Uudised
-
Kaitseväe juhataja kohtub Türgi kaitseministrigaKaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts annab täna, 14. augustil Türgi kaitseminister Sabahattin Cakmakoglule ametliku õhtusöögi.
Ametliku õhtusöögi käigus on kavas arutada võimalikke Eesti ja NATO liikmesriigi Türgi vahelisi koostöösuundi.
Homme, 15. augustil külastab Türgi kaitseminister Sabahattin Cakmakoglu Ämari õhuväebaasi, kus Õhuväe Staabi ülem kolonel Valeri Saar annab ülevaate Õhuväest ja tema allüksustest.
Kaitsealased kontaktid Eesti ja Türgi vahel on olnud sagedased suhete algetapil – aastatel 1995-97. 1995. a sõlmiti valitsustevaheline Sõjalise väljaõppe-, tehnika- ja teadusalase koostöö kokkulepe. 1997. aastal akrediteeris Türgi Eestisse oma kaitseatašee. Praegune Türgi kaitseatašee kolonel Ahmed Ata Uz resideerib Helsingis.
2001. aastal Türgis viibinud välisminister T. H. Ilves andis kohtumisel Türgi kaitseminister Cakmakogluga üle kutse külastada Eestit, mis realiseerub 14.- 15. augustil toimuva ametliku külaskäiguga.
-
Kaitseväe juhataja avaldas viimast au piirivalve taasloojaleKaitseväe juhataja avaldas viimast au möödunud kolmapäeval surnud erukolonel Johan Saarele, ühele piirivalve taasloojale ning Eesti ohvitserkonna kujundajale.
Kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts rõhutas oma kõnes täna kaitseväelisel matusetalitusel Metsakalmistul, et kolonel Johan Saar oli taasloodud piirivalve ja ka kogu kaitsejõudude ohvitserkonna üks eeskujusid ja ideoloogilisi juhte. “Isikliku eeskuju ja erilise energiaga hoolitses ta Eesti ohvitserkonna järjepidevuse, traditsioonide jätkumise ja järelkasvu eest,” ütles viitseadmiral Kõuts järelhüüdes.
“Kolonel Johan Saar oli taasiseseisvunud Eesti kaitsejõudude uue ohvitserkonna õpetaja ja eeskuju,” ütles viitseadmiral Kõuts. “Kolonel Saar oli oma käitumise ja olekuga ohvitseri etaloniks.”
Kolonel Johan Saar alustas Eesti Vabariigi kaitsejõudude taasloomist 1990. aastal, kui ta alustas Eesti Kodukaitse moodustamist. Samal aastal asus Saar juhtima esimesi piirivalvurite kursusi, 1991. aastal sai ta Piirivalveameti Remniku õppekeskuse ülemaks. Kuni erruminekuni 30. aprillil 2001 teenis kolonel Saar Piirivalveametis nii piiriosakonna komissarina, personalijaoskonna ülemana kui ka väljaõppeosakonna peainspektorina.
Piirivalve Ohvitseride Kogu esimehena aitas kolonel Johan Saar edendada taasiseseisvunud Eesti kaitsejõudude ohvitserkonna väljaõpet ja traditsioone.
Kolonel Johan Saar suri 7. augustil.
-
Peastaabi ülem on rahul eestlaste osalusega rahvusvahelisel rahutagamisõppuselTäna, 8. augustil külastab Rootsis korraldatavat rahvusvahelist rahutagamisõppust Nordic Peace 2002 Kaitsejõudude Peastaabi ülem kolonel Alar Laneman. Temaga koos on Eesti kaitseatashee Soomes ja Rootsis kapten Jaanus Elvre.
Kolonel Alar Laneman kohtub õppuse üldjuhiga kindralleitnant Jan Jonssoniga, külastab õppuse peastaapi ning kohtub erinevates staabi osades tegutsevate eesti ohvitseridega. Peastaabi ülemale tutvustatakse erinevaid õppusel osalevaid üksusi.
Kolonel Lanemani sõnul on kaitsevägi antud õppusel keskendunud ohvitseride väljaõppe edendamisele ja kogemuste omandamisele tööks rahvusvahelises keskkonnas. "Mul on hea meel, et eestlased on sellise rahvusvahelise suurõppuse staabis oma ülesannetega hästi hakkama saanud," ütles kolonel Laneman.
