Uudised
-
Sõjakool alustab uut õppeaastatKaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgem Sõjakool alustab pühapäeval, 1. septembril piduliku rivistusega uut õppeaastat.
Uue õppeaasta alguse puhul rivistub Kõrgem Sõjakool 1. septembril kell 9 (Riia 12). Rivistusel antakse uutele kadettidele kadetiõlakud ja märgitakse ära 2002. aasta kevadsemestri paremad kadetid.
Kell 11 alustavad sõjakooli kadetid jalutuskäiku Kaitseväe Orkestri saatel. Jalutuskäik suundub raekoja platsile, kus peatutakse palvuseks. Raekoja platsil tervitab KVÜÕA õppureid Tartu linnapea hr. Andrus Ansip. Algusega kell 12 toimub pidulik rivistus KVÜÕA parklas (Riia 12), kus KVÜÕA isikkoosseisu tervitab KVÜÕA ülem kindralmajor Ants Laaneots.
Esmaspäeval, 2. septembril peab Kaitsejõudude Peastaabi ülem kolonel Alar Laneman KVÜÕA aulas õppeaasta avaloengu.
-
Õhuvägi esitles uusi koptereidÕhuvägi esitles eile, 29. augustil Ämari Lennubaasis uusi Robinson 44 tüüpi helikoptereid.
Kopterite piduliku esitluse algul kõnelesid Ameerika Ühendriikide saatkonna esindaja Mark A. Pekala, kaitseminister Sven Mikser ja õhuväe ülem kolonel Teo Krüüner.
Ameerika Ühendriikide saatkonna esindaja tänas Suursaadiku T.E. DeThomase nimel õhuväe ülemat kopterite üleandmistseremoonia korraldamise eest ja lausus, et üheks Ameerika Ühendriikide eesmärgiks siin regioonis on aidata Eestil olla nii tugev NATO liikmekandidaat kui võimalik. “Nende nelja helikopteri kinkimine on järjekordne märk Ameerika vankumatust toetusest Eestile,” kõneles hr Mark A.Pekala. “Me näeme tugevneva kaitsevõimega Eestit kasulikuna nii rahvale, regionaalsele stabiilsusele kui ka NATOle”. Õhuväe ülem kolonel Teo Krüüner ütles oma kõnes tänusõnad kõigile, kes kopterite üleandmisega seotud projektiga seotud ning rõhutas, et õhuvägi on igati valmis kandma vastutuskoormat, mis kaasnevad uute kopterite kasutuselevõtmisega. “Napoleoni sõdade ja vägede aeg on möödas ning igasugune arvestatava kaitsepotentsiaali loomine kaasajal toimub mitte inimressursside suurendamise, vaid tehniliste võitlusvahendite prioriteetse arengu arvel,” ütles kolonel Krüüner. “ Võin teile teatada, et õhuväelased on valmis arendama oma võimekust ja seega suurendama meie kaitsepotentsiaali”.
Peale avakõnesid andis Ameerika Ühendriikide saatkonna esindaja Mark A. Pekala kaitseminister Sven Mikserile üle kopterite võtmed. Enne esimesi avalikke demonstratsioonlende pühitses kopterid Kaitsejõudude peakaplan kolonelleitnant Tõnis Nõmmik.
Kahe kopteri Robinson helikopteritehase Los Angelese (USA) lähedal asuvas treeningkeskuses Torrances väljaõppe saanud piloodid näitasid külalistele, milliseid võimalus R-44 pakub. Külalised said tutvuda ka helikopterite tehniliste parameetrite ja kasutusvaldkondadega ning vestelda kopteripilootide ja tehnikutega.
Üritusel viibisid kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts, Kaitsejõudude Peastaabi, maaväe, mereväe ja paljude kaitseväe väeosade esindajad, Soome, Rootsi, Taani ja Läti sõjalised esindajad Eestis, Lennuameti, Piirivalve Lennusalga, Päästeameti ning Kaitseministeeriumi esindajad ja Robinson helikopteritehase viitsepresident Kurt Robinson.
-
Õhuvägi esitleb uusi koptereidEesti õhuvägi esitleb neljapäeval, 29. augustil, kell 14 Ämari Lennubaasis uusi Robinson 44 tüüpi helikoptereid.
