Uudised
-
Sidepataljon tähistab koos oma veteranidega 84. aastapäevaÜksik-sidepataljon kutsub neljapäeval, 21. novembril väeosa 84. aastapäevaks külla sidepataljoniga seotud veteranid.
Üksik-sidepataljoni staabiülema kapten Vitali Lokk'i sõnul on väeosa teinud veteranidega koostööd alates 1995. aastast. “Selle aasta kevadest alustasime veteranidelt memuaaride kogumist,” rääkis kapten Vitali Lokk. “Memuaare on kogunenud üllatavalt suur hulk. Loodan, et neist on abi Eesti sõjaajaloo lehekülgede täitmisel.”
“Kes minevikku ei mäleta, see elab tulevikuta,” ütles kapten Lokk.
Veteran Rudolf Linnu sõnul on veteranide huvi sidepataljoni ürituste vastu suur. “Iga kord, kui kutse olen saanud, olen ka kohale läinud,” kõneles Rudolf Lind. “Alguses oli meid üle saja, kes me igal aastal sidepataljonis kokku saime. Nüüdseks on see arv kahjuks väiksemaks jäänud.” Ka Rudolf Linnu poeg käib isa jälgedes teenides kaitsejõududes leitnandi auastmes.
Sidepataljoni aastapäevaüritused algavad kell 10 piduliku rivistusega sõjaväekalmistul. Rivistust juhatab sidepataljoni ülem kolonelleitnant Urmas Pau. Rivistusel annavad sõduri baaskursuse läbinud ajateenijad truudusetõotuse, väeosa ülem kolonelleitnant Pau ja sõjaveteranid asetavad lilled Eesti vabaduse eest langenute mälestussamba jalamile.
Palvuse peab sidepataljoni kaplan nooremleitnant Merike Kütt.
Pärast pidulikku rivistust on külalistel võimalik tutvuda sidepataljonis kasutatava relvastuse, sidetehnika ning ajateenijate riidevarustusega. Pataljoniülem korraldab veteranidele piduliku vastuvõtu.
Algusega kell 21 viiakse läbi tõrvikutega jooks.
Sidepataljoni 84. aastapäeva puhul on väeosa väravad avatud kõikidele huvilistele. Eelmisel aastal külastas väeosa ligi 400 huvilist. Traditsiooniliselt võtavad üritusest osa Tallinna 21. Keskkooli õpilased.
Kõikidele külalistele pakutakse sõdurisuppi.
-
Kaitseväelased vaatavad tähtpäeval filmiKaitsevägi tähistab 84. asutamis- ja 11. taasasutamise tähtpäeva filmi “Nimed marmortahvlil” ühiskülastusega.
Täna vaatavad ühiselt Vabadussõja ainelist mängufilmi “Nimed marmortahvlil” Kaitsejõudude Peastaabi ning mere- maa- ja õhuväe staapides teenivad kaitseväelased, samuti Tallinna garnisoni kaitseväelased.
Kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts ütles oma aastapäevatervituses kaitseväelastele, et mööduv aasta on olnud kaitseväele meeskonna aasta. ”Kinnitan, et praegune meeskond on parim, mis Eestil kunagi strateegilisel tasemel olnud on,” ütles viitseadmiral Kõuts. “Kui meil õnnestub ära kasutada ühendstaabi loomisega tekkiv positiivne sünergia, ei ole ükski ülesanne meile kaelamurdev,” ütles kaitseväe juhataja oma tervituses.
Ühiskülastusi filmi “Nimed marmortahvlil” seanssidele on korraldanud ka teised väeosad.
Vabadussõja murdepunkti raskust kandnud koolipoiste kujunemisest kõneleva ajaloolise filmi võtteid toetasid kaitseväe väeosad, piirivalve piirkonnad ja Kaitseliidu malevad. Filmi sõjaline nõunik oli Kaitsejõudude operatiivülem kolonelleitnant Aarne Ermus.
