslaeva Rhein pardal miinitõrjeoperatsioon-õppuse eesmärke tutvustava pressikonverentsi. 12. septembril viiakse läbi Open Spirit 2003 VIP- ja meediapäev.
Miinitõrjeoperatsioone on Eesti vetes korraldatud alates 1995. aastast. Miinitõrjeoperatsioon-õppus Open Spirit viiakse läbi igal aastal erinevas Balti riigis. Esimene Open Spirit leidis aset 1997. aastal Riia lahes. Open Spirit 1998 ja 2001 korraldati Eesti vetes. Miinitõrjeoperatsioon-õppuse Open Spirit 1998 jooksul puhastati 56 ruutmiili merd; leiti ja õhiti 30 miini, üks lennukipomm ja üks torpeedo. Avastati veel mitmeid kaardistamata laevavrakke, miiniankruid ja lennukitükid. Open Spirit 2001 käigus leiti 95 ruutmeremiili läbivaatamisel 33 miini ja 144 muud objekti.
Läänemeri, eriti Soome laht oli II Maailmasõja ajal kõige tihedamalt mineeritud ala maailmas. Suur hulk ca 85 000-st Läänemerre veesatud miinidest on seal tänini alles.
-
Kaitseväe juhataja tutvub Paldiski väeosade seisukorragaKaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts inspekteerib täna, 3. septembril väeosi Paldiski garnisonis.
Inspektsiooni eesmärgiks on saada ülevaade väeosade infrastruktuurist, väljaõppetingimustest, personaliküsimustest ja probleemidest.
Samuti saab viitseadmiral Kõuts ülevaate, kuidas on väeosad täitnud neile kaitseväe juhataja 2003. aasta direktiiviga püstitatud ülesandeid.
Erilist tähelepanu pöörab kaitseväe juhataja inspekteerimisel Scoutspataljoni ettevalmistamisele. Pataljon peab valmis olema 2005. aastal. Selle aasta lõpuks peab olema komplekteeritud pataljoni B-kompanii.
Kaitseväe juhataja on inspekteerinud juba Luurepataljoni, Üksik-sidepataljoni ja Üksik-vahipataljoni. Lisaks Scoutspataljonile külastab viitseadmiral Kõuts täna ka Rahuoperatsioonide Keskust ning Ämaris asuvat Lennubaasi ja Õhuseirekeskust.
Kaitseväe juhatajat saadavad inspektsioonil Kaitsejõudude Peastaabi ohvitserid.
-
Saksa mereväelased kingivad Eesti tänavalastele mänguasjuTäna saabusid Eestisse kaks Saksa Bundeswehri mereväelast, et anda Peeteli kiriku sotsiaalkeskuse lastekodule üle sakslaste poolt kogutud mänguasjad.
Staabiveebel Bernd Brunner ja vanemveebel Thomas Freudenberg Saksa Mereväest annavad mänguasjad Tallinna Peeteli kirikus üle homme, 3. septembril kell 15.
Eesti Mereväe staabiülema vanemleitnant Ahti Piirimägi sõnul on Eesti vetes läbiviidavatel rahvusvahelistel mereväeõppustel osalevad või Tallinna külastavad mereväelased mitmel korral meie lastekodusid toetanud. “Mul on väga hea meel, et meid külastavad mereväelased püüavad oma teenistusülesannete kõrval abiks olla vanemateta jäänud laste eest hoolitsemisel,” ütles vanemleitnant Ahti Piirimägi “Püüame ka tulevikus sarnaseid abistamisvõimalusi leida.”
Peeteli koguduse juhatuse esimehe, sotsiaalkeskuse direktori Mati Sinisaare sõnul on väga oluline, et vanemliku hoolitsuseta jäänud lastele tähelepanu pööratakse, neid abistatakse. “Tahame tänada meie välispartnereid, kes meie tööd vanemliku hoolitsuseta jäänud lastega toetavad,” ütles Mati Sinisaar.
Mänguasjad toodi Eestisse 27. – 30. juunil Tallinna külastanud Saksa Mereväe tuukriõppelaevaga Juist.
-
Kaitseväe juhataja inspekteerib väeosiKaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts inspekteerib käesoleval nädalal väeosi.
Täna külastab kaitseväe juhataja Tallinnas paiknevat jalaväe väljaõppekeskust Üksik-vahipataljon ning staabi- ja sideüksuste väljaõppekeskust Üksik-sidepataljon.
Kolmapäeval, 3. septembril tutvub viitseadmiral Kõuts olukorraga Rahuoperatsioonide Keskuses, Scoutspataljonis, Lennubaasis ja Õhuseirekeskuses.
Inspektsiooni eesmärgiks on saada ülevaade väeosade hetkeolukorrast ja probleemidest. Kaitseväe juhatajat saadavad inspektsioonil Kaitsejõudude Peastaabi ohvitserid.
-
Kaitseväe demineerijad Afganistanis vahetusidTäna pärastlõunal jõudis Eestisse tagasi pool aastat Afganistanis missioonil teenistusülesandeid täitnud kaitseväe demineerimis-meeskond.
Demineerimis-meeskonna uus vahetus startis missioonipiirkonda 18. augustil. Uus üksus on viimaste nädalate jooksul tutvunud kohalike oludega ning asus teenistusülesandeid täitma alates 30. augustist.
Eesti demineerijate ülesandeks on puhastada mahajäänud lõhkekehadest Kabuli ümbrust.
Eesti demineerijad kuuluvad Kabulis paikneva rahvusvahelise brigaadi demineerimiskompaniisse koos hispaanlaste, prantslaste, sakslaste ja teiste rahvustega. Kuueliikmelist demineerimismeeskonda juhib leitnant Jaanus Ende.
Demineerijad läbisid Tapa Väljaõppekeskuse Pioneerikooli baasil missioonieelse väljaõppena demineerimiskursuse. Missioonieelse väljaõppe raames tutvusid demineerijad erinevate lõhkekehadega, millega missiooni käigus võidakse kokku puutuda.
Eesti demineerimismeeskond kasutab missioonil varustuse vedamiseks Land Rover maasturit koos haagisega. Meeskonna varustusse kuuluvad miini- ja pommiotsijad, kaitseülikonnad, lõhkeained ja muud töövahendid. Eesti demineerijad on Afganistanis majutatud telkidesse.