Uudised
-
Eesti Mereväe laev osaleb Läänemere suurimal õppuselMereväe miinijahtija Wambola osaleb BALTRON-i koosseisus 6. – 21. juunini rahvusvahelisel mereväeõppusel BALTOPS 2003.
Läänemere suurim mereväeõppus BALTOPS 2003 algab Poolas, õppuse merefaas viiakse läbi Taani ja Rootsi vetes. BALTOPS 2003 lõppedes suunduvad laevad Saksamaale Kieli nädalale.
Rahvusvahelise mereväeõppuse BALTOPS 2003 eesmärk on arendada merelist koostööd USA mereväe, NATO- ja mitte-NATO riikide vahel. Õppuse raames on kavas läbi viia miinitõrjeoperatsioonid, laevade juhtimine läbi “miinivälja”, laskmine merel ja sideharjutused.
Õppusel BALTOPS 2003 osaleb ligi 30 laeva, 20 õhusõidukit ja merejalaväeüksused 13 riigist - Eestist, Lätist, Leedust, Rootsist, Soomest, Norrast, Taanist, Saksamaalt, Inglismaalt, Prantsusmaalt, Ameerika Ühendriikidest, Poolast ja Venemaalt.
BALTOPS on USA initsiatiivil läbiviidav rahvusvaheline mereväeõppus Läänemerel. Miinijahtija Wambola osaleb õppusel miinitõrje lahinggrupis. Miinijahtija Wambola komandör on nooremleitnant Marek Mardo.
-
Viitseadmiral Kõuts kohtub Itaalia kaitseväe juhatajagaKaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts sõitis täna, 1. juunil Itaalia kaitseväe juhataja kindral Rolando Mosca Moschini kutsel Itaalia Vabariigi 57. aastapäeva üritustele.
Visiidi eesmärgiks on kontaktide loomine Euroopa Liidu relvajõudude tulevase juhatajaga. Kindral Moschini asub 2004. aasta aprillis Euroopa Liidu Sõjalise Komitee esimehe ametikohale, praegu teenib samal ametikohal endine Soome kaitseväe juhataja kindral Gustav Hägglund.
Itaalia kaitseväe juhataja kindral Moschini kutsus kontaktide loomiseks aastapäeva üritustele Euroopa Liidu ja NATO kutse saanud riikide kaitsevägede juhid.
Kõrged sõjaväelased osalevad pidulikul vastuvõtul, millest võtab osa ka Itaalia Vabariigi President, samuti järgitakse aastapäeva paraadi.
Kaitseväe juhataja naaseb Eestisse 5. juunil, külastades vahepeal Kosovos teenivaid Eesti rahutagajaid.
-
Kaitseväe juhataja kohtus NATO Parlamentaarse Assamblee presidendigaKaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts kohtus täna Eestis visiidil viibiva NATO Parlamentaarse Assamblee presidendi Douglas Bereuteriga.
Kohtumisel Kaitsejõudude Peastaabis tutvustati Douglas Bereuterile kaitsejõudude keskpikka arengukava (Force Structure Review) ja NATO liikmelisuse saavutamise läbirääkimiste käiku. NATO Parlamentaarse Assamblee president ja assamblee peasekretär Simon Lunn tundsid huvi võimekuste vastu, mida Eesti on valmis NATOle pakkuma.
NATO Parlamentaarse Assamblee president kohtub ühepäevasel visiidil Riigikogu Väliskomisjoni esimehe Marko Mihkelsoniga, Riigikaitsekomisjoni esimehe Sven Mikseriga, kaitseminister Margus Hansoniga ja Välisministeeriumi asekantsler Harri Tiidoga.
-
Mereväelased kahjutustasid miiniEesti Mereväe miinijahtija Wambola tegi kahjutuks miinitõrjeoperatsiooni käigus leitud miini.
Miinijahtija Wambola kutsuti tagasi Läti vetes asetleidnud miinitõrjeoperatsioonilt MCOPLAT 2003, et teha kahjutuks Prangli saarte lähistelt leitud põhjamiin.
Eesti Mereväe operatiivosakonna ülema vanemleitnant Peeter Ivaski sõnul on Veeteede Amet kavatsenud ankrualasid laiendada. “Antud leid näitab, et eelnevalt on ka need piirkonnad vaja hoolikalt läbi uurida,“ lisas vanemleitnant Ivask.
Miini leidis Soome Mereväe alus FNS Kampela viies Eesti vetes läbi miinitõrjeoperatsiooni EST-FIN MCMOP.
-
Miinitraaler Olev saab sõpruslinnaPühapäeval, 1. juunil kell 10.30 sõlmitakse Paldiski linnavalitsuses sõprusleping miinitraaleri Olev ning Paldiski linna vahel.
Paldiski perepäeva raames toimuval lepingu sõlmimisel osalevad Mereväe ülem kaptenleitnant Jaan Kapp, Paldiski linnapea Kaupo Kallas ning miinitraaleri Olev komandör nooremleitnant Rain Terras.
Kell 12 avavad Paldiski linnapea ja Mereväe ülem linnapargis Paldiski perepäeva, seejärel on miinitraaler Olev avatud huvilistele Paldiski põhjasadamas.
Sõpruslepingu sõlmimine on traditsioon, mille eesmärgiks on populariseerida mereväe- ja kaitseväeteenistust ning tuua merevägi rahvale lähemale. Sõpruslepingu kohaselt on sõjalaeval õigus kanda linna või valla vappi ning tutvustada sõpruslinna oma välisreisidel. Laev kohustub külastama sõprussadamat ning läbi viima koostööüritusi linnarahvaga.
“Linna või valla vapi kandmise õiguse andmine tähendab sõjalaevale suurt usaldust ja toetust. Usume, et taoliste koostöösidemete arendamine on mõlemale osapoolele kasulik – ka paljud mereväelased ajateenijatest ohvitserideni on pärit rannikuäärsetest piirkondadest,” ütles Mereväe ülem kaptenleitnant Jaan Kapp.
Seni on sõpruslepingud sõlmitud patrullkaatri Ristna ja Kõrgessaare valla, miinijahtija Wambola ja Pärnu, miinijahtija Sulevi ja Kuressaare ning miinitraaler Vaindlo ja Kunda linna vahel.
-
Sõduripäevad võitsid Piirivalve ajateenijadKaheksandad sõduripäevad võitis Piirivalveameti meeskond Viru Üksik-jalaväepataljoni ja Üksik-sidepataljoni ajateenijate ees.
24. – 25. mail võistles seitse ajateenijate meeskonda erinevatest kaitseväe väljaõppekeskustest ja piirivalvest Tapa Väljaõppekeskuses ning Kaitsejõudude Keskpolügoonil sõdurioskustes.
Sõduripäevad algasid laupäeval sõduripäevade põhiala jao mitmevõistlusega. Jao mitmevõistlus koosnes ülesannetest, mis näitasid üksuse ühtekuuluvustunnet ning üksteisemõistmist. Jao mitmevõistluse käigus leidsid jaod kiirrännaku käigus kontrollpunktid ning täitsid neis erinevaid ülesandeid. Võistlejad pidid looma traatsideühenduse, ületama miinivälja, viskama käsigranaadiga täpsust, andma meditsiinilist esmaabi ja laskma relvaimitaatoril.
Õhtul osalesid võistlejad mälumängus ning esitasid isetegevuslikke näidendeid ja laule.
Pühapäeval võistlesid autojuhid liiklustesti tundmises, vigursõidus ja auto hooldamises, samuti võistlesid täpsuslaskurid ning viimase alana selgitati parimad köieveos.
Möödunud aastal esines sõduripäevadel kõige edukamalt Tagalapataljoni meeskond.