Filmi “Nimed marmortahvlil” võttegrupp kasutas kaitseväe varustust, sidevahendeid, mobiilseid juhtimispunkte, tarnspordivahendeid, paukmoona ja lõhkevahendeid. Näitlejad ja massistseenides osalejad olid relvastatud Kaitseliidu vintpüssidega, kuulipildujaga Maksim ja Suurtükiväegrupi ühe 105-mm haubitsaga.
Filmivõtetel osutasid erinevat abi Kuperjanovi Üksik-jalaväepataljon, Pärnu Üksik-jalaväepataljon, Kaitseväe Tagalakeskus, Kaitseväe Lahingukool, Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused, Suurtükiväegrupp ja Rahuoperatsioonide Keskus ning Kaitseliidu Tartu, Valga, Võru ja Lääne malevad.
Kahel päeval, kõige suuremal massivõtete päeval, osales filmi võtetel kokku 450 kaitseväelast, piirivalvurit, kaitseliitlast ja tulevast ohvitseri.
Kümnele filmis koolipoisse kehastavale näitlejale anti enne filmivõtete algust Kaitseväe Lahingukoolis sõjandusalane koolitus.
-
Kaitseväe juhataja andis kätte mälestusmedalidTäna andis kaitseväe juhataja Tallinna raekojas mälestusmedalid “10 aastat taastatud kaitseväge” kaitsejõudude ülesehitamisel osalenud kaitseväelastele ja eraisikutele.
Mälestusmedali said kaitseväelased, kes asusid kaitseväeteenistusse 1992. aastal ehk kümme aastat tagasi ja eraisikud, kes oma tegevusega on kaasa aidanud kaitseväe arengule.
Kaitseväe juhataja andis mälestusmedali “10 aastat taastatud kaitseväge” üle ka Riigikogu esimehele Toomas Savile.
Kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts ütles oma sõnavõtus mälestusmedali kavaleridele, et NATO kutse tähendab veelgi intensiivsemat tegutsemist ja täppistööd kaitseväe arendamisel. “Meie riigimehed on kasutanud loosungit, et eestlane peab rängalt õppima, lisaksin, et kaitseväelane peab veel rängemalt õppima,” ütles viitseadmiral Kõuts tseremoonial.
Mälestusmedali “10 aastat taastatud kaitseväge” asutas kaitsevägi oma 10. taasasutamise aastapäeva tähistamiseks möödunud aastal. Mälestusmedali autor on metallikunstnik Ene Valter.
Medali annetab kaitseväe juhataja vastavalt statuudile kaitseväe taasloomisele kaasa aidanud inimestele. Mälestusmedal “10 aastat taastatud kaitseväge” annetatakse neljal järgneval aastal: möödunud aastal kaadrikaitseväelastele, kes astusid kaitseväeteenistusse aastatel 1990 ja 1991; tänavu neile, kes astusid kaitseväeteenistusse 1992. aastal, 2003. aastal neile, kes astusid kaitseväeteenistusse 1993. aastal ja viimasena annetatakse mälestusmedal “10 aastat taastatud kaitseväge” 2004. aastal – kodanikele, kes astusid kaitseväeteenistusse 1994. aastal.
Lisaks ülalnimetatud isikutele annetatakse medal Eesti kodanikele, keda on autasustatud riiklike teenetemärkidega riigikaitse ülesehitamisel osutatud teenete eest; Eesti kodanikele, keda on autasustatud Kaitseväe teenetemärgiga; Eesti Vabariigi peaministritele, kaitseministritele ning Ülemnõukogu ja Riigikogu riigikaitsekomisjoni liikmetele, kelle tegevus langeb perioodi 1990 – 1994; Eesti ja välisriikide kodanikele, kes on oluliselt kaasa aidanud Eesti kaitseväe taastamisele ja arendamisele.
Medali annetab kaitseväe juhataja oma käskkirjaga.
