Uudised
-
NATO on Eesti ohvitseride planeerimis-võimekusega rahulNeljapäeval ja reedel Tallinnas koosviibinud õppuse Cooperative Support 2002 lõpp-planeerimiskonverentsil osalenud NATO Atlandi Strateegilise Staabi ja Lõuna-Atlandi Regionaalse Staabi ohvitserid hindasid Eesti kaitseväelaste tööd õppuse ettevalmistusel kõrgelt.
Lõuna-Atlandi Regionaalse Staabi esindaja kolonelleitnant Norbert Rüchel ütles, et ta loeb eestlaste tehtud ettevalmistusi täielikult õnnestunuks ning usub, et õppus läheb igati korda.
5. ja 6. septembril õppuse lõpp-planeerimiskonverentsist võttis osa 8 ohvitseri NATO ja Ameerika Ühendriikide staapidest ja 6 Eesti Kaitseväe esindajat Kaitsejõudude Peastaabist, Õhuväe Staabist major Raul Kütt’i juhtimisel, kes on õppuse Eesti-poolne juht.
8.-16. oktoobril Tallinnas Pirita hotellis toimuval NATO aasta tähtsaimal logistikaalasel staabiõppusel osalevad NATO ja NATO rahupartnerlusprogrammiga liitunud maade logistikaohvitserid ligi 25 riigist.
Õppusel osalejatele õpetatakse maa-, mere- ja õhuväe logistikategevust ning nende kolme põhiväeliigi ühist logistikaalast koostööd NATO doktriine ja protseduure järgides.
-
Kaitsevägi teeb koostööd MaanteeametigaNeljapäeval kohtusid kaitseväe ja Maanteeameti esindajad, et arutada võimalikku koostööd, mis puudutab tegevust mobilisatsiooni korral ning teede ja sildade ehitust.
Maaväe ülem kindralleitnant Johannes Kert andis ülevaate kaitseväe tegevusest ning Maaväe Staabi pioneeriteenistuse ülem major Kajari Klettenberg esitas lähtepunktid, milles Maanteeamet ja kaitsevägi võiksid koostööd arendada.
Maanteeameti poolt esitasid seisukohad Maanteeameti peadirektor Riho Sõrmus ja peadirektori asetäitja Koit Tsefels.
Kohtumisel arutati võimalusi võtta sildade ja maanteede rekonstrueerimisel arvesse ka kaitseväe soovitusi ning vajadusi, samuti püütakse tulevikus leida võimalus rakendada mobilisatsiooni korral Maanteeameti teenistujaid erialaselt. Kõne all oli ka ühiste tehnika- ja varustushangete korraldamine ja kasutamine.
Osapooled tõdesid, et näiteks Soome Vabariigis arvestatakse uute sildade ehitusel ka kaitseväe vajadusi, sildadesse ehitatakse sisse laengukambrid, kuhu saab sõjaolukorras paigaldada lõhkelaengud silla õhkimiseks vaenlase liikumise takistamise eesmärgil. Lõhkamine muudab silla vaenlasele ületamatuks ja segab liikumist, kuid tänu inseneride arvestustele on silda hiljem kergem taastada.
Kohtumisel määrati kindlaks mõlemapoolsed kontaktisikud, kes hakkavad koostööd koordineerima.
-
Soome kadetid ja õppejõud külastavad NaissaartSoome Riigikaitsekõrgkooli ja Soome Instituudi esindajad tutvuvad neljapäeval, 5. septembril rannakaitsepatareidega Naissaarel ja külastavad Üksik-sidepataljoni.
25 kadetile ja õppejõule Soome Riigikaitsekõrgkoolist ning 5 Soome Instituudi esindajale tutvustatakse Üksik-Sidepataljoni Tallinnas ning Naissaarel asunud rannakaitsekindlustusi. Naissaarel annavad sõjaajaloolased soomlastele ülevaate nõukogude sõjaväelaste poolt hävitatud rannakaitsepatareide ajaloost.