29. juulist 9. augustini Rootsi Kuningriigis läbi viidaval põhjamaade suurimal Programmi Partnerlus Rahu nimel (PfP) vaimus läbi viidaval rahvusvahelisel rahutagamisõppusel osaleb üle 2500 sõjaväelase ja tsiviilisiku seitsmest riigist, Soomest, Suurbritanniast, Leedust, Rootsist, Eestist, Norrast ja Lätist. Õppuse üldjuht on Rootsi armee ühendstaabi ülem kindralleitnant Jan Jonsson.
Eestit esindavad üheksa ohvitseri ja üks allohvitser Kaitsejõudude Peastaabist, Mereväebaasist,
Pärnu Üksik-jalaväepataljonist ja Kaitseliidust. Eesti kontingendi vanem on major Harri Ints.
Eesti ohvitserid tegutsevad erinevates õppuse staapides. Lisaks osaleb õppuse õhu- ja maavaatluse kompanii koosseisus üks visuaalvaatluse jagu Kaitseliidust ja Rootsi Lottade külalistena 15 naiskodukaitsjat.
Esmakordselt osalevad õppusel Nordic Peace vaatlejatena Venemaa esindajad.
Rahuvalveõppuse Nordic Peace käigus harjutavad eri riikide relvajõud staabitööd vastavalt NATO protseduuridele, kontrollivad valmisolekut rahutagamisoperatsioonideks ja reageerimist kriisisituatsioonis. Põhirõhk pannakse koostööle erinevate tsiviilorganisatsioonidega.
-
Kaitseväelased purustasid Eesti rekordidHollandi Kuningriigis Schaarsbergenis viiekümnendatel maailmameistrivõistlustel sõjaväeviievõistluses ületasid Eesti kaitseväelased senised rekordid nii individuaalselt kui meeskondlikult.
Kapral Margus Ader Üksik-sidepataljonist saavutas üldsumma 5176,5 punkti, senine Eesti rekord oli 5125,2 punkti. Sellise punktisummaga saavutas reamees Ader 141 lõpetaja seas 57 koha. 5142,4 punktiga isikliku rekordiga lõpetanud reamees Priit Lehismets saavutas 63 koha.
Eesti võistkond, kuhu kuulusid lisaks vanemveebel Meelis Piirsalu ja veebel Indrek Tomingas Üksik-sidepataljonist, saavutas uue Eesti rekordiga 20431,5 punkti meeskondlikus arvestuses kahekümnekuue võistkonna seas 16 koha, vana rekordit löödi 318,7 punktiga. Meeskondlikus arvestuses tuli esimeseks Hiina, teiseks Austria ja kolmandaks Brasiilia võistkonnad.
Sõjaväe viievõistluses võisteldakse viie päeva jooksul laskmises sõjapüssist, poolekilomeetrise 20 takistusega takistusriba läbimises, takistusujumises, granaadi täpsus- ja kaugusviskes ning krossijooksus distantsiga 8 km.
-
Paides planeeritakse sügisest suurõppustKolmapäeva pealelõunast kuni reedeni täpsustavad erinevate riikide ohvitserid sügisese Eestis läbiviidava suurõppuse Baltic Eagle 2002 läbiviimise erinevaid osasid.
7. augustil Paides õppuse Baltic Eagle lõpp-planeerimiskonverentsile kogunevad kolme Balti riigi ning rahvusvahelise üksuse BALTBAT toetavate riikide ohvitserid. Planeerijad täpsustavad õppuse läbiviimist puudutavaid detaile ning lõpetavad õppuse planeerimise.
Õppuse sujuvaks läbiviimiseks on korraldatud eelnevalt kaks planeerimiskonverentsi, esimene jaanuari lõpus ja teine aprilli keskel.
7. augustil kell 16 on planeerimiskonverentsile Paidesse, Nelja Kuninga hotelli konverentsikeskusesse kutsutud õppusega tutvuma õppuse läbiviimise alale jäävate kohalike omavalitsuste, päästeameti üksuste ja politsei esindajad, samuti ajakirjanikud.
Baltic Eagle 2002 on kolme Balti riigi ühise üksuse BALTBAT iga-aastane kontrollõppus, mis seekord viiakse 2. kuni 21. septembrini läbi Kaitsejõudude keskpolügoonil ning sellega piirnevatel aladel. Õppuse eesmärgiks on hinnata mitmerahvuselise pataljoni BALTBAT väljaõppe saavutatud taset.