Mälestusmedal “10 aastat taastatud kaitseväge” on üheklassiline. Medalit võib anda ka postuumselt, sel juhul antakse medal kätte isiku perekonnaliikmele või mõnele teisele lähedasele.
Mälestusmedali komplekt koosneb suurest medalist lindiga, lindilõikest ja butoonist. Medal on 31 mm läbimõõduga, valmistatud hõbetatud messingist, oksüdeeritud tumedaks; esiküljel on kujutatud sepa kätt vasaraga tagumas sõjamehe soomustatud käes olevat mõõka alasil. Kujund sümboliseerib kaitseväe kui Eesti mõõga taastamist kogu rahva abiga. Kujundit ümbritseb kiri “Kümme aastat taastatud kaitseväge”. Medali tagakülg on sile. Medalit kantakse 34 mm laiuse lindiga.
Taastatud kaitseväe esimestel päevadel 1991. aasta sügisel loodi staabikompanii, mille ülesandeks oli noore peastaabi kaitsmine. Sügistalvel 1991 alustasid Koplis Eerika tänaval esimesed ohvitseride kursused ja 1992. aasta esimestel päevadel Võrumaal Meegomäel allohvitseride kool. 1992. aasta kevadel lõi Ülemnõukogu kaitseministeeriumi, märtsis võttis Kuperjanovi pataljon Meegomäel vastu esimesed ajateenijad.
-
Kaitsevägi korraldab koos teiste jõustruktuuridega suure perepäevaKõik huvilised on koos peredega oodatud pühapäeval, 10. novembril suurele isadepäeva perepeole.
Isadepäeva puhul läbiviidaval heategevuslikul üritusel on võimalik osaleda 10. novembril kell 10 – 17.30 Eesti Näituste C ja D hallis (Pirita tee 28). Perepeo korraldavad ühiselt Eesti jõustruktuurid. Pidu on kõikidele tasuta.
Kell 10 algab ühine mäng lastele ja isadele, mille jooksul läbitakse erinevaid võistluspunkte. Osalejate vahel loositakse välja peaauhind, milleks on seikluslik perereis maal, õhus ja merel ning mitmeid lohutusauhindu.
Lastele kõneletakse liikluskultuurist, huvilistel on võimalik tutvuda ajaloolise sõjafilmi “Nimed marmortahvlil” valmimislooga ning vestelda filmi režissöör Elmo Nüganeni ja peaosalistega.
Oma tegevust tutvustavad näituste, demonstratsioonesinemiste ja mängudega kaitsevägi, siseministeerium, politseiamet, piirivalveamet, päästeamet, kaitseliit, naiskodukaitse, kaitseliidu kodutütred ja noored kotkad. Algusega kell 13 on võimalik jälgida mundrikandjate moeshow'd ja kell 15.30 räägivad pritsumehed tuletõrje ajaloost ning näidatakse kõiki Eestis kasutusel olnud tulekustutusvahendeid ja nende kasutamist.
Kaitseväest aitavad ürituse õnnestumisele kaasa Kaitsejõudude Peastaap, Merevägi, Õhuvägi, Logistikakeskus, Tagalapataljon, Üksik-vahipataljon, Üksik-sidepataljon, Skautpataljon, Rahuoperatsioonide Keskus ja Kaitseväe Orkester.
Muusikalist meelelahutust pakuvad Kaitseväe Orkester, Piirivalve Orkester, Politseiorkestri Bigband ja solistid Kaire Vilgats, Hedvig Hanson ning Tanel Padar ja Väikeste Lõõtspillide Ühing.
Isadepäeva üritust juhivad näitlejad Andrus ja Marta Vaarik.
Vabatahtlikel on võimalik loovutada verd, kohal on Põhja-Eesti verekeskus. Igale vereloovutajale antakse kingitus.
