Uudised
-
Pooled rahuvalvajad on käinud lühiajalisel puhkuselPool Iraagis teenivast jalaväerühmast ESTPLA-7 on käinud lühiajalisel puhkusel väljaspool missioonipiirkonda.
USA väejuhatus Bagdadis korraldab oma vägedele taastuspuhkusi Kuveidis, et anda sõduritele võimalus väljuda missioonipiirkonnast, vabaneda stressist ja lõõgastuda. Eesti kaitseväelased viibivad lühiajalisel taastuspuhkusel Kuiveidis koos USA relvavendadega 3. brigaadist. Eesti sõdurid puhkavad Kuveidis kahe kaupa ja veedavad Kuveidis sõltuvalt võimalustest vähemalt 3-4 ööd.
“Lühike puhkus väljaspool missioonipiirkonda on meeste moraalile vajalik,” ütles jalaväerühma ESTPLA-7 ülem. “Puhkus motiveerib sõdureid ja ma loodan, et meil kõigil õnnestub Kuveidis puhkamas ja ujumas ära käia.”
Eesti kaitseväe jalaväerühm ESTPLA-7 ja kaubakäitlusmeeskond teenivad Iraagis alates käesoleva aasta juunist. USA 3. brigaadi lahingugrupi 70. rügemendi 2. soomuspataljoni koosseisu kuuluv ESTPLA-7 tegutseb Bagdadis ning kaubakäitlusmeeskond umbes 20 kilomeetrit An Nasariyah' linnast loode suunas Tallili lennuväljal, USA lennuväebaasis.
ESTPLA-7 kaitseväelased patrullivad iseseisvalt jalgsi ja autodega oma vastutusalas ning korraldavad läbiotsimisi. Patrullimise käigus otsitakse läbi autosid ja isikuid. ESTPLA-7 vastutusalasse jääb ka An Maria turg Abu Ghuaraybi linnaosas. Eesti kaitseväelased viivad läbi operatsioone koostöös USA sõjaväepolitsei ja Iraagi politseiga eesmärgiga tagada kord, leida ebaseaduslikud raskerelvad ja võidelda salakaubanduse vastu.
Kolmekümne kahest kaitseväelasest koosneva ESTPLA-7 ülesanneteks on patrullimine, objektide kaitse, konvoide saatmine ja läbiotsimisoperatsioonid. ESTPLA-7 kaitseväelased elavad Bagdadi eeslinnas Iraagi reziimi endises soomustehnika moderniseerimise tehase territooriumil, omaette majas. Maja on varustatud õhukonditsioneeridega.
Eesti on andnud oma missiooniüksuste operatiivjuhtimise üle USA CENTCOM'ile (Ameerika Ühendriikide Relvajõudude Keskregiooni väejuhatus).
ESTPLA-7 ja kaubakäitlusmeeskonna missioon Iraaki on planeeritud 6-kuulisena. Eesti Valitsus on andnud Eesti üksustele mandaadi viibida missioonipiirkonnas kuni 31. detsembrini 2003. Riigikogu on lubanud oma 7. mai otsusega kasutada Eesti Kaitseväe üksusi isikkoosseisuga kuni 55 kaitseväelast ühe kuuekuulise rotatsiooniperioodi vältel USA ning rahvusvaheliste koalitsioonivägede koosseisus Kuveidis, Kataris, Bahreinis ja Iraagis tähtajaga kuni üks aasta, alates Eesti üksuste lähetamisest missioonipiirkonda.
-
Kaitsevägi viis Tartus simulatsiooni-programmi kaasabil läbi jalaväebrigaadi staabitreeninguTäna lõppeb Tartus kaks nädalat kestnud staabitreening, kus 1. Jalaväebrigaadi ja kahe jalaväepataljoni staabid harjutasid staabiprotseduure.
Esmakordselt Eestis kasutati sellelaadse õppuse läbiviimiseks simulatsiooniprogrammi, mille tõi Eestisse Ameerika Ühendriikide instruktorite meeskond. Simulaator aitab modelleerida reaalset lahinguolukorda, arvestades maastikku, poolte kaotusi ja lahingumoona kulu.
