Uudised
-
Kaitseväe demineerijad jõudsid AfganistaniEile jõudis Eesti kaitseväe kuuemeheline demineerimismeeskond missioonipaika Afganistanis, üksus hakkas valmistuma teenistuseks.
Eesti demineerijad on Afganistanis majutatud telkidesse, neile on väljastatud demineerimiseks vajalik varustus.
Alates 17. märtsist hakkab Eesti demineerimismeeskond vastavalt graafikule teenistuses käima. Eesti demineerijate ülesandeks on puhastada mahajäänud lõhkekehadest Kabuli ümbrust.
Demineerimismeeskonda kuuluvad neli demineerijat, üks allohvitser ning üks ohvitser. Demineerimismeeskonda juhib leitnant Janek Zõbin.
Eesti demineerijad kuuluvad Kabulis paikneva rahvusvahelise brigaadi demineerimiskompaniisse koos hispaanlaste, prantslaste, sakslaste ja teiste rahvustega.
Demineerijad on läbinud Skautpataljoni baasil läbi viidud demineerimiskursuse, mida juhendasid Ameerika Ühendriikide instruktorite poolt läbiviidud demineerimiskursuse läbinud Eesti kaitseväelased. Lisaks läbisid demineerijad möödunud aastal pioneerialase väljaõppe Pioneerikooli juures.
Missioonieelse väljaõppe raames tutvusid demineerijad Eestis ja välismaal läbitud kursuste jooksul erinevate lõhkekehadega, millega missiooni käigus võidakse kokku puutuda.
Eesti demineerimismeeskond võttis varustuse vedamiseks Afganistani kaasa Land Rover maasturi koos haagisega. Varustusse kuuluvad miini- ja pommiotsijad, kaitseülikonnad, lõhkeained ja muud töövahendid.
-
Lahtiste uste päev Kaitseväe Ühendatud ÕppeasutustesEesti ainus riigikaitseline kõrgkool Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused (KVÜÕA) korraldab kolmapäeval, 19. märtsil avatud uste päeva.
KVÜÕA avab oma uksed kõigile huvilistele, et tutvustada võimalikele tulevastele KVÜÕA Kõrgema Sõjakooli põhikursuse õppuritele kooli õppe-, elu- ja olmetingimusi.
Tervitussõnad ütleb huvilistele Kõrgema Sõjakooli ülem major Urmas Leppmets. Algusega kell 10, 12 ja 14 annavad KVÜÕA üldosakonna ülema kohusetäitja major Rein Vaabel ja sõjaväepedagoogika õppejõud nooremleitnant Aivar Ots kooli aulas ülevaate õppetöö ning vastuvõtutingimuste kohta Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustes.
Õpe KVÜÕA-s jaguneb põhi- ja keskastmekursuseks.
Põhikursus kestab kolm aastat ning selle eesmärk on anda kadettidele baasteadmised ja -oskused rahuaja rühmaülema ja sõjaaja kompaniiülema kohustuste täitmiseks ning teadmised valitud sõjalisel erialal.
Valida on võimalik kas jalaväe, tagalateenistuse, side-, pioneeriteenistuse, suurtükiväe, õhutõrje või piirivalve eriala.
Kursuse lõpetajatele omistatakse nooremleitnandi auaste ning nad suunduvad väeosadesse teenistuspraktikale. Sellega on kadetid saanud rakendusliku kõrghariduse sõjaväelise juhtimise erialal.
KVÜÕA-s on hetkel üle 200 õppuri.
NB! Lisainformatsioon KVÜÕA kantseleist, tel.: 07 314 110.
-
Eestit väisab 19 vanemohvitseri Ameerika Ühendriikide Õhuväe Kõrgemast Staabikolledžist9.-11. märtsil külastab Eestit 19-liikmeline Ameerika Ühendriikide Õhuväe Kõrgema Staabikolledži delegatsioon.
Täna külastasid kolonelleitnandi ja koloneli auastmes vanemohvitserid USA Õhuväe Kõrgemast Staabikolledžist Ameerika saatkonda, Kaitseministeeriumit, Kaitsejõudude Peastaapi, Õhuväe Staapi ja Ämari Lennubaasi.
Külalistele anti ülevaade kaitsejõudude hetkeseisust, Õhuväe Staabist, Ämari Lennubaasist ja Õhusuveräänsuskeskusest.
Homme, 11. märtsil tutvuvad külalised Balti Kaitsekolledžiga Tartus. Pärastlõunal sõidavad 19 USA Õhuväe Kõrgemas Staabikolledžis õppivat vanemohvitseri Lätti.
-
Kaitseväe juhataja tervitas naiskaitseväelasiKaitseväe juhataja rõhutas naistepäevatervituses kaitseväes teenivate naiste tähtsat rolli kaitsejõududes.
Kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts ütles oma tervituses, et personalivalikul ei lähtu kaitsevägi mitte soost, vaid tegudest. “Tubli naine võib ka Kaitsejõududes anda silmad ette nii mõnelegi oma meessoost kolleegile,” ütles kaitseväe juhataja.
Kaitseväe juhataja rõhutas, et ohvitseri eetika ning rüütellikkus on väga olulised just tänapäeval, kus härradel kaitseväelastel tuleb teenida külg külje kõrval prouade kaitseväelaste ja ametnikega.
Kaitsejõududes teenib 1. veebruari seisuga 890 naist, neist 509 on tegevteenistuses.
-
Õhuväe helikopter viis Osmussaare elanikele toituLennubaasi helikopter Robinson-44 viis täna, 6. märtsil toitu kahele jäävangi jäänud Osmussaare elanikule.
Saare ainukeste elanike, Aili ja Uno Bergströmi tütre pere pöördus Noarootsi vallavalitsuse poole abipalvega, kuna Osmussaare elanike toiduvarud olid peaaegu otsas. Noarootsi vallavanem Ülo Kalm pöördus abisaamiseks Lennubaasi poole.
Lennubaasi ülema kapten Arvo Palumäe sõnul on tsiviil-militaarkoostööl väga oluline roll. “Ma ei kujutaks ette hädaolukorda, kus me ei kasutaks kõiki olemasolevaid vahendeid, kui tsiviilelanikkond pöördub meie poole abisaamiseks,” ütles kapten Palumäe. “Loomulikult me tuleme vastu ja teeme kõik mis võimalik.”
Pärast vajalike kokkulepete saavutamist tõsteti lennubaasi helikopterile saare elanike tütre poolt muretsetud toidumoon ja õhuväe kopter Robinson-44 viis toiduained saarele.
Varem viidi Osmussaare elanikele toitu Piirivalve laevaga, mis praegu on raskete jääolude tõttu võimatuks muutunud.
Eesti Õhuväel on 4 Robinson-44 tüüpi helikopterit. Kopterite kasutusvõimalused vaatlus-, otsingu-, side-, patrull- ja treeninglendudeks annavad võimaluse senisest intensiivsemaks tsiviil-sõjaliseks koostööks.
-
Rahuvalvajad päästsid 101 luike surmaohustEile õhtul tõid rahuvalvajad looduskaitsjate palvel Paldiski lähistelt ära üle saja luige, kelle elu oli mere jäätumise tõttu ohus.
Nigula Looduskaitseala administratsiooni direktori Enn Vilbaste sõnul oli rahuvalvajate kiire sekkumine väga meeldiv kogemus. “Olen meeldivalt üllatunud, et käsuliin meie kaitseväes toimib nii kiiresti,” rääkis Enn Vilbaste. “Tänu rahuvalvajate abivalmidusele ja kiirele tegutsemisele võib loota, et hätta jäänud luikedest ca 60 % näeb kevadet.”
Päästetud luiged viidi Rahuoperatsioonide Keskuse veokiga Vilsandi rahvusparki.
Rahuoperatsioonide Keskuse kaplan leitnant Aarne Lätte sõnul on rahuvalvajate kasutuses olevad vahendid ja koolitus sobilikud erinevates kriisiolukordades kasutamiseks. “On ju iseenesestmõistetav, et hea väljaõppe saanud rahuvalvajad rakendavad oma oskusi ka Eesti looduse hüvanguks,” ütles rahutagamismissioonil Bosnia-Hertsegoviinas osalenud leitnant Aarne Lätte.
Paldiski Lõunasadama juurest vajab päästmist veel paarsada luike. Kui ilmastikuolud lubavad, jätkub luikede päästmine homme, 6. märtsil.
-
Kaitsejõudude senine operatiivülem asub teenistusse NATO Euroopa Liitlasvägede Peakorteri juurdeKaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts määras alates 1. märtsist seni operatiivülema ametikohal teeninud kolonel Aarne Ermuse
NATO Euroopa Liitlasvägede Peakorteri (SHAPE) juurde sõjalise esindaja ametikohale.
Sõjalise esindaja ülesanneteks on Kaitseväe juhataja esindamine Euroopa Liitlasvägede Peakorteris, informatsiooni kogumine ja analüüs ning infovahetuse koordineerimine Eesti Kaitsejõudude Peastaabi ja NATO Euroopa Liitlasvägede Peakorteri vahel, SHAPE juures teenivate Eesti ohvitseride tegevuse koordineerimine ja NATO integratsiooniprotsessi koordineerimine.
NATO Euroopa Liitlasvägede Peakorter on Liitlaste Euroopa Väejuhatuse (ACE) tööorgan. Liitlasvägede Euroopa Väejuhatus on üks kahest NATO strateegilisest staabist, mille vastutusalasse kuulub Euroopa Põhja-Norrast Türgini.
Kolonel Ermus (36) on teeninud Kuperjanovi Üksik-jalaväepataljonis kompaniiülemast pataljoniülemani, Kaitsejõudude Peastaabi operatiivosakonna erinevate jaoskondade ülemana ja Kaitsejõudude Peastaabi ülemana, lõpetanud Omski Kõrgema Juhtivkoosseisu Sõjakooli ning täiendanud ennast Ameerika Ühendriikide Armee Juhtimis- ja staabikolledžis ning Soome Maakaitse Kõrgkooli Eesti riigikaitse kõrgema juhtkonna erikursusel.