-
Kaitseväe juhataja osaleb Balti Sõjalise Komitee töökohtumiselKaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts sõidab täna, 7. novembril Riiga Balti Sõjalise Komitee töökohtumisele.
Tegemist on kaks korda aastas läbiviidava korralise töökohtumisega, kus arutatakse Balti riikide ühiseid kaitsealaseid projekte, sealhulgas BALTRON, BALTNET, BALTBAT JA BALTDEFCOL.
Lisaks Balti riikide ühistele projektidele arutatakse töökohtumisel Balti riikide osalemist rahutagamisoperatsioonidel ja võimalikke koostöösuundi peale Praha tippkohtumist. Arutatakse ka Balti riikide ühise sõjamängu “Amber workshop 2003” läbiviimist puudutavaid küsimusi.
Viitseadmiral Kõutsi saadavad töökohtumisel rahvusvahelise koostöö koordinaator kolonelleitnant Enn Tupp, õhuväe staabiülem kolonel Valeri Saar ja mereväe ülema kohusetäitja vanemleitnant Ahti Piirimägi.
Eelmine Balti riikide kaitseväe juhatajate töökohtumine leidis aset selle aasta 17. aprillis Tallinnas.
-
Kindralleitnant Johannes Kert jätkab teenistust Eesti sõjalise esindajana NATO juuresVastavalt Kaitseväe juhataja käskkirjale on senine maaväe ülem kindralleitnant Johannes Kert alates 1. detsembrist lähetatud Belgia Kuningriiki Eesti alalise sõjalise esindaja ametikohale NATO juures.
Kindralleitnant Kert sõidab Brüsselisse 5. novembril, et alustada töö ülevõtmist oma eelkäijalt kolonel Vello Loemaalt.
Kindralleitnant Kerdi sõnul on kolonel Loemaa teinud Eesti sõjalise esindajana NATO juures väga head tööd. “Minu eesmärk on seda jätkata,” ütles kindralleitnant Kert.
Sõjaline esindaja NATO juures esindab NATO Sõjalises Komitees Kaitseväe juhatajat. NATO Sõjaline Komitee Euro-Atlandi partnerlusnõukogu (EAPC) formaadis on alaline tööorgan, kus osaleb sõjaline esindaja, kaitseväe juhatajate tasemel kohtumised toimuvad kaks korda aastas.
Hetkel teenib Eesti sõjalises esinduses NATO juures kaks Eesti ohvitseri ja üks allohvitser. Partnerluse koordineerimiskeskuses (PCC) teenib üks Eesti ohvitser ja üks allohvitser ning NATO staapides neli ohvitseri. Kindralleitnant Kerdi sõnul suureneb lähiaastatel Eesti kaitseväelaste osakaal rahvusvahelistes staapides. “Tõenäoliselt suureneb lähiaastatel ka isikkoosseis Eesti sõjalises esinduses NATO juures,” ütles kindralleitnant Kert.
Kindralleitnant Johannes Kerdi eelkäija kolonel Vello Loemaa teenib Eesti alalise sõjalise esindaja ametikohal NATO juures alates 1998. aastast. Kolonel Loemaa jätkab teenistust Kaitsejõudude Peastaabis.
Kindralleitnant Johannes Kert on lõpetanud Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna, läbinud Tartu Ülikooli sõjalise kateedri, roodukomandöride kursuse Harkovi Kõrgema Tankivägede Kooli juures, kõrgemate riigiametnike strateegilise planeerimise kursuse George C. Marshalli nimelises Euroopa Julgeoleku-uuringute Keskuses Saksamaa Liitvabariigis, Soome Vabariigi Maakaitse Kõrgkooli Eesti riigikaitse kõrgema juhtkonna erikursuse. 1999 - 2000 õppis kindral Kert Ameerika Ühendriikide Army War College's Pennsylvanias.