Õppuse stsenaariumi järgi muutub rahuoperatsioon konfliktsituatsiooniks, kus rahuvalvejõududel tuleb tegeleda erinevate manöövrite ja operatsioonide läbiviimisega.
Õppuse ala hõlmab maad Jägalast kuni Kadrinani lääne-ida suunal ja Tallinn-Narva maanteest kuni Araveteni põhja-lõuna suunal. Erinevate lahingut imiteerivate stsenaariumite läbiviimise kohad jäävad Kuusalu, Anija, Lehtse, Ambla, Kadrina ning Saksi valdadesse.
Baltic Eagle on pataljoni õppus brigaadi koosseisus. Brigaadi staapi mängivad Taani ohvitserid, brigaadi koosseisu kuuluvaid teisi üksusi ESTBATi, LATBATi ja LITBATi staabid.
Õppus viiakse läbi kahes etapis. Esimeses etapis, lahinglaagris harjutavad BALTBATi moodustavad Eesti, Läti ja Leedu kompaniid koostegutsemist. Põhiõppus ehk manöövrid viiakse läbi 14. kuni 21. septembril.
Kokku võtab õppusest Baltic Eagle 2002 osa umbes 1500 inimest. Eesti poolelt osalevad BALTBATis elukutselistest sõduritest koosnev Skautpataljon, vastaseid mängivad reservväelased ja kaitseliitlased.
Lisainfo õppuse Baltic Eagle 2002 kohta: õppuse teabeohvitser nooremleitnant Andres Sang, 666 1183, 056 481 759,
-
Kaitseväe juhataja külastab rahvusvahelist rahutagamisõppust Nordic Peace 026. - 7. augustil külastab kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kôuts Rootsis korraldatavat rahvusvahelist rahutagamisõppust Nordic Peace 2002.
Viitseadmiral Tarmo Kõuts kohtub visiidi käigus õppuse üldjuhiga kindralleitnant Jan Jonssoniga, paljurahvuselise pataljoni staabi ülema kolonelleitnant Louis de Geeriga ja õppuse peastaabi ülema kolonel Staffan Oleseniga. Kaitseväe juhataja tutvub õppuse peastaabi ning paljurahvuselise pataljoni staabi tööga ning kohtub erinevates staabi osades tegutsevate eesti ohvitseridega. Õppuse üldjuht kindralleitnant Jan Jonsson annab täna, 6. augustil külalistele õhtusöögi.
29. juulist 9. augustini Rootsi Kuningriigis läbi viidaval põhjamaade suurimal Programmi Partnerlus Rahu nimel (PfP) vaimus läbi viidaval rahvusvahelisel rahutagamisõppusel osaleb üle 2500 sõjaväelase ja tsiviilisiku seitsmest riigist, Soomest, Suurbritanniast, Leedust, Rootsist, Eestist, Norrast ja Lätist. Õppuse üldjuht on Rootsi armee ühendstaabi ülem kindralleitnant Jan Jonsson.
Eestit esindavad üheksa ohvitseri ja üks allohvitser Kaitsejõudude Peastaabist, Mereväebaasist, Pärnu Üksik-jalaväepataljonist ja Kaitseliidust. Eesti kontingendi vanem on major Harri Ints. Eesti ohvitserid tegutsevad erinevates õppuse staapides. Lisaks osaleb õppuse õhu- ja maavaatluse kompanii koosseisus üks visuaalvaatluse jagu Kaitseliidust ja Rootsi Lottade külalistena 15 naiskodukaitsjat. Esmakordselt osalevad õppusel Nordic Peace vaatlejatena Venemaa esindajad.
Rahuvalveõppuse Nordic Peace käigus harjutavad eri riikide relvajõud staabitööd vastavalt NATO protseduuridele, kontrollivad valmisolekut rahutagamisoperatsioonideks ja reageerimist kriisisituatsioonis. Põhirõhk pannakse koostööle erinevate tsiviilorganisatsioonidega. Õppuse legendi järgi puhkes väljamõeldud maal Bogaland kodusõda. ÛRO survel on tänaseks saavutatud vaenutsevate poolte vahel küll relvarahu, kuid olukord on siiski plahvatusohtlik. Tekkinud konfliktide lahendamiseks saadetakse Bogalandi rahutagamisväed. Rahutagamisjõudude ülesanne on tagada kohaliku humanitaarolukorra paranemine ja demokraatlike tsiviilstruktuuride taaskäivitamine konfliktipiirkonnas. Olukordade läbimängimiseks on kaasatud lisaks seitsme riigi sõjaväelastele ka erinevad tsiviilorganisatsioonid.