Alates märtsist on kaitsejõudude uueks operatiivülemaks möödunud aasta novembrini Eesti alalise sõjalise esindajana NATO juures teeninud kolonel Vello Loemaa.
Kaitsejõudude operatiivülema tööorganiks on operatiivstaap, mida juhib operatiivstaabi ülem. Operatiivülem vastutab olukorra pildi koostamise, sõjaliste operatsioonide planeerimise ja sõjaliste operatsioonide juhtimise eest.
Kolonel Loemaa (52) on teeninud Kaitsejõudude Peastaabi osakonna ülemana, Õhuväe ülemana, Kaitsejõudude Peastaabi ülema kohusetäitjana, Kaitseväe juhataja kohusetäitjana ning alates 1998. aastast teenis ta Eesti alalise sõjalise esindajana NATO juures.
-
Kaitseväe demineerijad sõidavad missioonile Afganistani3. ja 6. märtsil sõidavad kuus kaitseväe demineerijat Saksamaale ja sealt edasi missioonile Afganistani, et puhastada mahajäänud lõhkekehadest Kabuli ümbrust.
Missioonile läheb kuueliikmeline demineerimisüksus, kuhu kuuluvad neli demineerijat, üks ohvitser ning üks allohvitser. Demineerimismeeskonda juhib leitnant Janek Zõbin.
Eestist lahkutakse kahes grupis, 3. märtsi õhtul lahkuvad Muuga sadamast koos varustusega kolm meest, 6. märtsil sõidavad neile lennukiga Saksamaale järgi ülejäänud kolm demineerijat.
Kuigi missioonile Afganistani läheb kuus kaitseväelast, on vastava väljaõppe saanud kümme kaitseväelast. Demineerijad on läbinud Scoutspataljoni baasil läbi viidud demineerimiskursuse, mida juhendasid Ameerika Ühendriikide instruktorite poolt koolitatud Eesti kaitseväelased. Lisaks läbisid demineerijad möödunud aastal pioneerialase väljaõppe Pioneerikooli juures.
Missioonieelse väljaõppe raames tutvusid demineerijad Eestis ja välismaal läbitud kursuste jooksul erinevate lõhkekehadega, millega missiooni käigus võidakse kokku puutuda.
Eesti demineerimismeeskond võtab varustuse vedamiseks Afganistani kaasa Land Rover maasturi koos haagisega. Varustusse kuuluvad miini- ja pommiotsijad, kaitseülikonnad, lõhkeained ja muud töövahendid.
Eesti demineerijad lähevad missioonile Afganistani pealinna Kabuli piirkonda, hakates kuuluma sealse rahvusvahelise brigaadi demineerimiskompaniisse koos hispaanlaste, prantslaste, sakslaste ja teiste rahvustega.
-
Eesti ohvitser teenib sideohvitserina USA staabisKaitsejõudude Peastaabi ohvitser kolonelleitnant Mart Mikkelsaar teenib kuni augusti keskpaigani Ameerika Ühendriikide relvajõudude keskregiooni väejuhatuse staabis CENTCOM Eesti sideohvitserina.
Sideohvitseri ülesandeks CENTCOM’is on esindada kaitseväe juhatajat, vahendada sõjaliseks planeerimiseks vajalikku teavet ja osaleda CENTCOM’i planeerimisprotsessis. Vajaduse korral paikneb sideohvitser koos CENTCOM’iga ümber kriisipiirkonda ning on seal kontaktohvitseriks ja võimaliku Eesti kontingendi ülemaks.
Keskregiooni väejuhatuse staap paikneb Floridas, Tampa linnas.
Kolonelleitnant Mart Mikkelsaar teenis Kaitsejõudude Peastaabis analüüsi- ja planeerimisosakonnas analüüsi- ja planeerimisjaoskonna ülema ametikohal. Mart Mikkelsaar oli aastast 1999 Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustes vanemõppejõud, 2001. aastal täitis Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgema Sõjakooli ülema kohuseid.
-
Balti riikide kaitsevägede juhatajad kohtuvad LeedusTäna ja homme toimub Vilniuses Eesti, Läti ja Leedu kaitsevägede juhatajate korraline kohtumine.
Viitseadmiral Tarmo Kõuts, Läti kaitseväe juhataja kontradmiral Gaidis Andrejs Zeibots ja Leedu kaitseväe juhataja kindralmajor Jonas Kronkaitis arutavad regulaarsel kohtumisel Baltimaade ühiseid kaitsealaseid koostööprojekte.
Kaitsevägede juhatajatest koosnev Balti sõjaline komitee arutab Balti jalaväepataljoni BALTBAT, Balti ühise õhuseiresüsteemi BALTNET ja Balti ühise miinitõrjelaevastiku BALTRON hetkeseisu ja arengusuundi.
Viimati kohtusid kolme Balti riigi kaitsevägede juhatajad novembris Riias.