Kindralleitnant Johannes Kert on teeninud alates 1990. aastast kaitseväes ja kaitseliidus erinevatel ametikohtadel, sealhulgas Kuperjanovi Üksik-jalaväepataljoni ülemana, Kaitseliidu ülemana, Kaitseväe juhatajana, Maaväe ülemana.
-
Sulev ja Wambola otsivad Pärnus meremiineMereväe miinijahtijad Sulev ja Wambola viivad 4.-7. novembrini läbi miinitõrjeoperatsiooni Pärnu lahe suudmes ning külastavad sellele järgneval nädalavahetusel Pärnu linna.
Miinitõrjeoperatsiooni eesmärgiks on otsida lõhkekehi Pärnu lahe suudmesse II Maailmasõja ajal veesatud miiniväljadelt. Rahvusvahelise miiniandmebaasi Baltic Ordnance Pilot andmetel pandi Pärnu lahe suudmesse kaks miinivälja. Eesti Merevägi ei ole Pärnu lahe piirkonnas seni miinitõrjeoperatsioone läbi viinud.
Miinitõrjeoperatsiooni lõpetab miinijahtijate visiit Pärnusse 7.-12. novembrini. Laevade komandörid teevad traditsioonilised viisakusvisiidid Pärnu maavanemale Toomas Kivimägile, Pärnu linnavalitsusse ning kohtuvad Pärnu Kaitseringkonna ülema major Kaupo Kuninga ja Pärnu pataljoni ülema kapten Margus Rebasega.
Laupäeval, 9. novembril toimub laevade meeskondade ja Pärnu Üksik-jalaväepataljoni vahel sõpruskohtumine jalgpallis.
Sõjalaevad on avatud külastajatele Pärnu sadamas laupäeval 9. novembril ja pühapäeval 10. novembril kell 10.00-15.00.
Miinijahtija Wambola ja Pärnu linna vahel sõlmiti 2000. aastal sõprusleping. Sõprusleping annab laevale õiguse kanda sõpruslinna või -valla vappi, mis võimaldab laevadel tutvustada oma sõpruslinnu kõigis külastatavates paikades. Arvestades mereväe osalemist arvukatel rahvusvahelistel õppustel, on Eesti sõjalaevad tutvustanud oma sõpruslinnu pea kõigi Läänemere äärsete riikide sadamates.
Miinijahtijal Sulev on sõlmitud sõprusleping Kuressaare linnaga, miinitraaleril Kalev Kunda linnaga ning patrullkaatril Ristna Kõrgessaare vallaga.
Miinijahtijad lahkuvad Pärnust 10. novembri õhtupoolikul.
-
Õhuseiredivisjoni hakkab juhtima leitnant Jaak TarienKaitseväe juhataja määras alates 03. novembrist Õhuseiredivisjoni ülema kohusetäitjaks senise staabiülema leitnant Jaak Tarieni.
Endine Õhuseiredivisjoni ülem kapten Aivar Tuvik asub õppima Saksamaale Bundeswehri Juhtimisakadeemiasse kindralstaabi kursusele.
Leitnant Jaak Tarien on sündinud 1974. aastal Tallinnas. Tarien lõpetas 1998. aastal USA Õhujõudude Akadeemia. 2000. aasta jaanuarist kuni 2001. aasta augustini teenis Tarien Leedus Regionaalse Õhuseire Koordinatsioonikeskuses Eesti meeskonna ülemana, 2001. aasta 1. augustist kuni sama aasta 30. septembrini Regionaalse Õhuseire koordinatsioonikeskuse asedirektorina.
Alates 1. oktoobrist 2001. on leitnant Jaak Tarien Õhuseiredivisjoni staabiülem.
-
Eesti küsib Taanilt abi õppuste korraldamiseksTäna Eestit külastavalt Taani kaitseväe juhatajalt küsib Eesti kaitsevägi abi brigaadi ja pataljoni tasemel taktikaliste õppuste läbiviimisel.
Täna, 30. oktoobril kaitseväe juhataja kutsel Eestis ametlikul visiidil viibiv Taani kaitseväe juhataja kindral Hans Jesper Helsø kohtub Eesti kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõutsiga ning saab ülevaate Eesti kaitseväe arengust. Jutuks tuleb Taani kaitseväe võimalik jätkuv abi Eesti kaitseväele brigaadi ja pataljoni tasemel taktikaliste õppuste läbiviimisel.
Kindral Helsø tutvub Ämari Õhuseirekeskuse ja Lennubaasiga ning külastab Mereväebaasi ja Taani poolt Eestile kingitud Eesti mereväe lipulaeva “Admiral Pitka”.
Taani kaitseväe juhataja tutvub Kaitsejõudude Peastaabi hoonega ning istutab peastaabi ette parki tammepuu.
Taani kaitseväe juhataja kohtub ka kaitseminister Sven Mikseriga ning talle tutvustatakse e-valitsust.
Taani kaitseväe juhataja lahkub Eestist 31. oktoobri varahommikul.
Kindral Hans Jesper Helsø on teeninud Taani maaväe suurtükiväeohvitserina ja osalenud mitmetel rahutagamismissioonidel. 1994.-1996.a. oli Helsø Taani suurtükiväe ülem, 1996.-98.a. 1. Sjællandi brigaadi ülem, 1998.-2000.a. Taani maaväe operatiivülem ja 2000.-2002.a. Taani kaitseväe juhataja asetäitja. Helsø sai kindrali auastme ning määrati Taani kaitseväe juhatajaks käesoleval aastal.
Eestit ja Taanit seob tihe kaitsealane koostöö. Taani aitab Eestit strateegilise taseme planeerimisel ja logistikastruktuuri arendamisel, aga ka erinevate väeliikide arendamisel, väljaõppe tõhustamisel ning rahutagamismissioonidel osalemises.
Eesti rahutagajad osalevad alates 1995.aastast rahutagamismissioonidel endises Jugoslaavias Taani kontingendi koosseisus, samuti on Taani aidanud Eestit rahuvalvajate väljaõppe ning varustusega.
Taani aitab Eestil arendada sõjalist väljaõpet Kaitseväe Lahingukoolis ja Kaitseliidu koolis, samuti erinevate internetil põhinevate kursuste läbiviimisel. Taanlased õpetavad välja mereväe allohvitsere ja erinevate erialade instruktoreid, Taani mereväeakadeemias on hariduse saanud mitu Eesti ohvitseri.
Taani aitab Eestit laskeväljade arendamisel, muuhulgas renoveeriti Taani kaitseväe abiga Klooga laskeväli.
Taani kaitsevägi on aidanud Eesti õhuväge Lennubaasi rajamisel, kuhu Taani pool on annetanud erinevat tehnikat lennubaasi vajadusteks, samuti osaleb Taani Eesti õhuseiresuutlikkuse tõstmises.
Taani osaleb aktiivselt Balti riikide ühisprojektide BALTRON (ühine miinitõrjelaevastik), BALTNET (ühine õhuseireprojekt), BALTBAT (ühine kiirreageerimispataljon), BALTDEFCOL (Balti Kaitsekolledž) arendamises.
NB! Taani kaitseväe juhataja pressikonverents viiakse läbi Kaitsejõudude Peastaabis Juhkentali 58 täna kell 15. Täpsem info ja registreerimine nooremleitnant Andres Sangalt tel 056 481 759, [email protected]
-
Taani kaitseväe juhataja sõnul seob Eestit ja Taanit tugev koostööTaani kaitseväe juhataja kindral Hans Jesper Helsø ütles täna, et Taani ja Eesti koostöö saab tulevikus olema veelgi lähedasem.