Õppuse üldjuhi kindralleitnant Jan Jonssoni sõnul on õppuse Nordi Peace peamine eesmärk harjutada koostööd tsiviilorganisatsioonidega ja suurendada osalejate võimekust toimetulekuks võimalikes konflikt- ja kriisisituatsioonides. "See ei ole lihtsalt õppus, vaid Nordic Peace näol on samas tegu väga selge rahusõnumiga," ütles kindralleitnant Jan Jonnson. "Mul on õppuse suhtes väga kõrged ootused, seepärast nõuan igalt osalejalt aktiivsust ja positiivset hoiakut kahe järgneva nädala vältel."
Neljapäeval, 8. augustil külastab õppust Kaitsejõudude Peastaabi ülem kolonel Alar Laneman.
-
Algab rahvusvahelise rahutagamisõppuse Nordic Peace 02 põhiosaTäna, 4. augustil algab põhjamaade suurima rahutagamisõppuse Nordic Peace 2002 põhifaas (LIVEX).
Õppuse põhifaasis mängitakse läbi erinevad reaalsetele konfliktsituatsioonidele võimalikult lähedased olukorrad. Õppuse legendi järgi puhkes väljamõeldud maal Bogaland kodusõda. ÜRO survel on tänaseks saavutatud vaenutsevate poolte vahel küll relvarahu, kuid olukord on siiski plahvatusohtlik. Tekkinud konfliktide lahendamiseks saadetakse Bogalandi rahutagamisväed. Rahutagamisjõudude ülesanne on tagada kohaliku humanitaarolukorra paranemine ja demokraatlike tsiviilstruktuuride taaskäivitamine konfliktipiirkonnas. Olukordade läbimängimiseks on
kaasatud lisaks seitsme riigi sõjaväelastele ka erinevad tsiviilorganisatsioonid.
Treeningfaasi käigus 29. juulist 2. augustini harjutas multinatsionaalne pataljon rahuvalvealast tegevust ja tegevust võimalikes kriisisituatsioonides. Eri riikide relvajõud harjutavad kogu õppuse käigus staabitööd vastavalt NATO protseduuridele, kontrollivad valmisolekut rahutagamisoperatsioonideks ja reageerimist kriisisituatsioonis. Põhirõhk pannakse õppusel Nordic Peace koostööle erinevate tsiviilorganisatsioonidega. Treeningfaasi lõppedes viidi laupäeval, 3. augustil osalejatele läbi kultuuriürituste päev.
Õppuse üldjuht kindralleitnant Jan Jonsson ütles, et õppuse Nordi Peace peamine eesmärk on harjutada koostööd tsiviilorganisatsioonidega ja suurendada osalejate võimekust toimetulekuks võimalikes konflikt- ja kriisisituatsioonides. "See ei ole lihtsalt õppus, vaid Nordic Peace näol on samas tegu väga selge rahusõnumiga," ütles kindralleitnant Jan Jonnson. "Mul on õppuse suhtes väga kõrged ootused, seepärast nõuan igalt osalejalt aktiivsust ja positiivset hoiakut kahe järgneva nädala vältel."
6. ja 7. augustil külastab õppust kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts ja 8. augustil Kaitsejõudude Peastaabi ülem kolonel Alar Laneman.
Põhjamaade suurimal Programmi Partnerlus Rahu nimel (PfP) vaimus läbi viidaval rahvusvahelisel rahutagamisõppusel osaleb üle 2500 sõjaväelase ja tsiviilisiku seitsmest riigist, Soomest, Suurbritanniast, Leedust, Rootsist, Eestist, Norrast ja Lätist. Õppuse üldjuht on Rootsi armee ühendstaabi ülem kindralleitnant Jan Jonsson.
Eestit esindavad üheksa ohvitseri ja üks allohvitser Kaitsejõudude Peastaabist, Mereväebaasist, Pärnu Üksik-jalaväepataljonist ja Kaitseliidust. Eesti kontingendi vanem on major Harri Ints. Eesti ohvitserid tegutsevad erinevates õppuse staapides. Lisaks osaleb õppuse õhu- ja maavaatluse kompanii koosseisus üks visuaalvaatluse jagu Kaitseliidust. Esmakordselt osalevad õppusel Nordic Peace vaatlejatena Venemaa esindajad.
