Uudised
-
Kaitseväe juhataja saadab Vabariigi Presidenti riigivisiidilKaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts saadab Vabariigi President Arnold Rüütlit riigivisiidil Norra Kuningriiki.
Kaitseväe juhataja aitab 9. – 11. aprillini Norra kuningriigis riigivisiidil viibivat Vabariigi President Arnold Rüütlit eksperdina riigikaitselistes küsimustes.
Vabariigi President ja kaitseväe juhataja tutvustavad Eesti riigikaitset ja edusamme NATO-ga liitumisel kohtumistel Norra kuninga ja kuningannaga ning Norra peaministriga.
Lisaks kaitseväe juhatajale saadavad Vabariigi Presidenti veel majandusminister Liina Tõnisson, riigisekretär Aino Lepik von Wirén, Eesti Põllumajandusülikooli rektor Henn Elmet ja äridelegatsioon Kaubandus Tööstuskoja presidendi Toomas Lumani juhtimisel.
-
Kaitseväe juhataja osaleb NATO Nõukogu istungilKaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts osaleb esmaspäeval, 8. aprillil koos peaminister Siim Kallase ning kaitseminister Sven Mikseriga Brüsselis Põhja-Atlandi Nõukogu (NAC ehk North Atlantic Council) istungil, et anda ülevaade Eesti ettevalmistustest NATOga liitumiseks.
Eesti ja NATO läbirääkimiste ning esmaspäevase kohtumise tulemusena valmiv NATO-poolne hinnang Eesti ettevalmistustele on üks dokumentidest, mille alusel liikmesriigid kujundavad oma arvamuse kandidaatriikide valmiduse ja sõjalise võimekuse kohta, et langetada Prahas otsus alliansi laienemisest.
NAC on NATO kõrgeim otsuseid tegev organ, mis koosneb alliansi liikmesriikide esindajatest. Nõukogu koguneb Brüsselis regulaarselt suursaadikute tasandil ja vähemalt kaks korda aastas välisministrite tasandil. NATO Nõukogu koosneb 19 liikmesriigist. Eesti on kutsutud formaadis 19+1 toimuvale kohtumisele NATOsse kolmandat korda.
-
Soome toetab jätkuvalt Eesti kaitsejõudude arengutKaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts jätkab kahepäevast ametlikku visiiti Soome Vabariigis.
Eile Soome Vabariigi kaitseministri ja kaitseväe juhatajaga kohtunud viitseadmiral Tarmo Kõuts ütles, et Eesti ja Soome koostöö saab jätkuvalt olema nii väljaõppe-alane, samuti saame ka tulevikus materiaalset abi. “Meie koostöö jätkub ka peale meie võimalikku liitumist NATOga.”
Viitseadmiral Tarmo Kõutsi sõnul tundis Soome kaitseminister huvi, kuidas kulgeb meie NATOga ühinemise protsess ning millised on meie probleemid.
“Kohtumisel Soome kaitseväe juhatajaga saime ülevaate Soome kaitsestruktuuride ja ressursside ning piirkonna julgeolekusituatsiooni võimalikest arengutest kuni aastani 2010, samuti arutasime Viro-projekti arengut ning teiste koostööprogrammide üle, ” ütles Eesti kaitseväe juhataja.
Visiidi raames kohtus kolmapäeval viitseadmiral Kõuts Soome Vabariigi kaitseministri Jan-Erik Enestami ning Soome kaitseväe juhataja admiral Juhani Kaskealaga. Täna külastab viitseadmiral Kõuts Suurtükiväebrigaadi ja Soome kaitsejõudude rahvusvahelist väljaõppekeskust Niinisalos ning osaleb Eesti Vabariigi suursaadiku Soome Vabariigis Matti Maasika pakutaval õhtusöögil.
Eesti kaitseväe juhataja sõitis visiidile Soome kolleegi kutsel, Soome kaitseväe juhataja admiral Juhani Kaskeala külastas Eestit möödunud aasta novembris.
-
Sõjakool tähistab 83. aastapäevaKaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgem Sõjakool tähistab täna, 3. aprillil oma 83. aastapäeva laskevõistluse ning piduliku jalutuskäiguga Tartus.
Enne lõunat viidi Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustes läbi Tartu Garnisoni jõustruktuuride laskevõistlus, aastapäeva raames toimub kell 14 – 15 Kõrgema Sõjakooli koondkompanii jalutuskäik läbi Tartu kesklinna ja rivistus raekoja platsil, millel osaleb ka Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste ülem kindralmajor Ants Laaneots, õppeasutuste kaplan ning Kaitseväe Orkester.
Ohvitseride süsteemne õpetamine ja kasvatamine Eesti oma relvajõudude tarbeks sai alguse 3. aprillil 1919.a., mil tollane sõjavägede ülemjuhataja kindralmajor Johan Laidoner allkirjastas käskkirja nr. 25, pannes sellega aluse Eesti Vabariigi Sõjakoolile. Õppetöö (jala-, suurtüki- ja ratsaväekursused) algas 14. aprillil 1919.a. Tallinnas Tehnika tänaval. Nende kursuste lõpetajad olid suureks abiks Vabadussõja rinnetel valitseva kaadripuuduse leevendamisel.
1921.a. rajati Kõrgem Sõjakool Vabadussõjas võidelnud ohvitseride haridustee jätkamiseks ning 1923.a. moodustati Sõjaväe Ühendatud Õppeasutused, mis koondas sõjalist haridust andvad institutsioonid üheks organisatsiooniliseks tervikuks. See terviklik süsteem töötas kuni nõukogude okupatsiooni alguseni.
17. märtsil 1998.a. vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele nr. 52 moodustati Eesti Riigikaitse Akadeemia Kaitsekolledži ja Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Väljaõppekeskuse baasil taas Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused.
Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste ülem on kindralmajor Ants Laaneots, Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgema Sõjakooli ülema kohusetäitja on kapten Margus Koplimägi. Õpingud Kõrgemas Sõjakoolis jagunevad põhikursuseks, keskastmekursuseks, erialakursuseks ning täiendõppeks.
KVÜÕA internetis: -
Kaitseväe juhataja sõidab ametlikule visiidile Soome VabariikiKaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts sõidab homme, 3. aprillil kahepäevasele ametlikule visiidile Soome Vabariiki.
Kolmapäeval kohtub viitseadmiral Kõuts Soome Vabariigi kaitseministri Jan-Erik Enestami ning Soome kaitseväe juhataja admiral Juhani Kaskealaga, asetab pärjad Hietaniemi kalmistul Kangelasristile ning marssal Mannerheimi hauale ja külastab Sõjamuuseumi.
Neljapäeval külastab viitseadmiral Kõuts Suurtükiväebrigaadi ja Soome kaitsejõudude rahvusvahelist väljaõppekeskust Niinisalos ning osaleb Eesti Vabariigi suursaadiku Soome Vabariigis Matti Maasika pakutaval õhtusöögil.
Eesti kaitseväe juhataja sõidab visiidile Soome kolleegi kutsel, Soome kaitseväe juhataja admiral Juhani Kaskeala külastas Eestit möödunud aasta novembris.
-
Kaitsejõud lõpetasid filmi “Nimed marmortahvlil” toetamiseKaitsejõud lõpetasid pühapäeval Albert Kivikase samanimelise romaani ainetel vändatava mängufilmi "Nimed marmortahvlil" võtete toetamise, sest ligi kaks kuud väldanud võtete periood sai plaanitult läbi.
Vabadussõja murdepunkti raskust kandnud koolipoiste kujunemisest kõneleva ajaloolise filmi võtteid toetasid kaitseväe väeosad, piirivalve piirkonnad ja Kaitseliidu malevad. Filmi sõjaline nõunik on Kaitsejõudude Peastaabi ülem kolonelleitnant Aarne Ermus: Kaitseväe toetust koordineeris filmivõtetel Kuperjanovi pataljoni staabi operatiiv- ja väljaõppesektsiooni ülem leitnant Jaak Mee ning logistikaalast toetust leitnant Peeter Sgirka Tagalakeskuse Tagalapataljonist.
"Vastavalt kaitseväe juhataja käskkirjale oli filmivõtetel osalemine võimalikult seotud allüksuste väljaõppega," ütles leitnant Jaak Mee. "Massistseenides osalenud said näiteks rännakõpet ning treenisid üksuste majutamist ja toitlustamist välitingimustes."
Kahel päeval, kõige suuremal massivõtete päeval, osales filmi võtetel kokku 450 kaitseväelast, piirivalvurit, kaitseliitlast ja tulevast ohvitseri. Kümnele filmis koolipoisse kehastavale näitlejale anti enne filmivõtete algust Kaitseväe Lahingukoolis sõjandusalane koolitus. Filmi “Nimed marmortahvlil” võttegrupp kasutas kaitseväe varustust, sidevahendeid, mobiilseid juhtimispunkte, tarnspordivahendeid, paukmoona ja lõhkevahendeid. Näitlejad ja massistseenides osalejad olid relvastatud Kaitseliidu vintpüssidega, kuulipildujaga Maksim ja Suurtükiväegrupi ühe 105-mm haubitsaga. Filmivõtteid tagas Kaitseväe meditsiiniteenistus, ent abivajajaid oli minimaalselt. Filmivõtetel osutasid erinevat abi Kuperjanovi Üksik-jalaväepataljon, Pärnu Üskik-jalaväepataljon, Kaitseväe Tagalakeskus, Kaitseväe Lahingukool, Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused, Suurtükiväegrupp ja Rahuoperatsioonide Keskus ning Kaitseliidu Tartu, Valga, Võru ja Lääne malevad.
Filmi lavastaja on Elmo Nüganen, operaator Sergei Astahhov. Peaosi mängivad lavakunstikooli XX lennu tudengid Priit Võigemast, Alo Kõrve ja Hele Kõre.
Kevadsuvel on kavandatud veel üks lühike võtteperiood, ent selles kaitseväelased ei osale. Film peaks linastuma selle aasta lõpus. -
Kaitseväe juhataja sõidab ametlikule visiidile Soome VabariikiKaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts sõidab kolmapäeval, 3. aprillil kahepäevasele ametlikule visiidile Soome Vabariiki.
Kolmapäeval kohtub viitseadmiral Kõuts Soome Vabariigi kaitseministri Jan-Erik Enestami ning Soome kaitseväe juhataja admiral Juhani Kaskealaga, asetab pärjad Hietaniemi kalmistul Kangelasristile ning marssal Mannerheimi hauale ja külastab Sõjamuuseumi.
Neljapäeval külastab viitseadmiral Kõuts Suurtükiväebrigaadi ja Soome kaitsejõudude rahvusvahelist väljaõppekeskust Niinisalos ning osaleb Eesti Vabariigi suursaadiku Soome Vabariigis Matti Maasika pakutaval õhtusöögil.
Eesti kaitseväe juhataja sõidab visiidile Soome kolleegi kutsel, Soome kaitseväe juhataja admiral Juhani Kaskeala külastas Eestit möödunud aasta novembris.
-
Kaitseväe juhataja andis ohvitseridele üle akselbandidKaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts andis täna ennelõunal Kaitsejõudude Peastaabis, kindral Laidoneri mälestustoas, kahele kaitseväe vanemohvitserile üle kindralstaabi ohvitseri haridust näitavad akselbandid.
Tunnistused ja akselbandid said Kaitsejõudude Peastaabi personaliosakonna ülema asetäitja major Toivo Jõgilaine ja Üksik-sidepataljoni ülem kolonelleitnant Urmas Pau. Major Toivo Jõgilaine ja kolonelleitnant Urmas Pau on lõpetanud Saksamaal Bundeswehri Juhtimisakadeemia kindralstaabi kursuse.
“Õnnitlen Teid kindralstaabi vennaskonna välismärkide kättesaamise puhul ja soovin edu teie vastutusrikkas teenistuses,” ütles viitseadmiral Kõuts.
Viitseadmiral Tarmo Kõuts rõhutas akselbante üle andes, et kõrgeimat sõjalise väljaõppe tasandit tuntakse Euroopas kindralstaabi ohvitseri haridusena. Selle hariduse omandanud ohvitserid kannavad välismärgina traditsioonilist kindralstaabi suurt kuldset akselbanti. Akselbantide kandmise traditsioon seob tänast Eestit Euroopa ja ennesõjaaegse Eestiga. Täna üle antud akselbandid loovad tugeva sisemise sideme kindralstaabi haridusega kõrgemate ja vanemohvitseride vahel ning üha kasvav kindralstaabi ohvitseride vennaskond annab tunnistust Eesti kaitseväe arengust.
Akselbant on tavaliselt ümber parema õla kantav kuldne, hõbedane või muuvärviline põimitud metalsete otstega nöör. Akselbant on Euroopa riikide sõjavägedes kindralite, kindralstaabi akadeemia haridusega ohvitseride, käsundusohvitseride, sõjaväeatašeede tunnusmärk.
Kindralstaabikursused ja kõrgemate staabiohvitseride kursused on lõpetanud kokku 17 ohvitseri. Hetkel õpivad kolonel Harri Hein, kolonelleitnant Riho Breivel, major Peeter Hoppe, major Indrek Sirel ja major Roland Peets Eesti kaitseväe kõrgema juhtkonna erikursusel Soome Riigikaitsekõrgkooli juures, kaptenleitnant Jaan Kapp Saksamaal Bundeswehri Juhtimisakadeemia kindralstaabi kursusel, major Artur Suzik Ameerika Ühendriikides maaväe kindralstaabi kursusel ja major Raivo-Albert Tilk Prantsusmaa Ühendatud Kaitsekolledžis kindralstaabi staabiohvitseride kursusel.
-
Suurtükiväegrupi ajateenijad läbisid tuleristsedSuurtükiväegrupi 2. suurtükipatarei viis 23. märtsil Ida-Virumaal Viivikonna karjääris läbi haubitsast otselaskmise ja laskeharjutuse käsitulirelvadest “Lahingpaar kaitsel”.
Suurtükiväegrupi 2. suurtükipatarei viibis 21. - 24. märtsil välilaagris Viivikonna karjääris. Laagris harjutati suurtükkide meeskondade koostööd, granaadi heitmist, haubitsast otselaskmist ning laskmist käsitulirelvadest.
Eesti suurtükiväeinspektor kolonel Kuido-Uuno Tiidolepa sõnul harjutatakse otselaskmist Eestis kolmandat korda, samuti on suurtükiväegrupi ajateenijad käinud varasematel aastatel kolm korda Soomes laskmas. “Viimased laskmised Viivikonnas valmistavad ajateenijad ette aprilli lõpus Soomes läbiviidavateks laskmisteks,” ütles kolonel Tiidolepp.
Otselaskmisi Viivikonnas jälgisid Soome Suurtükiväekooli ülem kolonelleitnant Kari Halonen, suurtükiväekooli ohvitser major Hannu Lähde, major Markku Hutka Soome Kaitsejõudude Peastaabist ning Eesti-Soome koostööprojektiga tegelevad Soome kaitsejõudude ohvitserid kolonelleitnant Jouko Kivimäki ja kapten Matti Niemensivu.
Suurtükiväegrupi 2. suurtükipatarei ajateenijad on kuuekuulise teenistuse jooksul omandanud oskused tegutseda erinevate suurtükiväe struktuuri meeskondadena.
-
Suurtükiväegrupi ajateenijad harjutavad otselaskmist haubitsastSuurtükiväegrupi 2. suurtükipatarei viib 23. märtsil Viivikonna karjääris läbi haubitsast otselaskmise ja laskeharjutuse käsitulirelvadest “Lahingpaar kaitsel”.
Suurtükiväegrupi 2. suurtükipatarei viibib 21. - 24. märtsil välilaagris Viivikonna karjääris. Laagris harjutatakse suurtükiväe meeskondade koostööd, et valmistuda erinevateks laskmisteks. Laager kulmineerub 23. märtsil otselaskmisega haubitsast ja laskeharjutusega käsitulirelvadest “Lahingpaar kaitsel”.
Välilaagrit Viivikonnas külastavad Soome Suurtükiväekooli ülem kolonelleitnant Kari Halonen, suurtükiväekooli ohvitser major Hannu Lähde, major Markku Hutka Soome Kaitsejõudude Peastaabist ning Eesti-Soome koostööprojektiga tegelevad Soome kaitsejõudude ohvitserid kolonelleitnant Jouko Kivimäki ja kapten Matti Niemensivu.
Suurtükiväegrupi 2. suurtükipatarei ajateenijad on kuuekuulise teenistuse jooksul omandanud oskused tegutseda erinevate suurtükiväe struktuuri meeskondadena.