“Taolises väljaõppeprotsessis on simulaator end igati õigustanud,” ütles õppuse üldjuht, 1. jalaväebrigaadi ülem major Toivo Treima. “Kuna arvutiprogramm täidab vahekohtunike ülesandeid, saame minimaalsetes tingimustes maksimaalse tulemuse.”
Staabitreeningul osales seitse instruktorit Ameerika Ühendriikidest, kes juhendasid pataljoni staabi kokkuharjutamist. “Meile teeb heameelt Eesti huvi simulaatoritel põhineva väljaõppe vastu,” ütles USA instruktor major Buller. “Usume, et see on Eesti Kaitseväe väljaõppe läbiviimisel sama efektiivne, nagu meie üksuste puhul.”
“Staabitreening on väljaõppeprotsessi oluline osa, kuna aitab kokku harjutada brigaadi koosseisus olevate pataljonide staape, andes neile koostöökogemuse väliõppusteks, kus juhitakse juba reaalselt maastikul tegutsevaid allüksusi,” ütles major Treima. “See on hea algus taoliste väliõppuste ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks.”
18. - 29. augustil Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste baasil toimunud staabitreeningust võtsid osa 20 erinevate kaitseväe üksuste koosseisu kuuluvat kaitseväelast. Harjutati staabiprotseduure, kus staap planeeris kaitse- ja viivituslahingute ning rünnaku läbiviimist.
Vastavalt arenguplaanile peab Eesti Kaitsevägi 2006. aastaks looma jalaväebrigaadi, mis on kaitseväe operatiivstruktuuri peamiseks elemendiks. Brigaadi koosseisu kuuluvad muuhulgas ka Scoutspataljon ning käesoleva aasta maikuus toimunud õppuse “Kevadtorm 2003” tulemusel moodustatud Kalevi Jalaväepataljon.
-
Läti Kaitseväe juhataja külastas viitseadmiral Tarmo KõutsiTäna, 29. augustil külastas Läti Kaitseväe juhataja kontradmiral Gaidis Andrejs Zeibots Eesti Kaitseväe juhatajat viitseadmiral Tarmo Kõutsi.
Kontradmiral Zeibotsile tutvustati Eesti Kaitseväe ajateenijate ja ohvitseride väljaõppe korraldust, edukalt lõppenud juhtimisreformi ning Eesti NATO-ga liitumisega seotud arengukavasid.
Eriti huvitas kontradmiral Zeibotsi Eesti Kaitseväes läbiviidud juhtimisreform. Juhtimisreformi eesmärgiks oli parandada juhtimise kvaliteeti, tõsta haldus- ja administratiivvõimekust ning vähendada ametikohtasid staapides. Reformi tulemusena valmis ühendstaap, kuhu koondati ühtseks juhtimissüsteemiks Kaitsejõudude Peastaap ning kolm väeliigistaapi.
Kontradmiral Zeibots avaldas Eesti Kaitseväe arengule tunnustust. “Kontradmiral Zeibotsi tunnustus väljendub eelkõige selles, et ta lubas esimesel võimalusel saata Eestisse Läti Kaitsejõudude Peastaabi eksperdid, et need saaksid meie arengutega detailsemalt tutvuda,” rääkis Kaitsejõudude Peastaabi ülema asetäitja kolonel Valeri Saar.
Samuti rõhutas kontradmiral Zeibots Balti riikide koostöö vajadust NATO eesmärkide saavutamisel.
Eesti ja Läti kaitsevägede juhatajad otsustasid täpsustada edasised koostöövaldkonnad ja -vormid ametlikul Balti riikide kaitseväejuhatajate töökohtumisel, mis leiab aset käesoleva aasta sügisel Eestis.
Kontradmiral Zeibots tuli Eestisse seoses BALTRON'i (Balti Miinitõrjeeskaader) viienda aastapäeva üritustega. Kontradmiral Zeibots viibis esimest korda Eestis kui Läti Kaitseväe juhataja.