-
Kaitseväe juhataja kohtus Soome kaitseministrigaKaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts kohtus täna hommikul Eestis töövisiidil viibiva Soome kaitseministri Matti Vanhaneniga.
Kohtumisel Kaitsejõudude Peastaabis tundis Soome kaitseminister huvi NATOga liitumisläbirääkimiste vastu, samuti anti kaitseministrile ülevaade reservüksuste tootmisest ajateenistuse süsteemi läbi.
Soome kaitseminister kohtub täna Eesti kaitseministri Margus Hansoniga, Riigikogu riigikaitsekomisjoni liikmetega ning tutvub Paldiskis Scoutspataljoniga.
-
Kaitseväe Lahingukool tähistab 83. aastapäevaSõjaväeliselt korraldatud riigikaitseline kutseõppeasutus Kaitseväe Lahingukool tähistab täna, 23. mail oma 83. aastapäeva kooli arengut toetanud isikutele teenetemärkide kätteandmisega.
Kaitseväe Lahingukooli ülem kapten Tarmo Laaniste andis esimesed 13 Kaitseväe Lahingukooli teenetemärki ohvitseridele, vanemallohvitseridele ning isikutele, kes on andnud märkimisväärse panuse kooli arenguks.
Teenetemärk on õppeasutuse poolne tänu koolile osutatud teenete, arendamise, omakasupüüdmatu teenistuse, erakordse teotahte või kõrge motiveerituse eest.
Kaitseväe Lahingukool korraldab ajateenijate-, eriala- ja vabatahtlike reservohvitseride kursuseid, vanemallohvitseride baaskursuseid, kompaniivanema kursuseid, eriala vanemallohvitseride kursuseid ja täiendkursuseid. Vanemallohvitseride kursuse läbinud omandavad keskerihariduse sõjalise juhtimise erialal.
Jalaväekoolile pandi alus 20. mail 1920. a. Sõjaministri päevakäsuga nr. 321. Seda kuupäeva loetakse Allohvitseride Kooli sünnipäevaks ja sama kuupäeva (20. mai) tähistatakse praegusel ajal kui Lahingukooli aastapäeva. 1936. a. Allohvitseride Kool likvideeriti ja sama aasta lõpus asutati Lahingukool. Lahingukooli õppetöö eesmärgiks oli ohvitseride, allohvitseride ja portupee-aspirantide sõjalise kasvatuse süvendamine, lahingutehniliste ja taktikaliste ettevalmistuste täiendamine, viimistlemine ja ühtlustamine, erialaste teadmiste ja oskuste andmine, uute relvade ja võitlusvahendite käsitlemine ja katsetamine. 50 okupatsiooniaasta järel, 27. detsembril 1992 taasasutati Kaitseväe Lahingukool asukohaga Võrus Meegomäel.
-
Kaitseväe juhataja autasustas keskkonnaministritKaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts autasustas täna pärastlõunal keskkonnaministrit Villu Reiljani kaitseväe teenetemärgiga.
Kaitseväe juhataja annetas teenetemärgi keskkonnaministri panuse eest riigikaitse ülesehitamisel. Villu Reiljan on toetanud kaitseväe tegevuseks eluliselt tähtsate objektide nagu Kaitsejõudude Keskpolügooni ja harjutusalade rajamist.
Kaitseväe teenetemärk on asutatud kaitseväe juhataja poolt Eesti rahvuslike kaitsejõudude ja Vabariigi 80. aastapäeva äramärkimiseks ning Eesti riigikaitse tugevdamisel osutatud teenete vääristamiseks. Teenetemärk on tänuks abi eest, innustuseks püüdlustes ja autasuks saavutuste eest.
-
Lõppes õppus Kevadtorm 2003
Täna pärastlõunal lõpetati Tapal piduliku rivistusega õppus Kevadtorm 2003.