Esitlusel saab näha kahe kopteri demonstratsioonlende ning tutvuda helikopterite tehniliste parameetrite ja kasutusvaldkondadega. Samuti on võimalik vestelda kopteripilootide ja tehnikutega.
Piduliku tseremoonia käigus annab Ameerika Ühendriikide saatkonna esindaja Mark A. Pekala kaitseminister Sven Mikserile üle kopterite võtmed.
Enne esimesi avalikke demonstratsioonlende pühitseb kopterid Kaitsejõudude peakaplan kolonelleitnant Tõnis Nõmmik.
Üritusel osalevad ka Robinson helikopteritehase viitsepresident Kurt Robinson, Soome, Rootsi, Taani ja Läti sõjalised esindajad Eestis, Lennuameti, Piirivalve Lennusalga, Päästeameti, kaitseministeeriumi, Kaitsejõudude Peastaabi, maaväe, mereväe ja paljude kaitseväe väeosade esindajad.
Kopterite kasutusvõimalused vaatlus-, otsingu-, side-, patrull- ja treeninglendudeks annavad võimaluse senisest intensiivsemaks tsiviil-sõjaliseks koostööks. Lisaks standardsele kopterite varustusse kuuluvale tehnikale telliti lisavarustusena infrapunasensoritega varustatud kaamerad, videomonitorid ja magnetofonid, võimsad otsingutuled, erinevatel lainealadel töötavad lisaraadiojaamad ja satelliitnavigatsiooniseadmed.
Kuus õhuväe kopteripilooti õppisid selle aasta märtsis Robinson helikopteritehase Los Angelese (USA) lähedal asuvas treeningkeskuses Torrances. Ämari Lennubaasi kopteritehnikud omandasid kolmenädalase täiendkoolituskursuse käigus samas treeningkeskuses selle aasta veebruaris õiguse teha Robinson 44 tüüpi kopteritele kõiki hooldustöid.
Kopterite soetamist finantseeriti USA riiklikust sõjalise välikoostöö fondist (Foreign Military Fund). Tehase poolt avaldatud hinnakirja järgi on Robinson 44 helikopteri hind olenevalt lisaseadmetest 320000-480000 dollarit. Nelja kopteri, lisavarustuse, hooldusseadmete ja kopteritehnikute ning pilootide koolituskursuste maksumus on kokku ligi 2 miljonit USA dollarit.
Robinsoni helikopteritehas alustas mudeli R44 välja töötamist 1985. aastal. Esimene lend tehti 1991. aasta märtsis. USA Föderaalne Lennundusadministratsioon kiitis tüübi heaks ja kinnitas kõik vajalikud ohutussertifikaadid 1992. aasta lõpus. Sellest ajast on see mudel muutunud üheks maailmas kõige enam müüdud helikopteriks. Eriti suur edu on kopterivalmistajal olnud viimase nelja aasta jooksul. 2001. aasta alguseks oli toodetud enam kui 1000 seda tüüpi helikopterit.
-
Kaitseväe juhataja: sinisall peab jääma kvaliteedimärgiksKaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts ütles oma tervituses Naiskodukaitsele nende 75. aastapäeva aktusel, et naiskodukaitsjate vabatahtlik tegevus riigikaitse rajamisel ja kaitsetahte kasvatamisel on olnud ennastsalgav.
"Olete tõestanud, et suudate Kaitseliidule tublisti toeks olla," ütles viitseadmiral Kõuts. "On tõsi, et üheksasada naiskodukaitsjat ei ole Eesti jaoks piisav hulk, kuigi õppustel olete Te oma kohustuste kõrgusel olnud. "
"Saavutatu ei tohi veel anda põhjust rahuloluks, sest teha on veel palju," rõhutas kaitseväe juhataja oma tervituses Naiskodukaitsele. "Me peame koos töötama väsimatult kõrge kaitsetahte ja rahva turvalisuse nimel."
Laupäeval, 24. augustil peeti Naiskodukaitse 75. juubeli puhul pidulik jumalateenistus Kaarli kirikus, aktus Estonia kontserdisaalis ning aastapäeva ball. Naiskodukaitse peab oma juubelit meeles ka teiste üritustega. Aprilli keskel toimus konverents "Mu isamaa on minu arm", Maakaitsepäeval õnnistati Pärnus sisse Naiskodukaitse lipp ning sügisel avatakse Naiskodukaitse ajalugu tutvustav näitus.
Naiskodukaitse on 1927. aastal loodud Kaitseliidu eriorganisatsioon, mille eesmärgiks on Kaitseliidu aadete levitamine, abi vajavate inimeste toetamine ning naiste ettevalmistamine riigikaitseks. Samuti tagalateenistuse korraldamine Kaitseliidu üritustel ning võimalikes kriisiolukordades. Tänapäeval on Naiskodukaitsel üle 900 liikme.
-
Rootsi kaitseväe juhataja külastab Eesti kaitseväge9.-10. septembril tutvub Eesti kaitsejõududega kaitseväe juhataja kutsel Rootsi kaitseväe juhataja kindral Johan Hederstedt.
Kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts tutvustab kohtumisel kindral Hederstedtile Eesti kaitseväe hetkeseisu ja arengut, visiidi käigus on plaanitud arutada Eesti ja Rootsi vahelisi koostööküsimusi ja edasisi tegevussuundi.
Rootsi kaitseväe juhataja külastab visiidi käigus Kaitsejõudude Keskpolügooni aladel läbiviidavat BALTBATi õppust Baltic Eagle 2002, kaitseväe ladusid, kus ladustatakse Rootsist kingitusena saadud varustus ja Balti Kaitsekolledžit Tartus.
Kindral Hederstedt istutab Kaitsejõudude Peastaabi parki tamme.
Möödunud aasta 15. oktoobril doneeris Rootsi kaitsevägi vastavalt Eesti-Rootsi vahelistele kokkulepetele Eesti kaitseväele jalaväebrigaadi varustuse ja relvastuse, kogu varustus jõuab Eestisse 2003. aasta lõpuks.
Doneeritud jalaväebrigaadi varustus sisaldab jalaväe relvastust, sõidukeid (roomik-maasturid isikkoosseisu ja relvastuse jaoks, mootorrattad, maastikuautod ja staabiautod), sidevarustust, meditsiinivarustust ja käsitulirelvade laskemoona.
Selle aasta 14. mail külastas Eestit Rootsi Kaitsejõudude Peastaabi ülem kindral Bengt-Arne Johansson. Eelmine Rootsi kaitseväe juhataja kindral Wiktorin külastas Eestit 1996. aastal.
Eestist lendab Rootsi delegatsioon edasi Lätisse.
-
Kaitsejõudude autojuhid lasevad lapsed üle teeKaitsevägi ja Kaitseliit osalevad septembris käivituvas Maanteeameti liiklusohutuskampaanias “Lase laps üle tee”.
Kampaania käigus instrueeritakse kõiki kaitsejõudude autode kasutajad olema eriti tähelepanelikud jalakäijate, eriti laste suhtes, samuti kleebitakse 500 kaitseväe ja 50 Kaitseliidu autole kleepekad “Annan teed, võta eeskuju!” Kõigisse kaitseväe väeosadesse ja asutustesse riputatakse üles liiklusohutust propageerivad plakatid.
Suure osa kaitseväe autojuhtidest moodustavad ajateenijad, kes saavad ajateenistuse jooksul liiklusviisakust harjutada. Kaitsevägi loodab, et noored mehed säilitavad ajateenistuse jooksul harjutatud viisaka liiklemise võtted ka pärast ajateenistuse lõppu.
Maanteeameti käivitatav liiklusohustuskampaania “Lase laps üle tee” tuletab autojuhtidele meelde vajadust olla kooliaasta alguse puhul vöötradadel eriti tähelepanelik.
Vöötradadele on septembris lubanud eritähelepanu pöörata ka liikluspolitsei, samuti on esimesel koolinädalal paljudel Tallinna ja Tartu koolide läheduses asuvail ülekäiguradadel laste ohutust tagamas AS Falck Eesti turvamehed.
-
Noorteklubi Händikäpp tutvub täna Vahipataljonis kaitseväegaTartu noorteklubi Händikäpp liikmed tutvuvad täna projekti “Ratastoolis Eesti sõjaväkke” raames Tallinnas Üksik-vahipataljonis kaitseväeteenistusega.
Eile, 22. augustil Üksik-vahipataljoni saabunud 12 liikumispuudega inimest ning nende kaheksa abistajat osalesid väeosa hommikusel rivistusel, päeva jooksul tutvuvad nad kaitseväe varustuse, relvastuse ja tehnikaga, kaitseväelased õpetavad külalistele inimese ja varustuse maskeerimist, liikumist ja käemärke, lisaks kuulavad klubi liikmed loenguid totaalkaitsest.
Händikäppadele peetakse loenguid kaitseväe ülesannetest ja struktuurist, kaitseväelaste välitunnustest ja varustusest ning ajateenija väljaõppest.
Üksik-vahipataljon majutas külastajad tavalisse kasarmusse.
Üksik-vahipataljoni ülem kapten Rene Brus peab sellist tutvumisvisiiti oluliseks andmaks kõigile ühiskonna liikmetele ülevaate kaitseväest ja riigikaitsest.
Noorteklubi “Händikäpp” poolne projektikoordinaator Ruslan Lainola ütles, et klubi liikmed tahavad Vahipataljoni külastades võimalikult rohkem näha ja kohtuda ning suhelda erinevate kaitsestruktuurides töötavate inimestega. “Eesseisev külastus oleks tutvumisvisiit, me katsume pinnast, et täpsemalt määratleda edaspidine koostöö kaitsestruktuuridega,” ütles Ruslan Lainola.
NB toimetused! Kui soovite kajastada noorteklubi “Händikäpp” külastust Üksik-vahipataljoni, palun võtke ühendust Andres Sangaga Kaitsejõudude Peastaabi avalike suhete teenistusest. Tel: 0 666 1183, 056 481 759, [email protected].
-
Tallinnas lõppes Balti sideinstruktorite kursusBalti Miinitõrjeeskaadri BALTRON Tallinnas Mereväebaasis asuvas sidekoolis lõppes täna 29. juulist 23. augustini kestnud Eesti, Läti ja Leedu merevägede sideinstruktorite kursus.
Kursuse pidulikul lõpetamisel osalesid Mereväe ülema kohusetäitja vanemleitnant Ahti Piirimägi, Balti Miinitõrjeeskaadri ülem kaptenleitnant Arturas Andrusatis ning Taani Mereväe Allveetõrje, Luure ja Sidekooli ülem kaptenleitnant Hakon Badstue.
Taani Mereväe instruktorite osalemisel toimunud kursuse eesmärgiks oli anda tulevastele instruktoritele ettevalmistus, mis võimaldaks neil õpetada sidespetsialiste kõigi kolme Balti riigi merevägede tarbeks ning tõsta sidealast koostöövõimet rahvusvahelistes üksustes.
Tulevased instruktorid said põhjaliku ettevalmistuse eelkõige pedagoogilistes ja psühholoogilistes ainetes, et olla võimalikult hästi ette valmistatud eesootavaks õpetajatööks. Sideinstruktoritele õpetati ka tundide ettevalmistamist ja sideerialade õpetamise metoodikat.
“Side tähtsust mereväe tegevuses ei saa alahinnata,” ütles vanemleitnant Piirimägi. ”Sidekoolituse projekti jätkamine ja edasiarendamine on üks meie prioriteete. Seetõttu hindan lõppenud instruktorikursust eriti kõrgelt”.
Kõik sideinstruktorid peavad olema läbinud BALTRONi sidekooli baaskursuse ning olema võimelised õpetama inglise keeles.
Seekordsel kursusel osales Eestist kolm, Lätist kaks ja Leedust kolm sidespetsialisti.
BALTRONi sidekool loodi 1998. aastal Taani mereväe toetusel. Lisaks BALTRONi sidealase koolituse korraldamisele valmistab kool ette ka mereväe sidejao ajateenijaid.
Lisaks sidekoolile on BALTRONi projekti raames loodud Tuukrite Väljaõppekeskus, Miinitõrje Väljaõppekeskus ning hooldekeskus, mis asuvad Liepajas.
-
Noorteklubi Händikäpp külastab VahipataljoniTartu noorteklubi Händikäpp liikmed tutvuvad projekti “Ratastoolis Eesti sõjaväkke” raames kahe päeva jooksul Tallinnas Üksik-vahipataljonis kaitseväeteenistusega.
22. ja 23. augustil tutvuvad Üksik-vahipataljonis 12 liikumispuudega inimest ning nende kaheksa abistajat väeosaga, neile peetakse loenguid kaitseväe ülesannetest ja struktuurist, kaitseväelaste välitunnustest ja varustusest.
Kaitseväelased õpetavad külalistele sõduri ja varustuse maskeerimist, liikumist ja käemärke, lisaks osalevad Händikäpa liikmed väeosa hommikusel rivistusel, kuulavad loenguid totaalkaitsest ja vaatavad filme kaitseväe ajaloost ja tänapäevast.
Üksik-vahipataljon majutab külastajad tavalisse kasarmusse.
Üksik-vahipataljoni ülem kapten Rene Brus peab sellist tutvumisvisiiti oluliseks andmaks kõigile ühiskonna liikmetele ülevaate kaitseväest ja riigikaitsest.
Noorteklubi “Händikäpp” poolne projektikoordinaator Ruslan Lainola ütles, et klubi liikmed tahavad Vahipataljoni külastades pooleteise päeva jooksul võimalikult rohkem näha ja kohtuda ning suhelda erinevate kaitsestruktuurides töötavate inimestega. “Eesseisev külastus oleks tutvumisvisiit, me katsume pinnast, et täpsemalt määratleda edaspidine koostöö kaitsestruktuuridega,” ütles Ruslan Lainola.
NB toimetused! Kui soovite kajastada noorteklubi “Händikäpp” külastust Üksik-vahipataljoni, palun võtke ühendust Andres Sangaga Kaitsejõudude Peastaabi avalike suhete teenistusest. Tel: 0 666 1183, 056 481 759, [email protected].
-
Merevägi korraldab sõdurivanemate koosolekuMerevägi korraldab laupäeval, 17. augustil kell 10 Mereväebaasis Tööstuse 54 sõdurivanemate koosoleku juulis teenistusse tulnud ajateenijate vanematele.
Koosolekuga jagab merevägi vanematele teavet ajateenistusest mereväes, seeläbi loodetakse ennetada võimalikke probleeme. Vanematega kohtuvad Mereväebaasi ülem, noorte rühmaülem, kaplan, arst ning personaliosakonna esindaja.
Vanematele antakse ülevaade teenistuse käigust ja ajateenijatele esitatavatest nõudmistest. Näiteks selgitatakse ka seda, kuidas ja mis tingimustel antakse linnaluba, samuti tutvustatakse ajateenijate õpetamise ja kasvatamisega tegelevaid isikuid. Vanematele antakse ka lühike ülevaade mereväe ülesannetest ja kohast riigikaitses ning mereväelistest õppimisvõimalustest.
Sellist koosolekut korraldab Mereväebaas juba kolmandat korda. Staabi- ja baasikaitse kompanii ülema nooremleitnant Tarmo Kuuli sõnul andis eelmine koosolek väga positiivse tulemuse. Nooremleitnant Kuuli sõnul nentisid paljud vanemad, et said vastused mitmetele küsimustele, mis puudutavad nende poegade teenimist Eesti kaitseväes, eriti need, kel oli võimalus võrrelda oma ajateenistust endises Nõukogude armees praeguse Eesti kaitseväe omaga. “Vanemate ja kompanii juhtkonna tiheda kontakti tõttu leidsid mõistva lahenduse nii mõnedki ajateenijatega seotud probleemid", ütles Kuul.
Praeguseks pea kuu aega teenistuses olnud noorte kodustele on see esimene võimalus näha kus ja kellega koos nende pereliikmed aega teenivad. Loomulikult saavad kodused näha ka kasarmut, mereväebaasi, ja kui soovi- teha pilti sõjalaevade juures.
Merevägi kavatseb sõdurivanemate koosolekud muuta järjepidevaks traditsiooniks, mis võimaldab ennetada paljusid ajateenijatega seotud probleeme ning anda ajateenijate perekondadele tõepärane ettekujutus ajateenistuses toimuvast.