Uudised
-
Kaitsevägi sai Eesti suurima autohanke käigus kätte esimesed rendiautodEsmaspäeval, 25. novembril andis riigihankekonkursi võitnud Balti Autoliisingu AS Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustele ja Balti Kaitsekolledžile üle esimesed kaitseväele renditud sõiduautod.
Tänavuaastase Eesti suurima autohankega said kaitsejõud enda käsutusse kaks Volkswagen Passatit, 98 Volkswagen Golfi, 50 kaubikut Volkswagen Caddy ja mikrobussi Renault Traffic ning 13 Renault väikebussi.
Kaitsevägi kuulutas käesoleva aasta mais välja riigihanke rohkem kui saja uue sõiduauto ja mikrobussi kasutusrendile võtmiseks, et vahetada välja praegune vananenud autopark ning mitte enam kulutada maastikumasinaid igapäevaste sõitudega.
Kaitsevägi kavatseb igapäevasõitudeks kasutusele jätta alla kümne margi sõiduautosid ja busse. Sellega saab kaitsevägi üle minna ühe kütuse kontseptsioonile, mida Eesti on lubanud ka NATO-le. Kaitseväe autopark läheb sellega üle diiselküttele.
Seni igapäevasõitudeks kasutusel olnud maastikuautod jäävad kasutusele lahingutehnikana, pruugitud sõiduautod ja mikrobussid müüb kaitsevägi oksjonil.
Kaitsejõudude Peastaabi logistikaosakonna ülema major Raivo Tamme sõnul säästab sõidukite rentimine raha ja lahingumasinate ressurssi. “Linnatänavatelt kaovad musta värvi numbrimärgiga Volkswagen ja Chevrolet maasturid, mida hakkame kasutama vaid maastikul liikumiseks,” ütles major Tamm. “Kaitsevägi keskendub rohkem põhitegevusele, sõjalisele riigikaitsele, ja ostab rahuaegseks tegevuseks hädavajaliku teenuse sisse. Väljakuulutatud tehinguga me ostame teenust, mitte autosid,” seletas major Tamm.
Renditehinguga annavad kaitsejõud ka autode hooldamise ära teenusepakkujale, tänu sellele saavad kaitseväe logistikud keskenduda lahingutehnika hooldusele.
Praegu on kaitseväes ja kaitseliidus kasutusel üle kolmesaja sõiduauto, nende hulgas on rohkem kui sada erinevat mudelit. Autode keskmine läbisõit ulatub üle 200 tuhande kilomeetri ning keskmine vanus on kümne aastani.
-
Merevägi võõrustab kodanikupäeval õpilasi26. novembril toimuva kodanikupäeva raames külastavad sel nädalal Mereväge mitmete Tallinna eesti ja vene koolide õpilased. Mereväeohvitserid tutvustavad oma väeliiki ka kaugemal asuvates koolides.
Lapsed saavad ülevaate kaitseväe ja mereväe ülesannetest nii rahu-, kui sõjaajal, tutvuvad kaitseväes kasutusel olevate relvadega ning külastavad mereväe laevu.
Õpilastele räägitakse põhjalikult ka eesootavast ajateenistusest ning laevadel teenimise eripärast võrreldes maaväe üksustega. Tutvustatakse mereväeohvitseriks õppimise võimalusi välisriikides ning jagatakse kaitseväge tutvustavaid infomaterjale.
Mereväe operatiivjaoskonna ülema vanemleitnant Peeter Ivaski sõnul on noorte huvi mereväe vastu suur. “Huvi mereväebaasi külastamise vastu, eriti venekeelsete koolide poolt, on üllatavalt suur” ütles vanemleitnant Peeter Ivask. “Noori huvitab kõik ajateenistuses toimuv, kuid ekskursioonide populaarseim osa on alati võimalus uurida lähemalt relvi ning tutvuda sõjalaevadega.”
Käesoleva aasta 11 kuu jooksul on Mereväebaasi külastanud kokku 44 noorsoo-organisatsioonide ja koolide ekskursiooni. Mereväeohvitserid õpetavad mitmendat aastat mereväelisi oskusi Noorte Meremeeste Laagris. Sel suvel külastasid Mereväebaasi iga nädal Falck Eesti ja teiste linnalaagrite laste rühmad. Keskkooliõpilased külastavad Mereväebaasi peamiselt riigikaitseõpetuse tundide raames.
-
E-Arsenalis hakatakse hooldama kaitsejõudude relvastustKaitsevägi kavatseb relvade kapitaalremonti hakata läbi viima aktsiaseltsis E-Arsenal, esimesena läbisid kapitaalremondi koolituse 105mm haubitsate hooldusmeeskonnad.
Sel nädalal läbisid kaitseväelased ja E-Arsenali meistrid Soome kaitseväe instruktorite käe all 105mm haubitsate kapitaalse hoolduse kursuse, hooldatud sai neli esimest haubitsat.
Järgmise etapina hakatakse hooldama käsitulirelvi, muuhulgas hooldatakse ja remonditakse aastaid kapitaalremondita kasutusel olnud automaadid Galil.
Kuna relvade kapitaalne hooldus ja remont nõuab spetsiaalse töökoja olemasolu, mis kaitsejõududel puudub, hakatakse E-Arsenalis edaspidi pärast vastava väljaõppe saamist kapitaalset hooldust ja remonti läbi viima kõikidele kaitseväe kasutuses olevatele relvadele.
-
Kaitsevägi saab kätte esimesed rendiautod
Esmaspäeval, 25. novembril annab riigihankekonkursi võitnud Balti Autoliisingu AS Balti Kaitsekolledžile üle esimesed kolm kaitseväele renditud sõiduautod.
Kaitsevägi kuulutas käesoleva aasta mais välja riigihanke rohkem kui saja uue sõiduauto ja mikrobussi kasutusrendile võtmiseks, et vahetada välja praegune vananenud autopark ning mitte enam kulutada maastikumasinaid igapäevaste sõitudega.
Kaitsejõud rendivad viite eri tüüpi sõidukeid: väikekeskklassi sõiduautod, väikekaubikud, mikrobussid, 15-kohalised väikebussid ning kaks suurema keskklassi autot.
Kaitsevägi kavatseb igapäevasõitudeks kasutusele jätta alla kümne margi sõiduautosid ja busse. Sellega saab kaitsevägi üle minna ühe kütuse kontseptsioonile, mida Eesti on lubanud ka NATO-le. Kaitseväe autopark läheb sellega üle diiselküttele. Seni igapäevasõitudeks kasutusel olnud maastikuautod jäävad kasutusele lahingutehnikana, pruugitud sõiduautod ja mikrobussid müüb kaitsevägi oksjonil.
Kaitsejõudude Peastaabi logistikaosakonna ülema major Raivo Tamme sõnul säästab sõidukite rentimine raha ja lahingumasinate ressurssi. “Linnatänavatelt kaovad musta värvi numbrimärgiga Volkswagen ja Chevrolet maasturid, mida hakkame kasutama vaid maastikul liikumiseks,” ütles major Tamm. “Kaitsevägi keskendub rohkem põhitegevusele, sõjalisele riigikaitsele, ja ostab rahuaegseks tegevuseks hädavajaliku teenuse sisse. Väljakuulutatud tehinguga me ostame teenust, mitte autosid,” seletas major Tamm.
Renditehinguga annavad kaitsejõud ka autode hooldamise ära teenusepakkujale, tänu sellele saavad kaitseväe logistikud keskenduda lahingutehnika hooldusele.
Praegu on kaitseväes ja kaitseliidus kasutusel üle kolmesaja sõiduauto, nende hulgas on rohkem kui sada erinevat mudelit. Autode keskmine läbisõit ulatub üle 200 tuhande kilomeetri ning keskmine vanus on kümne aastani.
NB toimetused !!!
Esimesed kolm autot (Volkswagen Golf) annab Balti Autoliisingu AS kaitseväele üle esmaspäeval, 25. novembril kell 14.00 Tagalapataljonis (Marja 4a). Täpsem info nooremleitnant Andres Sangalt (666 1183, 056 481 759, ) -
Üksik-sidepataljon tähistab oma 84. aastapäevaÜksik-sidepataljon tähistab täna, 21. novembril oma 84. aastapäeva.
Seoses 84. aastapäevaga ja tutvustamaks elu ning tegevust väeosas ootab Üksik-sidepataljon (Tallinn, Filtri tee 12) külla ajateenijate lähedasi ja sõpru-tuttavaid, kooliõpilasi ning sidepataljoniga seotud veterane.
Tänaseks on Üksik-sidepataljoni külastamiseks soovi avaldanud ca 500 huvilist, sealhulgas ligi 200 kooliõpilast Tallinna Kunstikoolist, 21. Keskkoolist, Juuru Gümnaasiumist ja Inglise Kolledžist.
Sidepataljoni aastapäevaüritused algavad kell 10 piduliku rivistusega sõjaväekalmistul. Rivistust juhatab sidepataljoni ülem kolonelleitnant Urmas Pau. Rivistusel annavad sõduri baaskursuse läbinud ajateenijad truudusetõotuse, väeosa ülem kolonelleitnant Pau ja sõjaveteranid asetavad lilled Eesti vabaduse eest langenute mälestussamba jalamile. Palvuse peab sidepataljoni kaplan nooremleitnant Merike Kütt.
Kell 11-ks jagunevad külastajad gruppidesse ning külastavad erinevaid paiku sidepataljoni territooriumil. Huvilistele näidatakse pataljonis kasutatavat relvastust, sidetehnikat ja ajateenija riidevarustust. Ajateenijad korraldavad kaks demonstratsioonesinemist kajastamaks elu väeosas. Pataljoni ülem korraldab veteranidele piduliku vastuvõtu.
Algusega kell 21 viiakse läbi tõrvikutega jooks.
Eelmisel aastal külastas väeosa ligi 400 huvilist. Traditsiooniliselt võtavad üritusest osa Tallinna 21. Keskkooli õpilased.
Kõikidele külalistele pakutakse sõdurisuppi.
-
Major Kunnas võitis kirjandusauhinnaKaitsejõudude Peastaabi operatiivosakonna ülema kt. major Leo Kunnas võitis oma esikromaaniga "Sõdurjumala teener" Betti Alveri kirjandusauhinna.
2002. aasta Betti Alveri kirjandusauhinna summa 10 tuhat krooni jagatakse võrdselt kahe autori vahel, major Kunnase kaaslaureaadiks oli Ülar Ploom luulekogu "Üks ja kogu" eest.
Betti Alveri kirjandusauhind põhineb luuletaja testamendis väljendatud soovil auhinnata parimat ilukirjanduslikku raamatudebüüti. Rahalisele auhinnale lisandub Leonhard Lapini kujundatud tunnistus Betti Alveri luuletuse “Selle ilma igav kainus” autograafiga. Auhinda annab välja Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakond Eesti Kultuurkapitali toel luuletaja Betti Alveri sünnipäeval.
Auhinna varasemad laureaadid on Jaan Undusk, Valeria Ränik, Hannes Varblane, Kirsti Oidekivi, Kalju Kruusa, Jürgen Rooste ja Mehis Heinsaar.
-
Kaitseministri ja Kaitseväe juhataja avaldus NATO liitumiskutse saamise puhulTäna Prahas alanud NATO tippkohtumisel esitati liitumiskutse seitsmele kandidaatriigile, sealhulgas Eestile, Lätile ja Leedule.
Kaitseminister Sven Mikser ja Kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts tegid peale liitumiskutse saamist järgmise avalduse:
Kaitseminister Sven Mikser:
"Tänase otsuse järel avaneb Eestile esimest korda ajaloos reaalne võimalus osaleda maailma julgeolekupoliitika kujundamises. Lähikuudel saavad toimuma väga intensiivsed liitumisläbirääkimised, millele järgneb ratifitseerimisprotsess kõigis NATO liikmesriikides. Meil ei ole vähimatki põhjust kahelda, et NATO kaitsetagatis on reaalne, millega kaasneb suur vastutus ja kohustustekoorem. Eesti tahab olla heaks liitlaseks ja anda oma väikese aga väärika panuse globaalse julgeoleku tagamisse."
Kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts:
"NATO kutse saamine on ühest küljest tunnustus meie kaitsejõudude arengule, aga suuremas plaanis kogu rahva saavutus. Sellesse saavutusse on andnud oma panuse iga ohvitser, ametnik, reservväelane, kodanik. See ei ole pelgalt kaitseväe juhataja, peastaabi või kaitseväe saavutus. NATOga ühineb riik ja see on rahva otsus. NATO liikmelisuse saavutamine on tõsiseks majanduslikuks pingutuseks kogu meie rahvale.
NATO kutse saamine on vaid üks rõõmustav teetähis pikal teel NATO täisliikme staatuse saavutamisel. Kaitsejõududel ei ole võimalik loorberitele puhkama jääda ega isegi aega hingetõmbeks. Saan lubada oma alluvatele, et meie teenistus, ja eriti teenistus staapides, muutub veelgi pingelisemaks, sest teha on veel palju."
Tippkohtumisel avakõnega esinenud NATO peasekretär Lord Robertson ütles muu hulgas: "Meil on organisatsioon, sõjaline võimekus ja tahe vastu seista meie rahvaste ja nende turvalisusele tehtud ähvardustele. Me oleme maailma suurim püsiv, vabade demokraatlike rahvaste koalitsioon."
Eile Prahas peetud kõnes tõdes USA president George W. Bush, et tippkohtumine on NATO-le otsustav ja ajalooline hetk.
Taustaks:
Eesti NATO kronoloogia
1991 - NATO Rooma tippkohtumine ja Põhja-Atlandi Koostöönõukogu (North Atlantic Cooperation Council - NACC) loomine. NACC-ist saab struktuur, et alustada koostööd Kesk- ja Ida-Euroopa riikidega uuenenud poliitilises situatsioonis. Eesti on Põhja-Atlandi Koostöönõukogu (NACC)asutajaliikmete seas.
1994 jaanuar - Brüsseli tippkohtumisel tutvustatakse NATO rahupartnerlusprogrammi (Partnership for Peace - PfP), Eestile esitatakse kutse liitumiseks. 3. veebruaril 1994 ühineb Eesti rahupartnerlusprogrammiga.
1995 jaanuar - NATO käivitab PfP egiidi all Planeerimis- ja Ülevaatusprotsessi (Planning and Review Process - PARP), millesse lülitub ka Eesti.
1996 - Eesti alustab NATO-ga 16+1 läbirääkimisi liitumise ettevalmistamiseks, mis saab nimeks Intensiivne Dialoog Liitumisküsimustes (Intensified Dialogue on the Questions of Membership).
1997 mai - Portugalis NATO ja parterite välisministrite kohtumisel pannakse alus Euro-Atlandi Partnerlusnõukogule (Euro-Atlantic Partnership Concil - EAPC), mis asendab NACC-i.
1999 aprill - Washingtoni tippkohtumine, kus tähistatakse NATO 50. aasta juubelit. NATO tunnustab Eestit kui võimalikku liikmekandidaati. Üheksale kandidaatriigile esitatakse Liikmelisuse Tegevusplaan (Membership Action Plan - MAP).
21. november 2002 - Praha tippkohtumine, kus esitati liitumiskutsed seitsmele kandidaatriigile.
-
Kaitsevägi korraldab militaarkartograafia konverentsiKaitsejõudude Peastaap ja Maa-amet korraldavad 21. – 22. novembrini Tallinnas 7. Balti riikide regionaalse militaarkartograafia alase konverentsi.
Korraldatava töökohtumise põhieesmärgiks on Balti riikides NATO standarditele vastavate kaitseväe topograafiakaartide ja digitaalsete andmete tootmise korraldamine ning militaarkartograafia ekspertidega kogemuste vahetamine.
“Kaitsevägi kasutab NATO standarditele vastavaid topograafiakaarte alates lihtsõduri väljaõppest väeosades kuni Kaitsejõudude Peastaabi strateegilisel tasandil tehtavatel analüüsidel,” ütles Kaitsejõudude Peastaabi topograafiateenistuse ülem nooremleitnant Andris Sprivul.
Konverentsil osalevad 55 eksperti kolmest Balti riigist, Ameerika Ühendriikidest, Saksamaalt, Soomest ja Rootsist. Eestist osalevad konverentsil lisaks kaitseväe topograafidele ka suuremad riiklikud kaardistamisega tegelevad asutused ja ettevõtted: Maa-amet, Piirivalveamet, Veeteedeamet, Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused ja AS Eesti Kaardikeskus.
Militaarkartograafia alast konverentsi korraldatakse igal aastal erinevas Balti riigis.
-
Sidepataljoni külastamise soovist on teatanud ligi 500 huvilistTänaseks on Üksik-sidepataljoni külastamiseks soovi avaldanud ca 500 huvilist, sealhulgas ligi 200 kooliõpilast Tallinna Kunstikoolist, 21. Keskkoolist, Juuru Gümnaasiumist ja Inglise Kolledžist.
Seoses oma 84. aastapäevaga ja tutvustamaks elu ning tegevust väeosas kutsub Üksik-sidepataljon (Tallinn, Filtri tee 12) homme, 21. novembril külla ajateenijate lähedased ja sõbrad-tuttavad, kooliõpilased ning sidepataljoniga seotud veteranid.
Sidepataljoni aastapäevaüritused algavad kell 10 piduliku rivistusega sõjaväekalmistul. Rivistust juhatab sidepataljoni ülem kolonelleitnant Urmas Pau. Rivistusel annavad sõduri baaskursuse läbinud ajateenijad truudusetõotuse, väeosa ülem kolonelleitnant Pau ja sõjaveteranid asetavad lilled Eesti vabaduse eest langenute mälestussamba jalamile. Palvuse peab sidepataljoni kaplan nooremleitnant Merike Kütt.
Kell 11-ks jagunevad külastajad gruppidesse ning külastavad erinevaid paiku sidepataljoni territooriumil. Huvilistele näidatakse pataljonis kasutatavat relvastust, sidetehnikat ja ajateenija riidevarustust. Ajateenijad korraldavad kaks demonstratsioonesinemist kajastamaks elu väeosas.
Pärast pidulikku rivistust on külalistel võimalik tutvuda sidepataljonis kasutatava relvastuse, sidetehnika ning ajateenijate riidevarustusega. Pataljoniülem korraldab veteranidele piduliku vastuvõtu.
Algusega kell 21 viiakse läbi tõrvikutega jooks.
Eelmisel aastal külastas väeosa ligi 400 huvilist. Traditsiooniliselt võtavad üritusest osa Tallinna 21. Keskkooli õpilased.
Kõikidele külalistele pakutakse sõdurisuppi.
-
Merevägi tähistab 84. aastapäevaMerevägi tähistab oma 84. aastapäeva 21. novembril kell 11 piduliku rivistusega Mereväebaasis Tööstuse 54.
Mereväebaasis korraldataval rivistusel osalevad mereväe staabi, baasi ja Miinilaevade Divisjoni kaadrikaitseväelased ja ajateenijad, esimese vabariigi aegse mereväe veteranid ning kaitseväe orkester.
“Tähistada oma aastapäeva päeval, mil toimub tippkohtumine Prahas, on mereväele suur au. Ka Vabadussõja ajal olid just mereväe üksused need, kes näitasid eeskuju rahvusvahelise koostöö alal. Tollase mereväe koostöö Briti laevastikuga tõi pöörde Vabadussõja käiku,” ütles mereväe ülema kohusetäitja vanemleitnant Ahti Piirimägi.
Piirimägi sõnul teeb tänane merevägi NATO-ga tihedat koostööd, pidevalt osaletakse koos NATO üksustega Läänemerel toimuvatel õppustel ja operatsioonidel, möödunud aastal osales Eesti mereväe juhitud miinitõrjeoperatsioonil 13 NATO riikidele kuuluvat alust.
“Mereväe plaanid edasiseks arenguks on selged, miinitõrje näol on meil olemas koostööks NATO-ga arvestatav nišš,” ütles Piirimägi.
Merevägi loeb oma sünnipäevaks mereosakonna asutamise aastapäeva Kaitsejõudude Peastaabi juurde 1918. aastal. Vastloodud mereväe üksused kontradmiral Johan Pitka juhtimisel tegid aktiivselt koostööd Tallinna reidile saabunud Briti eskaadriga ning korraldasid alates 1918. aasta detsembrist dessante põhjarannikule. Vabadussõja käigus osalesid mereväe laevad võitlustes Riia all, dessantides Soome lahe idaosas, ning ka Peipsil.
Tänane Eesti merevägi taasasutati 1994. aastal. Praegu teenib mereväes kokku pea 500 kaadrikaitseväelast ning ajateenijat, mereväele kuulub 2 miinijahtijat 2 miinitraalerit, 2 patrull-laeva, 1 abilaev ning staabi-ja varustuslaev.