Soome Riigikaitsekõrgkooli ja Soome Instituudi esindajad viibivad Eestis eesmärgiga saada ülevaade Eesti - Soome kaitsejõudude vahelisest koostööst II maailmasõjaeelse Soome lahe sulgemise osas.
-
Algas registreerimine Johan Laidoneri OlümpiateatejooksuleEesti Spordiselts Kalev alustas registreerimist 21. septembril toimuvale kindral Johan Laidoneri III Olümpiateatejooksule, kus saavad osaleda Eesti koolide, kaitsejõudude ja spordiklubide 10-liikmelised võistkonnad.
Eesti Spordiseltsi Kalev ja Kindral Johan Laidoneri Seltsi eestvõttel kolmandat korda toimuval teatejooksul on marsruudil Viimsi mõis - Tallinna Olümpiapurjespordikeskus kümme vahetust, iga võistleja läbib keskeltläbi 500 meetrit. Parimad selgitatakse viies klassis: Eesti Kaitsejõudude üksused, põhikoolid, gümnaasiumid, noorkotkad-kodutütred ja spordiklubid.
Kaitsejõudude ja spordiklubide võistkondades soolisi ega vanuselisi piiranguid pole, kuid koolide võistkonnad peavad koosnema ainult õpilastest ja võistkonda peab kuuluma kolm tüdrukut. Parimaid koolivõistkondi autasustatakse Tallinna Haridusameti poolt rahalise auhinnaga.
"Igal aastal on osalejate arv kasvanud ning ilmselt juhtub, et registreerimisega hiliseks jäävaid võistkondi ei saa me tänavu võistlema lubada," märkis projektijuht Mati Lill. "Tänavu oleme otsustanud võistlema lubada kuni 40 võistkonda, sest osalejate suurem arv võib tekitada probleeme liikluskorralduses."
Eesti Vabadussõja juht kindral Johan Laidoner oli spordiga tihedalt seotud. Aastatel 1924-1931 oli Laidoner Eesti Olümpiakomitee abiesimees, juhtides viimasel neljal aastal ka Eesti Spordi Keskliidu tööd. 1931-1934 täitis ta EOK esimehe kohustusi. 1934. aastal sai kindral Laidonerist üheksaks aastaks EOK esimees.
Kindral Johan Laidoneri III Olümpiateatejooksu start antakse laupäeval, 21. septembril kell 12.00 Viimsi mõisa peahoone ees.
Võistkondade registreerimine toimub 16. septembrini Eesti Spordiseltsis Kalev aadressil Pärnu mnt 41, Tallinn, Mati Lill (tel.6 440 744, faks 6 442 987, e-mail: ).
Teatejooksu peakorraldajad on Eesti Spordiselts Kalev ja Kindral Johan Laidoneri Selts, kaaskorraldajad Estonia Selts ja Eesti Olümpiakomitee. Võistlust toetavad Kaitseliit, Eesti Kaitsevägi, AS Milstrand, Miiduranna Sadam, Tallinna Linnavalitsus ja Viimsi Vallavalitsus jpt.
Lisainformatsioon:
Raimo Nõu
Eesti Spordiseltsi Kalev avalike suhete juht
6440744, 05102219, -
Tallinnas planeeritakse NATO tähtsaimat tagalaõppustNeljapäeval ja reedel täpsustavad erinevate riikide ohvitserid sügisese Eestis läbiviidava NATO tähtsaima logistikaõppuse Cooperative Support 2002 (COSUP) läbiviimise erinevaid osasid.
5. septembril Tallinnas õppuse Cooperative Support lõpp-planeerimiskonverentsile kogunevad NATO staapide ja Kaitsejõududude Peastaabi ohvitserid. Planeerijad täpsustavad õppuse läbiviimist puudutavaid detaile ning lõpetavad õppuse planeerimise. Eesti alustas õppuse ettevalmistamist poolteist aastat tagasi.
Õppuse Eesti-poolse juhi major Raul Küti sõnul on õppuse ettevalmistused sujunud plaanipäraselt ja õppuse korraldusega on rahul ka NATO.