“Eestil ja Taanil on ühised kaitsealased eesmärgid ning me liigume koos nende poole,” ütles kindral Helsø. “Juba praegu täidavad Eesti ja Taani kaitseväelased ühiselt rahvusvahelisi ülesandeid rahutagamisoperatsioonidel, ka tulevikus jätkub Eesti ja Taani üksuste koostöö ühiste ülesannete täitmisel, ” rääkis Taani kaitseväe juhataja.
Tänavu kevadel Taani kaitseväe juhatajaks saanud kindral Helsø ütles, et teeb oma esimese välisvisiidi kaitseväe juhatajana just Balti riikidesse. “Kolm riiki on Taani kaitsepoliitika tähelepanu keskpunktis,” ütles kindral Helsø. “Tulin, et rõhutada meie tugevat koostööd ning nägin siin tugevalt pühendunud tegevust.”
Täna, 30. oktoobril kaitseväe juhataja kutsel Eestis ametlikul visiidil viibiv Taani kaitseväe juhataja kindral Hans Jesper Helsø kohtus Eesti kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõutsiga ning sai ülevaate Eesti kaitseväe arengust. Jutuks tuli Taani kaitseväe võimalik jätkuv abi Eesti kaitseväele brigaadi ja pataljoni tasemel taktikaliste õppuste läbiviimisel.
Kindral Helsø tutvus Ämari Õhuseirekeskuse ja Lennubaasiga ning külastas Mereväebaasi ja Taani poolt Eestile kingitud Eesti mereväe lipulaeva “Admiral Pitka”.
Taani kaitseväe juhataja tutvus Kaitsejõudude Peastaabi hoonega ning istutas peastaabi ette parki tammepuu.
Taani kaitseväe juhataja kohtus ka kaitseminister Sven Mikseriga ning talle tutvustati e-valitsust.
Taani kaitseväe juhataja lahkub Eestist 31. oktoobri varahommikul.
Kindral Hans Jesper Helsø on teeninud Taani maaväe suurtükiväeohvitserina ja osalenud mitmetel rahutagamismissioonidel. 1994.-1996.a. oli Helsø Taani suurtükiväe ülem, 1996.-98.a. 1. Sjællandi brigaadi ülem, 1998.-2000.a. Taani maaväe operatiivülem ja 2000.-2002.a. Taani kaitseväe juhataja asetäitja. Helsø sai kindrali auastme ning määrati Taani kaitseväe juhatajaks käesoleval aastal.
Eestit ja Taanit seob tihe kaitsealane koostöö. Taani aitab Eestit strateegilise taseme planeerimisel ja logistikastruktuuri arendamisel, aga ka erinevate väeliikide arendamisel, väljaõppe tõhustamisel ning rahutagamismissioonidel osalemises.
Eesti rahutagajad osalevad alates 1995.aastast rahutagamismissioonidel endises Jugoslaavias Taani kontingendi koosseisus, samuti on Taani aidanud Eestit rahuvalvajate väljaõppe ning varustusega.
Taani aitab Eestil arendada sõjalist väljaõpet Kaitseväe Lahingukoolis ja Kaitseliidu koolis, samuti erinevate internetil põhinevate kursuste läbiviimisel. Taanlased õpetavad välja mereväe allohvitsere ja erinevate erialade instruktoreid, Taani mereväeakadeemias on hariduse saanud mitu Eesti ohvitseri.
Taani aitab Eestit laskeväljade arendamisel, muuhulgas renoveeriti Taani kaitseväe abiga Klooga laskeväli.
Taani kaitsevägi on aidanud Eesti õhuväge Lennubaasi rajamisel, kuhu Taani pool on annetanud erinevat tehnikat lennubaasi vajadusteks, samuti osaleb Taani Eesti õhuseiresuutlikkuse tõstmises.
Taani osaleb aktiivselt Balti riikide ühisprojektide BALTRON (ühine miinitõrjelaevastik), BALTNET (ühine õhuseireprojekt), BALTBAT (ühine kiirreageerimispataljon), BALTDEFCOL (Balti Kaitsekolledž) arendamises.