-
Kaitseväe juhataja tervitas Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste kadetteKaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts ütles oma Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste 80. aastapäeva tervituses, et tänased kadetid, ohvitserid ja kaadriallohvitserid loovad Eesti kaitsetahte.
“Ohvitserid ja kaadriallohvitserid on otseselt kaitsetahte loojad, kui soovite siis selle müüri vundament, mis meie rahvast kaitseb. Vaid kõrge moraaliga ja pädevad juhid suudavad kasvatada üha uusi põlvkondi sõjalisi juhte,” ütles viitseadmiral Kõuts õppeasutuste pidulikul aktusel. “Teie, tänased kadetid, peate tõusma ja välja vahetama meid, erineva taustaga ohvitsere, kes tulid lippude alla siis kui taasiseseisvunud Eesti seda kõige rohkem vajas. Teie teenistuseks saab olema Eesti rahvuslike huvide kaitsmine NATOs ja alliansi ühiste eesmärkide saavutamine.“
Kaitseväe Ühendatud Õppeasutusi (KVÜÕA) õnnitlesid pidulikul aktusel ka kaitseminister Margus Hanson ning haridus- ja teadusminister Toivo Maimets. KVÜÕA ülem kindralmajor Ants Laaneots andis ülevaate õppeasutuste ajaloost.
Täna, 29. septembril tähistavad KVÜÕA oma 80. aastapäeva.
Aastapäevaüritused algasid täna piduliku aktusega KVÜÕA aulas. Kell 16.45 avati KVÜÕA muuseumis näitus ennesõjaaegse Eesti Vabariigi aegse sõjalise hariduse ajaloost.
Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste sünnipäevaürituste raames oodatakse laupäeval, 30. augustil kell 11.00 – 14.00 kõiki huvilisi avatud uste päevale (Tartu, Riia 12). Külalistele viiakse läbi ekskursioonid ja demonstratsioonesinemised. Sõjakooli kadetid tutvustavad õppetöös kasutatavaid relvi, tehnikat ja varustust. Pakutakse sõdurisuppi. Muuseumis on avatud sõjalise hariduse ajalugu tutvustav näitus.
Esmaspäeval, 1. septembril kell 10 alustatakse aulas pidulikult uut õppeaastat. Avaloengu peab Kaitsejõudude Peastaabi ülem kolonel Alar Laneman. Kell 12 - 13 toimub Kõrgema Sõjakooli pidulik jalutuskäik Kaitseväe Orkestri saatel Tartu linnas. Algusega kell 12.20 viiakse Raekoja platsis läbi pidulik rivistus. KVÜÕA õppurkoosseisu tervitab Tartu linnapea Andrus Ansip.
KVÜÕA loodi 1923. aastal ja sellest sai ainuke institutsioon, mis ennesõjaaegse Eesti Vabariigi ajal korraldas eesti soost ohvitseride väljaõpet. Tollal kuulusid KVÜÕA koosseisu Kõrgem Sõjakool, Sõjakool, Tehnikakool ja Lahingukool. Kuni 1940 jõuti kokku koolitada üle 12 000 ohvitseri.
Eesti taasiseseisvumise järel sai võimalikuks KVÜÕA taasasutamine. Praegu on KVÜÕA-st kujunenud kaasaegne ja arvestatav sõjaväeliste juhtide koolitamise keskus. KVÜÕA on Eestis ainuke riigikaitseline kõrgkool, mille üliõpilasi (kadette) valmistatakse ette sõjaväeliseks karjääriks. Õpe Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustes jaguneb põhi- ja keskastme-kursuseks. Põhikursus kestab kolm aastat ning selle eesmärgiks on anda kadettidele baasteadmised ja -oskused rahuaja rühmaülema ja sõjaaja kompaniiülema kohustuste täitmiseks ning teadmised valitud sõjalisel erialal ja ohvitserile vajalike tõekspidamiste omandamiseks. Valida on võimalik jalaväe-, tagalateenistuse-, side-, pioneeriteenistuse-, suurtükiväe-, õhutõrje- ja piirivalve erialade vahel. Kursuse lõpetajatele omistatakse nooremleitnandi auaste. Sellega on kadetid saanud rakendusliku kõrghariduse sõjaväelise juhtimise erialal. Pärast mõneaastast teenistust väeosas on võimalik astuda keskastme-kursusele, mis kestab kaks aastat ja mille järel on lõpetajal tulevikus võimalik saada magistrikraad. Keskastmekursuse lõpetamine on ka eelduseks kandideerides edasi õppima Balti Kaitsekolledžisse.