“Toetudes kogemustele osalemisel varasemate aastate õppustel, tahame kõrge mainega õppuse läbiviimise taset veelgi tõsta,” ütles major Kütt. “Suurõppuste järel koostatakse alati kokkuvõte, mis saadetakse NATO staapidesse. Meie eesmärk on näidata praktilise tegevusega Eesti kaitseväe koostöövõimelisust NATO struktuuridega”.
Cooperative Support on NATO rahupartnerluslepinguga liitunud riikide suurim iga-aastane kontrollõppus, mis seekord viiakse 8. kuni 16. oktoobrini läbi Pirita hotellis Tallinnas. Õppuse eesmärgiks on hinnata osalevate riikide logistikaalase staabitöö võimekuse taset ja harjutada logistikaalast koostööd.
COSUP'i näol on tegemist viimase Eestis toimuva rahvusvahelise õppusega enne NATO riikide Praha tippkohtumist, kus on kõne all ka Eesti kutsumine organisatsiooni liikmeks.
COSUP 2002 on 7-päevane NATO PfP staabiõppus, mis põhineb fiktiivsel rahutagamisoperatsiooni stsenaariumil. Alates 2000 aastast on õppuse peatähelepanu pööratud mereväe logistikalt kõiki põhiväeliike hõlmavate operatsioonide logistikale.
Õppuse eesmärgiks on anda NATO staapide ja riikide ning partnerriikide logistikaohvitseridele ülevaade NATO operatsioonide logistika planeerimisest, ettevalmistamisest ja logistilise toetuse andmisest.
Õppuse sihtgrupiks on eelkõige logistika ja meditsiini ala staabiohvitserid kõikidest põhiväeliikidest ja sama ala instruktorid õppeasutustest. Samuti operatiivplaneerijad.
Õppusele oodatakse osalejaid ligi 20 riigi sõjalistest staapidest.
Kokku võtab õppusest Cooperative Support 2002 osa umbes 200 ohvitseri.
-
Merevägi sukeldub hukkunud miinitraaleri vrakileMerevägi korraldab koostöös Meremuuseumiga neljapäeval, 5. septembril ekspeditsiooni mereväele kuulunud laeva “Meeme” vrakile.
Ekspeditsiooni eesmärgiks on uurida vraki ohutust meresõidule ja keskkonnale ning mereväele oluliste mälestusesemete väljatoomine. Ekspeditsioonil osalevad miinijahtija “Sulev”, Meremuuseumi ning OÜ Tuukritööd esindajad.
“Meeme” oli esimese Eesti Vabariigi aegne Mereväe suurtükipaat, mis hukkus 14. novembril 1924. aastal miinitraalimisoperatsiooni käigus Naissaarest põhja pool. Õnnetuse põhjustas traali kinni jäänud miin, mis põrkas traali väljavõtmisel vastu ahtrit ja plahvatas, rebides ära ahtri. Plahvatuse tagajärjel said kaks meest surma ja kuus vigastada. Laeva üritati pukseerida madalikule, kuid edutult.
Laev oli ehitatud 1914. aastal Helsingis algselt Peeter Suure merekindluse jäämurdja –puksiiriks ning kandis nime “Soldat”. Eesti väed võtsid Sakslaste poolt Riiga viidud laeva Landeswehri sõja käigus endale ning andsid talle nimeks “Meeme”. Hiljem võttis “Meeme” osa Vabadussõjast Soome lahe idaosas.
Mereväe laevad viivad igal Mereväe aastapäeval 21. novembril “Meeme” hukkumispaigale pärja, mälestades nii meremehi, kes hukkusid tulevastele põlvedele ohutut meresõitu tagades.
Ekspeditsiooni toimumine sõltub suuresti ilmast, mistõttu toimumise aeg võib muutuda.
-
Kaitseväe juhataja kohtus Soome Parlamendi riigikaitsekomisjoni liikmetegaKaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts kohtus täna hommikul Kaitsejõudude Peastaabis Soome Vabariigi Parlamendi riigikaitsekomisjoni esimehe Ilkka Kanerva ja komisjoni liikmetega.
“Soomlased tundsid huvi Eesti kaitseväe arenguperspektiivide vastu pärast võimaliku NATO kutse saamist, erilist huvi näidati üles Eesti territoriaalkaitse- ja praktiliste sammude vastu liitumiseks NATOga,” ütles kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts.
Kohtumisel tunnustasid vastaspooled eduka erialase koostöö efektiivsust ja kinnitasid selle jätkumist, samuti oli arutlusel mõlemas riigi kõrge kaitsetahe, mille üheks aluseks on Soome Vabariigi Parlamendi riigikaitsekomisjoni hinnangul korraldatavad riigikaitsekursused.
Kohtumisel osalesid ka Riigikogu Riigikaitsekomisjoni esimees Tiit Tammsaar, riigikaitsekomisjoni nõunik-sekretariaadi juhataja Aivar Engel ning Kaitsejõudude Peastaabi vanemohvitserid.
Külalistele anti ülevaade Eesti Kaitsejõududest, kõneldi kaitseväe valmisolekust NATO vastavate kaitsestruktuuridega ühinemiseks ning arutati Eesti ja Soome kaitsealase koostööga seotud küsimusi.
-
Sõjakool alustas õppeaastat aulaloengugaTäna, 2. septembril alustas Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgem Sõjakool õppeaastat Kaitsejõudude Peastaabi ülema kolonel Alar Laneman'i avaloenguga. Loengu teemaks oli “Eesti Kaitsejõudude arengusuunad ja 2002-2003 ülesanded.”
Kolonel Laneman pidas kaitsejõudude arengusuundi ja ülesandeid tutvustava loengu Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste (KVÜÕA) aulas. Loengut alustades tõi peastaabi ülem kolonel Laneman esile neli märksõna: hetkeolukord, Kaitsejõudude eesmärgid, KVÜÕA ülesanded ja ohvitseri roll ühiskonnas.
Kolonel Laneman kõneles, et NATO kutse on jätkuvalt peamine julgeoleku poliitiline suund. “Palju on räägitud NATO-ga liitumisest kui eesmärgist Eesti julgeoleku tagamisel. Kuid ma tahan siin rõhutada, et NATO-ga liitumine on üks vahenditest Eesti julgeoleku tagamisel, mitte aga eesmärk omaette. NATO kutse ei tähenda tee lõppu vaid algust,” ütles kolonel Laneman.
Peastaabi ülem rääkis sõjakooli kadettidele neid kui tulevasi ohvitsere ees ootavatest väljakutsetest ning rõhutas, et ohvitser peab olema hästi haritud ja igakülgselt ettevalmistatud. Loengu lõpus toonitas kolonel Laneman, et ohvitseride tase määrab kaitsejõudude taseme tervikuna. “Ohvitser olla on “Elu Kutse”, mitte elukutse, ohvitser peab pühenduma eelkõige oma riigi huvide teenimisele oma isiklike huvide kõrval,” rõhutas kolonel Laneman.
Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste ülema kindralmajor Ants Laaneotsa sõnul on selline loeng väga vajalik tulevaste ohvitseride silmaringi laiendamiseks. “Kavatseme sarnase õppeaasta avalaloengu muuta traditsiooniliseks sündmuseks iga õppeaasta alguses,” ütles kindralmajor Ants Laaneots.
-
Algas Baltimaade suurim ühisõppus Baltic Eagle 2002Täna, 2. septembril saabuvad üksused Kaitsejõudude Keskpolügooni maadele, et osaleda Balti pataljoni (BALTBAT) ühisõppusel Baltic Eagle 2002.
Baltic Eagle 2002 on selle aasta suurim Eestis toimuv Balti riikide ühisõppus ning seega oluline üritus näitamaks meie valmisolekut liitumisel NATOga.
Õppuse Baltic Eagle 02 peaeesmärgiks on hinnata mitmerahvuselise pataljoni BALTBAT väljaõppe taset ja harjutada staabitööd vastavalt NATO protseduuridele. Lisaks saavad Eesti ohvitserid kogemusi teenimiseks jalaväebrigaadi staabi koosseisus.
Baltic Eagle on brigaadiõppus, kus lisaks Balti pataljonile tegutsevad õppusel kolme Balti riigi rahvuslike väeosade, ESTBATi, LATBATi ja LITBATi staabid, kes mängivad Balti pataljoni naaberüksusi pataljoni staabi tasemel. Brigaadi juhivad Taani kaitseväe ohvitserid, brigaadi staabi töös osalevad ka Eesti, Läti ja Leedu kaitseväelased.
Õppusel osaleb umbes 1400 kaitseväelast kolmest Balti riigist, Taanist, Soomest, USA-st, Inglismaalt, Saksamaalt, Norrast ja Rootsist ning ligi 200 liikurmasinat. Õppuse üldjuht on kaitsejõudude operatiivülem kolonelleitnant Aarne Ermus.
Õppus viiakse läbi 2. septembrist kuni 21. septembrini. Õppus hõlmab Kuusalu, Anija, Lehtse, Ambla, Saksi ja Kadrina valdu Harju-, Järva- ja Lääne-Virumaal.
Õppuse stsenaariumi järgi ründab vaenutsevaid pooli lahutavaid rahutagajaid üks konflikti osapool, mille peale rünnaku alla sattunud rahuvalvejõud viivad läbi erinevaid sõjalisi manöövreid ja operatsioone.
Baltic Eagle 02 viiakse läbi kahes etapis. Esimeses etapis 2. – 13. septembril harjutatakse lahinglaagris BALTBATi üksuste (Eesti, Läti ja Leedu kompaniide) koostööd ning 14. – 21. septembril viiakse läbi põhiõppus.
-
Algab Baltimaade suurim ühisõppus Baltic Eagle 2002Esmaspäeval, 2. septembril algab Balti pataljoni (BALTBAT) ühisõppus Baltic Eagle 2002.
Baltic Eagle 2002 on selle aasta suurim Eestis toimuv Balti riikide ühisõppus ning seega oluline üritus näitamaks meie valmisolekut liitumisel NATOga.
Õppuse Baltic Eagle 02 peaeesmärgiks on hinnata mitmerahvuselise pataljoni BALTBAT väljaõppe taset ja harjutada staabitööd vastavalt NATO protseduuridele. Lisaks saavad Eesti ohvitserid kogemusi teenimiseks jalaväebrigaadi koosseisus.
Baltic Eagle on brigaadiõppus, kus lisaks Balti pataljonile tegutsevad õppusel kolme Balti riigi rahvuslike väeosade, ESTBATi, LATBATi ja LITBATi staabid, kes mängivad Balti pataljoni naaberüksusi pataljoni staabi tasemel. Brigaadi juhivad Taani kaitseväe ohvitserid, brigaadi staabi töös osalevad ka Eesti, Läti ja Leedu kaitseväelased.
Õppusel osaleb umbes 1400 kaitseväelast kolmest Balti riigist, Taanist, Soomest, USA-st, Inglismaalt, Saksamaalt, Norrast ja Rootsist ning ligi 200 liikurmasinat. Õppuse üldjuht on kaitsejõudude operatiivülem kolonelleitnant Aarne Ermus.
Õppus viiakse läbi 2. septembrist kuni 21. septembrini. Õppus hõlmab Kuusalu, Anija, Lehtse, Ambla, Saksi ja Kadrina valdu Harju-, Järva- ja Lääne-Virumaal.
Õppuse stsenaariumi järgi ründab vaenutsevaid pooli lahutavaid rahutagajaid üks konflikti osapool, mille peale rünnaku alla sattunud rahuvalvejõud viivad läbi erinevaid sõjalisi manöövreid ja operatsioone.
Baltic Eagle 02 viiakse läbi kahes etapis. Esimeses etapis 2. – 13. septembril harjutatakse lahinglaagris BALTBATi üksuste (Eesti, Läti ja Leedu kompaniide) koostööd ning 14. – 21. septembril viiakse läbi põhiõppus.
NB toimetused! Õppuse kajastamiseks pöörduge Baltic Eagle 02 teavituskeskuse poole, mille ülem on nooremleitnant Andres Sang (056 481 759, ), pressipäev on 18. septembril.