-
Miinitraaler “Kalev” teostab Naissaare läheduses miiniotsinguidEesti mereväe miinitraaler “Kalev” kontrollib Soome Vabariigi kodaniku poolt edastatud vihjet miinitaolise eseme olemasolust Naissaarest põhjapool asuvates vetes.
Reede õhtul teavitas Soome Vabariigi kodanik Piirivalveameti Merevalvekeskust, et sõites kaatriga Eestist Soome märkas ta Naissaarest 8 miili põhjapoole vees hulpimas miinitaolist eset.
Eile õhtul kontrollisid ala pimeduse saabumiseni Eesti piirivalvelaev PVL-105 “Torm”, piirivalvekaater PVK-018 ning Soome piirivalvelaev “Merikarhu” ja helikopter. Täna laupäeval teostab antud piirkonnas kontrolli ja otsinguid Eesti mereväe miinitraaler “Kalev”.
Käesolevaks hetkeks ei ole midagi miinidega seonduvat leitud.
Alates 1995. aastast on koostöös teiste riikide merevägedega (eeskätt Rootsi, Saksa, Taani, Hollandi, Inglismaa) asutud koostama andmebaasi merepõhjas asuvate võimalike ohtlike objektide kohta. 1995.-2002. aastani Eesti vetes läbi viidud miinitõrjeoperatsioonide käigus Paldiski, Muhu väina, Osmussaare, Tallinna, Muuga ja Hara lahe piirkonnas on kokku leitud ja lõhatud üle neljasaja lõhkekeha: miine, mürske, süvaveepomme.
-
Sõjalaev Sulev osaleb Kuressaare merepäevadelMereväe miinijahtija Sulev osaleb 2.-4. augustini Kuressaare merepäevadel.
Sulevi meeskond ja komandör leitnant Jüri Saska osalevad merepäevade avamistseremoonial 2. augustil kell 18 ning pidulikul lipu heiskamisel kell 18.30.
Sulevi juhtkond teeb ka visiidi Kuressaare linnapeale Jaanus Tamkivi juurde ning korraldab piduliku lõuna Kuressaare linnapea ja Saare maavanema auks.
Visiidi ajal on Sulev avatud külastajatele Roomassaare sadamas laupäeval 2. augustil kell 15.00-17.30 ja 18.30-20.00 ning pühapäeval 3. augustil kell 15.00 – 17.30.
Sulevi ja Kuressaare linna vahel sõlmiti sõprusleping 2001. aastal. Sõpruslepingu sõlmimise järel sai Sulev õiguse kanda Kuressaare vappi, mis on nii laeva sümboliks kui ka märgiks sidemetest rahva ja mereväe vahel. Sõjalaev tutvustab omalt poolt sõpruslinna –või valda välisõppustel külastatavates sadamates ning korraldab sõpruslinnale mereväe tegevuse ja ülesannete tutvustamist.
“Linna või valla vapi kandmise õiguse andmine tähendab sõjalaevale suurt usaldust ja toetust. Usume, et taoliste koostöösidemete arendamine on mõlemale osapoolele kasulik – ka paljud mereväelased ajateenijatest ohvitserideni on pärit saartelt ning mereäärsetest piirkondadest,” ütles mereväe operatiivjaoskonna ülem vanemleitnant Peeter Ivask.
Eesti sõjalaevadest on sõpruslepingud sõlmitud veel patrull-laev Ristnal Kõrgessaare vallaga Hiiumaal, miinijahtija Wambolal Pärnu linnaga ja miinitraaler Kalevil Kunda linnaga.
-
Üksik-vahipataljoni juhib augustist kapten Rene BrusÜksik-vahipataljoni vastne ülem kapten Rene Brus lubas neljapäeval, 1. augustil pataljoniülema vahetuse rivistusel jätkata väeosa kõrgel tasemel hoidmist.
“Väeosa ülemana soovin kasutada oma teadmisi ja oskusi väljaõppe edendamisel ja parandada tseremoniaalset ettevalmistust,” ütles uus Üksik-vahipataljoni ülem kapten Rene Brus rivistusel. “Oma kaasteenijatelt nõuan korda, korralduste täitmist ja vastutustunnet.”
Pidulikul rivistusel andis väeosa endine ülem kapten Madis Uibopuu kapten Brusile üle väeosa sümbolid – lipu ja mõõga. Ülemate vahetuse võttis vastu maaväe ülem kindralleitnant Johannes Kert.
Kapten Rene Brusi elulookirjeldus: