Uudised
-
Üksik-vahipataljon saab uue ülemaKaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts määras oma käskkirjaga Üksik-vahipataljoni uueks ülemaks kapten Rene Brusi.
Väeosa ülemate vahetustseremoonia pidulikul rivistusel 1. augustil algusega kell 9 Vahipataljonis Rahumäe tee 4a annab väeosa senine ülem kapten Madis Uibopuu kapten Brusile üle väeosa sümbolid – lipu ja mõõga. Ülemate vahetuse võtab vastu maaväe ülem kindralleitnant Johannes Kert.
Kapten Rene Brus (28) on lõpetanud Eesti Riigikaitseakadeemia kaitseväe õppesuunal ja osalenud erinevate tasemete kursustel välisriikides. Kapten Brus on teeninud Üksik-vahipataljonis rühmaülema ja kompaniiülemana, sealhulgas Vabariigi Presidenti valvava A-kompanii ülemana, Tallinna Garnisoni Komandantuuri ülema kohusetäitjana ja Üksik-vahipataljoni ülema asetäitjana. Viimati teenis kapten Brus Kaitsejõudude Peastaabi protokolliteenistuse ülema kohusetäitjana.
Üksik-vahipataljoni põhiülesanneteks on allüksuste koolitamine rahuaja ja sõjaaja ülesannete täitmiseks, kaitseväe tseremooniate korraldamine vastavalt Presidendi Kantselei, kaitse- ja välisministeeriumi, Kaitsejõudude Peastaabi ning maaväe staabi vajadustele. Ajateenijate koolituse eripäraks on tseremoniaalse väljaõppe põimimine allüksuse väljaõppega.
Üksik-vahipataljoni isikkoosseis küündib praegu kolmesajani.
Üksik-vahipataljoni hakati moodustama 9. jaanuaril 1919. aastal Tallinna ja Harju maakonna kaitseliitlastest. Sõjavägede Ülemjuhataja kinnitas oma käskkirjaga Üksik-vahipataljoni loomiseks 11. jaanuari 1928. Üksik-vahipataljon taasloodi 1. veebruaril 1993. aastal Sisekaitse valverügemendi baasil.
Üksik-vahipataljoni senine ülem kapten Madis Uibopuu asub õppima Balti Kaitsekolledžisse.
-
Algas rahvusvahelise rahutagamisõppuse Nordic Peace 02 treeningfaasEile, 30. juulil algas põhjamaade suurima rahutagamisõppuse Nordic Peace 2002 treeningfaas.
Treeningfaasi käigus harjutab multinatsionaalne pataljon rahuvalvealast tegevust ja tegevust võimalikes kriisisituatsioonides. Eri riikide relvajõud harjutavad staabitööd vastavalt NATO protseduuridele, kontrollivad valmisolekut rahutagamisoperatsioonideks ja reageerimist
kriisisituatsioonis. Põhirõhk pannakse õppusel Nordic Peace koostööle erinevate tsiviilorganisatsioonidega.
Õppuse üldjuht kindralleitnant Jan Jonsson ütles oma kõnes pidulikul avamistseremoonial 29. juulil, et õppuse Nordi Peace peamine eesmärk on harjutada koostööd tsiviilorganisatsioonidega ja suurendada osalejate võimekust toimetulekuks võimalikes konflikt- ja kriisisituatsioonides.
“Täna algav õppus ei ole lihtsalt õppus, vaid Nordic Peace näol on samas tegu väga selge rahusõnumiga,” ütles kindralleitnant Jan Jonnson. “Mul on õppuse suhtes väga kõrged ootused, seepärast nõuan igalt osalejalt aktiivsust ja positiivset hoiakut kahe järgneva nädala vältel.”
Peale õppuse treeningfaasi, 3. augustil viiakse osalejatele läbi kultuuripäev. Praktiline harjutus algab pühapäeval, 4. augustil.
Õppust on lubanud külastada Kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts ja Kaitsejõudude Peastaabi ülem kolonel Alar Laneman.
Põhjamaade suurimal Programmi Partnerlus Rahu nimel (PfP) vaimus läbi viidaval rahvusvahelisel rahutagamisõppusel osaleb üle 2500 sõjaväelase ja tsiviilisiku seitsmest riigist, Soomest, Suurbritanniast, Leedust, Rootsist, Eestist, Norrast ja Lätist. Õppuse üldjuht on Rootsi armee
ühendstaabi ülem kindralleitnant Jan Jonsson. Eestit esindavad üheksa ohvitseri ja üks allohvitser Kaitsejõudude Peastaabist, Mereväebaasist, Pärnu Üksik-jalaväepataljonist ja Kaitseliidust. Eesti kontingendi vanem on major Harri Ints.
Eesti ohvitserid tegutsevad erinevates õppuse staapides. Lisaks osaleb õppuse õhu- ja maavaatluse kompanii koosseisus üks visuaalvaatluse jagu Kaitseliidust.
Esmakordselt osalevad õppusel Nordic Peace vaatlejatena Venemaa esindajad.
-
Balti merevägede sideinstruktorid õpivad TallinnasBalti Miinitõrjeeskaadri BALTRON Tallinnas asuvas sidekoolis toimub 29. juulist 23. augustini kolmas Eesti, Läti ja Leedu merevägede sideinstruktorite kursus Taani Mereväe instruktorite juhtimisel.
Kursuse eesmärgiks on anda tulevastele instruktoritele ettevalmistus, mis võimaldaks neil õpetada sidespetsialiste kõigi kolme Balti riigi merevägede tarbeks ning tõsta sidealast koostöövõimet rahvusvahelistes üksustes.
Kursuse põhirõhk on pedagoogilistel ja psühholoogilistel ainetel, et valmistada tulevased instruktorid võimalikult hästi ette pedagoogiliseks tööks. Sideinstruktoritele õpetatakse ka tundide ettevalmistamist ja sideerialade õpetamise metoodikat.
Tulevased sideinstruktorid peavad olema läbinud Baltroni sidekooli baaskursuse ning olema võimelised õpetama inglise keeles.
Seekordsel kursusel osaleb Eestist kolm, Lätist kaks ja Leedust kolm sidespetsialisti.
BALTRONi sidekool loodi 1998. aastal Taani mereväe toetusel. Lisaks BALTRON´i sidealase koolituse korraldamisele valmistab kool ette ka mereväe sidejao ajateenijaid.
Lisaks sidekoolile on Balti Miinitõrjeeskaadril veel tuukrite väljaõppekeskus, miinitõrje väljaõppekeskus ning hooldekeskus Liepajas. -
Kriisimeditsiiniõppus lõpeb TallinnasRahvusvaheline kriisimeditsiiniõppus MEDCEUR 02 lõpeb piduliku rivistusega pühapäeval, 28. juulil kell 14 Tallinnas Vabaduse väljakul.
Lõpurivistusel osalevad Skautpataljoni rühmad, sõjaväepolitsei- ja meedikute rühmad Eestist, Läti meditsiinirühm, Leedu meditsiinirühm ja meedikuterühm, sõjaväepolitsei rühm, lahinginseneride rühm ning rühm hospidalilaevalt Comfort Ameerika Ühendriikidest. Kokku osaleb rivistusel üle 300 kaitseväelase.
Pidulikul rivistusel osaleb kaitseminister Sven Mikser, Ameerika Ühendriikide suursaadik Eestis Joseph M. DeThomas ja Kaitsejõudude Peastaabi ülem kolonel Alar Laneman.
Seoses rivistusega on suletud pühapäeval ajavahemikus 14.30 kuni 15.00 üks rida Kaarli puiesteest, samuti liiguvad enne ja peale rivistust kesklinnas suured bussid rivistusel osalejatega.
Täna, laupäeval, 27. juulil harjutasid meditsiinirühmad massilist kannatanute abistamist, kui korraga tekkis 200 “kannatanut”.
Vastavalt harjutuse legendile toimetati üleujutuses kannatanud kõigepealt Pakri poolsaarele erakorralise meditsiini rühmade hoole alla, kus neile anti esmaabi. Sealt edasi evakueeriti “vigastatud” Paldiskisse, Rahuoperatsioonide Keskusesse püstitatud USA mereväe välihaiglasse, kust omakorda toimetati abivajajad peale vajaliku abi andmist edasi Tallinna sadamas seisvale hospidalilaevale Comfort või kohalikesse haiglatesse. Viimast etappi vaid simuleeriti tinglikult.
Kriisimeditsiini õppusel MEDCEUR 02 osalesid Eesti, Läti, Leedu ja Ameerika Ühendriikide kaitseväelased. Tegemist oli suurima Eestis korraldatava meditsiiniõppusega, mille osalejate koguarv küündis 2500-ni. Koostöövõimelisuse suurendamiseks erinevate riiklike ametkondade vahel osalesid kaitseväe ja Kaitseliidu kõrval ka Päästeameti, Piirivalveameti, Eesti Punase Risti ning kohalike omavalituste esindajad.
Õppuse eesmärgiks oli kontrollida koostööd erinevate ametkondade ja rahvusvaheliste organisatsioonide vahel.
MEDCEURi raames jagasid vastastikku kogemusi Eesti kaitseväe ning USA merejalaväe üksused, kaitseväe- ja tsiviilmeedikud osalesid erinevatel koolitustel Paldiskis ja USA mereväe hospidalilaeval Comfort, kuhu ka Paldiski elanikud pääsesid silma- ja hambaarstide vastuvõtule.
Õppus hõlmas Paldiskit, Tallinnat ja Tartut.
Kevadel renoveerisid USA mereväe ehitusinsenerid Paldiski polikliiniku.
-
Eesti kaitseväelased osalevad rahvusvahelisel rahutagamisõppusel NORDIC PEACE 2002Eesti kaitseväelased sõidavad pühapäeval, 28. juulil Rootsi rahvusvahelisele rahutagamisõppusele Nordic Peace 2002.
Põhjamaade suurimal Programmi Partnerlus Rahu (PfP) nimel raames läbi viidaval rahvusvahelisel rahutagamisõppusel osaleb üle 2500 sõjaväelase ja tsiviilisiku seitsmest riigist, Soomest, Suurbritanniast, Leedust, Rootsist, Eestist, Norrast ja Lätist. Õppuse üldjuht on Rootsi armee ühendstaabi ülem kindralleitnant Jan Jonsson. Eestit esindavad üheksa ohvitseri ja üks allohvitser Kaitsejõudude Peastaabist, Mereväebaasist, Pärnu Üksik-jalaväepataljonist ja Kaitseliidust. Eesti kontingendi vanem on major Harri Ints.
Eesti ohvitserid tegutsevad erinevates õppuse staapides. Lisaks osaleb õppuse õhu- ja maavaatluse kompanii koosseisus üks visuaalvaatluse jagu Kaitseliidust.
Esmakordselt osalevad õppusel Nordic Peace vaatlejatena Venemaa esindajad.
Rahutagamisõppusel Nordic Peace harjutavad eri riikide relvajõud staabitööd vastavalt NATO protseduuridele, kontrollivad valmisolekut rahutagamisoperatsioonideks ja reageerimist kriisisituatsioonis. Põhirõhk pannakse õppusel koostööle erinevate tsiviilorganisatsioonidega.
Õppuse eestipoolne projektohvitser kapten Urmas Rand Kaitsejõudude Peastaabist ütles, et harilikult on eesti ohvitserid rahvusvahelistel õppustel NATO riikide ohvitseridega samaväärselt hakkama saanud. Kapten Rand peab Eesti osalemist sarnastel õppustel väga kasulikuks just seetõttu, et Eesti osaleb Põhjamaadega ühistel rahutagamismissioonidel Kosovos ja Bosnias. ”Et operatsioonil hästi hakkama saada, tuleb hoolikalt varem koos harjutada,” sõnas kapten Rand. ”Nordic Peace’i taolised õppused on selleks kõige parem võimalus”.
Õppuse legendi järgi saadetakse väljamõeldud maale Bogaland rahutagamisväed tekkinud konfliktide lahendamiseks. Rahutagamisjõudude ülesanne on tagada kohaliku humanitaarolukorra paranemine ja demokraatlike tsiviilstruktuuride taaskäivitamine konfliktipiirkonnas.
3. augustil korraldatakse kultuuriürituste päev, kus õppustel osalejatele tutvustatakse Stockholmi vaatamisväärsusi. Neljapäeval, 8. augustil külastab õppust Kaitsejõudude Peastaabi ülem kolonel Alar Laneman.
Õppus Nordic Peace 2002 lõppeb 9. augustil.
Nordic Peace on põhjamaade iga-aastane rahutagamisõppus, mida on korraldatud 1997. aastast. Eesti kaitseväelased on õppustel osalenud alates 1998. aastast.
Õppuse Nordic Peace 2002 kodulehekülg: -
Šveitsi ja Eesti kaitsevägede mehaanikud vahetavad kogemusi22. – 26. juulini viibivad Eestis Šveitsi Armee Peastaabi logistikaosakonna rahvusvaheliste suhete ülem major Silvia Spycher ja neli mehaanikut-eksperti, et vahetada eesti mehaanikutega kogemusi autode hooldamise vallas.
Šveitsi Armee delegatsiooni visiidi eesmärk on saada ülevaade Šveitsist Eesti Kaitsejõududele kingituseks antud sõidukite seisukorrast ja vajadusel nõustada meie mehaanikuid, kuidas tõhusalt jälgida autode seisukorda ning neid hooldada.
Šveitsi Armee mehaanikud-eksperdid Heinz Flückiger, Martino Guetg, Markus Lenk, Peter Salzmann jagasid eile ja üleeile tagalapataljonis näpunäiteid, kuidas kõige tõhusamalt sõidukite juures võimalikke vigu avastada ning neid likvideerida. Enamus protseduure autode hooldamisel viidi läbi ka praktiliselt. Instruktor Heinz Flückigeri sõnul on meeldiv tõdeda, et Šveitsi Armee poolt Eestile kingitud autode tehniline seisukord on hea. “On märgata, et autodega tegelevad oma ala asjatundjad,” rääkis Heinz Flückiger.
Tagalapataljonis olid šveitslastelt teadmisi ammutamas mehaanikud Kalevi Üksik-jalaväepataljonist, Suurtükiväegrupist, Üksik-vahipataljonist ja Tagalakeskuse tagalapataljonist.
Delegatsiooni juhi major Silvia Spycheri sõnul on Eesti kaitseväelased väga motiveeritud ja teadmishimulised. ”Inimestega, kes tahavad õppida, on alati väga huvitav koos töötada,” rääkis major Spycher. “Loodan, et koostöö Šveitsi ja Eesti kaitsevägede vahel areneb veelgi”.
Šveitsi delegatsioonile tutvustati Eesti visiidi käigus Tallinna vanalinna ja Rocca al Mare vabaõhumuuseumi. Täna, 25. juulil tutvuvad külalised Pärnu linna vaatamisväärsustega ja Soomaaga.
-
Mereväe laev “Ristna” külastab HiiumaadEesti Mereväe laev “Ristna” osaleb 25.-28. juulini Hiiumaal Kõrgessaare valla päevadel.
Eesti Mereväe patrull-laev “Ristna” osaleb Kõrgessaare valla päevadel Kõpus. “Ristna” on esimene meie sõjalaevadest, mis sai õiguse kanda ühe kohaliku omavalitsuse vappi. 2000. aasta 24. aprillil toimus Hiiumaal Lehtma sadamas pidulik vapi annetamise tseremoonia ning sellele järgnev koostöölepingu allakirjutamine. Seega oli taaselustatud vana mereväetraditsioon - sõjalaevadele vapi annetamise tava. Esimese algatuse Mereväe suhtes tegid Hiiumaa maavalitsus ja Kõrgessaare vald soovides, et annetatud vapp oleks õnnetäheks laevale.
Sõjalaev kannab vappi kui oma laeva sümbolit, aga ka kui märki tihedatest sidemetest rahva ja mereväe vahel.
Hiiumaa visiidi ajal on kohalikul rahval võimalik laevaga tutvuda, samuti eksponeeritakse Kõpus mereväe tegevust kajastavat näitust “Meri ja Vägi”.
-
Sidepataljoni kaitseväelased tutvustavad vene noortele väeosaTäna külastavad Üksik-sidepataljoni 18 inglise keele laagris viibivat neidu ja noormeest .
Sidepataljoni külastavad noored on erinevatest venekeelsetest koolidest. Laagrivanema Marina Elbingu sõnul on keelelaagris viibivad noored väga huvitatud kaitseväe tegemistest-toimetustest. “Lapsed on kaitseväe asjadest väga huvitatud,” ütles Marina Elbing. “Niisuguseid külastusi korraldame selleks, et Eestimaal elavad noored peavad teadma, kuidas meie maa on kaitstud.”
Üksik-sidepataljoni kaitseväelased annavad noortele ülevaate väeosa tegemistest, üles on pandud relvanäitus. Lapsed saavad proovida õhupüssist laskmist ning läbida juhendajate käe all takistusriba.
Üksik-sidepataljoni ülema kolonel Urmas Pau sõnul on väga oluline tutvustada Eestimaa elanikele kaitseväge. ”Usun, et sellised väeosade tutvumisvisiidid pakuvad noortele inimestele mõtlemisainet ja muudavad lihtsamaks ajateenistusse tulemise,” ütles kolonel Pau.
-
Meedikud harjutavad abistama katastroofis kannatanuidKolme päeva jooksul harjutavad nelja riigi kaitsejõudude meedikud õppuse MEDCEUR 02 raames väliharjutusel erakorralise meditsiinilise abi andmist katastroofis kannatanutele.
Homme, 25. juulil ja ülehomme, 26. juulil annavad Läti, Leedu, Ameerika Ühendriikide ja Eesti kaitsejõudude meditsiinirühmad kahes laagris abi 150 “kannatanule”. Laupäeval, 27. juulil harjutavad meditsiinirühmad massilist kannatanute abistamist, kui korraga tekib 200 “kannatanut”.
Vastavalt harjutuse legendile toimetatakse üleujutuses kannatanud kõigepealt Pakri poolsaarele erakorralise meditsiini rühmade hoole alla, kus neile antakse esmaabi. Sealt edasi evakueeritakse “vigastatud” Paldiskisse, Rahuoperatsioonide Keskusesse püstitatud USA mereväe välihaiglasse, kust omakorda toimetatakse abivajajad peale vajaliku abi andmist edasi Tallinna sadamas seisvale hospidalilaevale Comfort või kohalikesse haiglatesse. Viimast etappi vaid simuleeritakse tinglikult.
Ühes laagris hakkavad harjutama Eesti kaitsejõudude erakorralise meditsiini rühm, Eesti Päästemeeskonna rühm Päästeametist ja Ameerika Ühendriikide mereväe šokitrauma rühm. Teises laagris on koos Läti ja Leedu kaitsejõudude meditsiinirühmad. Iga rühma moodustavad 25-30 meedikut, kokku osaleb harjutusel umbes 160 meedikut.
Harjutust jälgivad vaatlejad Päästeametist, Eesti Punasest Ristist, tsiviilmeditsiiniasutustest ja mitmetest välisriikidest.
Väliharjutus on valmisolekuharjutus tõeliseks katastroofiks ning selle põhieesmärgiks on teha kindlaks, kuidas erinevad meeskonnad suudavad omavahel koostööd teha.
Kannatanuid mängivad umbes 60 tsiviilisikut, kes on eelnevatel katastroofiharjutustel osalenud, lisaks sada Tagalapataljoni ajateenijat ning 40 Skautpataljoni kaitseväelast.
-
Tallinnasse jõuab USA hospidalilaevTeisipäeval, 23. juuli hommikul jõuab Tallinna Vanasadamasse rahvusvahelise kriisimeditsiiniõppuse MEDCEUR 02 raames Ameerika Ühendriikide mereväe hospidalilaev Comfort.
Käesoleval nädala jooksul osalevad kaitsejõudude, erinevate jõu- ja päästestruktuuride ning meditsiiniasutuste meedikud Comfortil erialastel kursustel, lisaks saavad laeval hambaravi ja nägemist kontrollida 615 Paldiski elanikku. Viimase kahe nädala jooksul on laeval korraldatud erakorralise- ja sõjaväemeditsiinikursustel osalenud 40 Eesti kaitseväe meedikut.
Ligi 300-meetrine Comfort hakkab seisma Tallinna Vanasadama 17. kai ääres.
Hospidalilaev Comfort on maailma üks suurimaid omataoliste seas ning veeväljasurvelt võrreldav suurte lennukikandjatega. Ligi tuhande haiglavoodikohaga hospidalilaeva meeskonna ja meedikute arv ulatub üheksasajani ning seda kasutatakse tavaliselt USA üksuste sõjaliste manöövrite meditsiinilisel toetamisel.
Laeval on võimalik osutada arstiabi alates hambaarstist kuni keerukamate operatsioonide läbiviimiseni. Pärast möödunud aasta 11. septembri terrorirünnakuid Ameerika Ühendriikidele kasutati Comforti New Yorki reidil tagajärgede likvideerimisel.
Comforti kogupikkuseks on 272 m, kogulaiuseks 32 m ja veeväljasurveks 24 712 t.