-
Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused tähistavad oma 80. aastapäeva.Reedel, 29. augustil tähistab KVÜÕA (Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused) oma 80. aastapäeva.
Aastapäevaüritused algavad 29. augustil piduliku aktusega KVÜÕA aulas.
Samal päeval kell 16.45 avatakse KVÜÕA muuseumis näitus ennesõjaaegse Eesti Vabariigi aegse sõjalise hariduse ajaloost.
Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste sünnipäevaürituste raames oodatakse laupäeval, 30. augustil kell 11.00 – 14.00 kõiki huvilisi avatud uste päevale (Tartu, Riia 12). Külalistele viiakse läbi ekskursioonid ja demonstratsioonesinemised. Sõjakooli kadetid tutvustavad õppetöös kasutatavaid relvi, tehnikat ja varustust. Pakutakse sõdurisuppi. Muuseumis on avatud sõjalise hariduse ajalugu tutvustav näitus.
Esmaspäeval, 1. septembril kell 10 alustatakse aulas pidulikult uut õppeaastat. Avaloengu peab Kaitsejõudude Peastaabi ülem kolonel Alar Laneman. Kell 12 - 13 toimub Kõrgema Sõjakooli pidulik jalutuskäik KV orkestri saatel Tartu linnas. Algusega kell 12.20 viiakse Raekoja platsis läbi pidulik rivistus. KVÜÕA õppurkoosseisu tervitab Tartu linnapea Andrus Ansip.
KVÜÕA loodi 1923. aastal ja sellest sai ainuke institutsioon, mis ennesõjaaegse Eesti Vabariigi ajal korraldas eesti soost ohvitseride väljaõpet. Tollal kuulusid KVÜÕA koosseisu Kõrgem Sõjakool, Sõjakool, Tehnikakool ja Lahingukool. Kuni 1940 jõuti kokku koolitada üle 12 000 ohvitseri.
Eesti taasiseseisvumise järel sai võimalikuks KVÜÕA taasasutamine. Praegu on KVÜÕA-st kujunenud kaasaegne ja arvestatav sõjaväeliste juhtide koolitamise keskus. KVÜÕA on Eestis ainuke riigikaitseline kõrgkool, mille üliõpilasi (kadette) valmistatakse ette sõjaväeliseks karjääriks.
Õpe Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustes jaguneb põhi- ja keskastme-kursuseks. Põhikursus kestab kolm aastat ning selle eesmärgiks on anda kadettidele baasteadmised ja -oskused rahuaja rühmaülema ja sõjaaja kompaniiülema kohustuste täitmiseks ning teadmised valitud sõjalisel erialal ja ohvitserile vajalike tõekspidamiste omandamiseks. Valida on võimalik jalaväe-, tagalateenistuse-, side-, pioneeriteenistuse-, suurtükiväe-, õhutõrje- ja piirivalve erialade vahel
Kursuse lõpetajatele omistatakse nooremleitnandi auaste. Sellega on kadetid saanud rakendusliku kõrghariduse sõjaväelise juhtimise erialal.
Pärast mõneaastast teenistust väeosas on võimalik astuda keskastme-kursusele, mis kestab kaks aastat ja mille järel on lõpetajal tulevikus võimalik saada magistrikraad. Keskastmekursuse lõpetamine on ka eelduseks kandideerides edasi õppima Balti Kaitsekolledžisse.
-
Kaitseminister hindas kõrgelt BALTRONi rolli miinitõrjesKaitseminister Margus Hanson rõhutas BALTRONi (Balti Miinitõrjeeskaader) aastapäevaüritusel mitmerahvuselist mereväeeskaadrit juhtides saadud kogemuste tähtsust Balti riikide mereväelaste jaoks. “Samas on väga oluline, et BALTRON on puhastanud Läänemerd sadadest miinidest ning muutnud seeläbi meresõitu ohutumaks,” ütles Margus Hanson.
Kaitseminister Margus Hanson lisas, et BALTRON on üks Balti riikide edukamaid koostööprojekte, mis kindlasti jätkub ka tulevikus.
Kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts hindas kõrgeks BALTRONi võimekust täita oma ülesandeid NATO kontekstis. Samuti tõi kaitseväe juhataja esile praktilise miinitõrjekogemuse. "Sellist kogemust paljude teiste riikide merevägedel pole," lisas viitseadmiral Kõuts.
Täna, 28. augustil tähistati Mereväebaasis pidulikult BALTRON'i viiendat aastapäeva. BATRONi 5. aastapäeva puhuks olid mereväebaasis üles rivistatud BALTRONi koosseisus olevate laevade meeskonnad.
Pidulikul aastapäevaüritusel osalesid Kaitseminister, Eesti ja Läti kaitsevägede juhatajad, Leedu Kaitsejõudude Peastaabi ülem, Eesti, Läti ja Leedu merevägede ülemad, BALTRONi töögrupi liikmed ja toetajariikide Belgia, Hollandi, Saksamaa, USA, Suurbritannia, Poola, Norra, Taani, Soome ning Rootsi merevägede kõrged esindajad.
Mereväe laevad olid pidulikus lipuehtes. Pärast paraadi tutvusid külalised mereväe laevadega.
Õhtul annavad Mereväe ülem kaptenleitnant Jaan Kapp ja BALTRONi ülem kaptenleitnant Ainars Filipovics piduliku vastuvõtu Tallinna Raekojas.
BALTRON koosneb Balti riikide ühisest staabist ja Eesti, Läti ning Leedu mereväe laevadest. Üks laev täidab BALTRONi staabi- ja varustuslaeva ülesandeid. Hetkel on BALTRONi staabi- ja varustuslaev Läti mereväe alus Virsaitis. Eesti on eraldanud BALTRONi kaldastaabile rajatised Tallinna Miinisadamas. BALTRONi staap komplekteeritakse Eesti, Läti ja Leedu Mereväe esindajatest. Ametikohad staabis roteeruvad kolme riigi ohvitseride vahel.
Tänaseks ei ole viis aastat tagasi alguse saanud BALTRON mitte üksnes koos harjutavad laevad, vaid kompleksne süsteem – suurt tähelepanu pööratakse ka toetussüsteemile. BALTRONit toetavad Balti merevägede ühine sidekool Tallinnas, tuukrite väljaõppekeskus, miinitõrje väljaõppekeskus ning hoolduskeskus Liepajas.
BALTRONi areng ei ole oluline mitte üksi BALTRONi kui üksuse vaatekohast, vaid on oluliselt kaasa aidanud ka Balti merevägede üldisele arengule. BALTRON on andnud väärtuslikke kogemusi rahvusvahelise üksuse koosseisus tegutsemiseks ja väga hea aluse koostööks NATO laevastikega.
-
Balti riikide ühine miinitõrjeeskaader tähistab viiendat aastapäevaHomme, 28. augustil tähistatakse Mereväebaasis pidulikult BALTRON'i (Balti Miinitõrjeeskaader) viiendat aastapäeva.
BATRONi 5. aastapäeva üritused algavad Mereväebaasis (Tallinn, Tööstuse 54) neljapäeval, 28. augustil kell 13. piduliku paraadiga. Üles on rivistatud BALTRONi koosseisus olevate laevade meeskonnad.
Pidulikul aastapäevaüritusel osalevad Kaitseminister, Eesti ja Läti kaitsevägede juhatajad, Leedu Kaitsejõudude Peastaabi ülem, Eesti, Läti ja Leedu merevägede ülemad, BALTRONi töögrupi liikmed ja toetajariikide Belgia, Hollandi, Saksamaa, USA, Suurbritannia, Poola, Norra, Taani, Soome ning Rootsi merevägede kõrged esindajad.
Mereväe laevad on pidulikus lipuehtes. Pärast paraadi saavad külalised tutvuda mereväe laevadega.
Õhtul annavad Mereväe ülem kaptenleitnant Jaan Kapp ja BALTRONi ülem kaptenleitnant Ainars Filipovics piduliku vastuvõtu Tallinna Raekojas.
BALTRON koosneb Balti riikide ühisest staabist ja Eesti, Läti ning Leedu mereväe laevadest. Üks laev täidab BALTRONi staabi- ja varustuslaeva ülesandeid. Hetkel on BALTRONi staabi- ja varustuslaev Läti mereväe alus Virsaitis. Eesti on eraldanud BALTRONi kaldastaabile rajatised Tallinna Miinisadamas. BALTRONi staap komplekteeritakse Eesti, Läti ja Leedu Mereväe esindajatest. Ametikohad staabis roteeruvad kolme riigi ohvitseride vahel.
Tänaseks ei ole viis aastat tagasi alguse saanud BALTRON mitte üksnes koos harjutavad laevad, vaid kompleksne süsteem – suurt tähelepanu pööratakse ka toetussüsteemile. BALTRONit toetavad Balti merevägede ühine sidekool Tallinnas, tuukrite väljaõppekeskus, miinitõrje väljaõppekeskus ning hoolduskeskus Liepajas.
BALTRONi areng ei ole oluline mitte üksi BALTRONi kui üksuse vaatekohast, vaid on oluliselt kaasa aidanud ka Balti merevägede üldisele arengule. BALTRON on andnud väärtuslikke kogemusi rahvusvahelise üksuse koosseisus tegutsemiseks ja väga hea aluse koostööks NATO laevastikega.
-
Saksa sõdurid korrastavad koos Eesti ajateenijatega Maarjamäe sõjaväekalmistutSaksa Bundeswehri 3. Õhuväe Väljaõpperügemendi üksus korrastab koos Üksik-sidepataljoni ajateenijatega Tallinnas Maarjamäel asuvat Saksa sõjaväekalmistut.
Viieliikmelise üksuse Eestis viibimise eesmärgiks on korda teha kalmistul asuva mälestusristi alune kividest laotud ala, mis on rohtu kasvanud. Töö käigus eemaldatakse praegune pinnas ja pannakse paigale uued kivid ning muudetakse natuke esialgset mustrit.
“See on sõduri kohus ajaloo ees,” ütles üksuse ülem leitnant Carsten Friede. “Me näeme, kuhu kogutud raha läheb ja saame anda oma panuse mälestusmärkide korrastamisel.”
Üksuse liikmed on vabatahtlikud ja valiti välja paljude soovijate seast. Viiest mehest üks oli Eestis ka viis aastat tagasi, kui korrastati Saksa sõjaväekalmistut Toilas. Ülejäänud on siinmail esmakordselt.
Bundeswehri kaitseväelased on majutatud Üksik-sidepataljoni. Leitnant Carsten Friede sõnul on elamistingimused sidepataljonis väga head. “Elame Üksik-sidepataljonis peaaegu nagu hotellis. Ka sidepataljonis pakutavate toitude üle ei saa nuriseda,” ütles leitnant Friede. Lisaks kiitsid sakslased ühest suust väga Tallinna vanalinna.
Bundeswehri kaitseväelased saabusid Eestisse 18. augustil. 26. augustist aitavad sakslasi sõjaväekalmistu korrastamisel ka Üksik-sidepataljoni ajateenijad.
Raha selle ürituse jaoks on kogutud annetustega kõikjal Saksamaal ja selle organiseeris Saksa rahva sõjahaudade hoolduskogu.
Bundeswehri kaitseväelased lahkuvad Eestist 30. augustil.
-
Kaitseväelased valmistusid sügiseseks õppuseksTäna lõppes Kuusalu valla metsades ühisõppus, mille käigus Scoutspataljon, Üksik-sidepataljon, Üksik-vahipataljon ja Balti Pataljon (BALTBAT) harjutasid tegevust brigaadi koosseisus.
18. - 22. augustini Kuusalu vallas peetud ühisõppuse eesmärgiks oli kaitseväelaste ettevalmistamine sügiseseks rahvusvaheliseks õppuseks Baltic Eagle 2003.
Scoutspataljoni staabiülema kapten Vahur Murulaidi sõnul oli tegemist eelkõige koostööõppusega. “See õppus oli meil viimane võimalus harjutada enne Baltic Eagle’it ning seal juba hinnatakse meie tegevust,” sõnas kapten Murulaid.
Õppusel harjutati kokku kolme erinevat lahinguliiki – viivituslahingut, kaitsele asumist ja rünnakut.
BALTBAT'i ülema major Raivo Lumiste sõnul oli õppuse eesmärgiks harjutada otsuse tegemise protsessi ning põhilahinguliikide ja üleminekufaaside ettevalmistust. Major Lumiste märkis, et harjutus kulges nii, nagu seda planeeriti.
Brigaadi koosseisus tegutsesid alates esmaspäevast Scoutspataljon'i ja BALTBAT'i ning Üksik-sidepataljoni üksused. BALTBAT'i ja Üksik-sidepataljoni üksused olid seotud eeskätt kaardiharjutusega, reaalselt mehi metsas ei liigutatud, vaid mängiti läbi erinevaid situatsioone kaardil. Brigaadi staabi ülesandeid täitis Baltic Training Team, mis on BALTBAT'i projekti osa. Scoutspataljon tegutses reaalselt maastikul ning viis kaardiharjutuse skeeme reaalselt ellu. Üksik-vahipataljoni üks rühm tegi ühisõppuse jooksul vastutegevust. Õppusest võtsid brigaadi koosseisus osa ka LITBAT ja LATBAT. Läti ja Leedu esindused olid kohal vaid juhtimispunktide näol ning reaalseid sõjaväelisi üksusi neil ei olnud.
Kokku oli õppustega hõivatud ligikaudu 300 kaitseväelast.
Rahvusvaheline õppus Baltic Eagle peetakse 16. - 26. septembrini Lätis. Eestit esindavad seal Scoutspataljoni staap, staabirühm ja kompaniiülemad, Üksik-sidepataljoni side- ja staabirühm, ohvitserid Maaväe staabist ning vaatlejad.
-
ESTPLA-7 kolis vastutusalale lähemaleBagdadis rahvusvaheliste julgeolekujõudude koosseisus teeniv Eesti kaitseväe jalaväerühm ESTPLA-7 vahetas asukohta ja kolis omaette majja, mis asub vastutusalale lähemal.
ESTPLA-7 liikus endistest Iraagi kaardiväe kasarmutest mõne kilomeetri kaugusele, endise tehase maa-alale, kus varem Iraagi režiim moderniseeris Nõukogude päritolu soomustransportööre BTR-60. Praegu asub maa-alal üks USA 3. brigaadi võitlusgrupi baase. Eesti sõdurid elavad neile uues baasis koos USA sõduritega. ESTPLA-7 alluvus ja vastutusala ei muutunud.
“Elutingimused paranesid tunduvalt,” ütles ESTPLA-7 ülem. “Nüüd on meil lisaks korralikele eluruumidele ka ühisruumid.”
Nüüd on võimalik otse baasist välja saata jalgsipatrull, kuna rühma vastutusala algab mõnesaja meetri kaugusel baasist. Maja on vastremonditud just ESTPLA-7 tarvis ja varustatud õhukonditsioneeridega. Rühmaülema sõnul on maja siseviimistlus tehtud Eesti rahvusvärvides. USA vägedega lepingu alusel töötavad iraaklased on värvinud uksed sinimustvalgeks ja seintele Eesti rahvusvärvides triibud.
Kolmapäeval tähistas ESTPLA-7 Eesti taasiseseisvumispäeva. Jalaväerühma ülem tunnustas iga jao parimaid kaitseväelasi hinnaliste kingitustega. Meeskonna tervis on hea ja moraal on kõrge.