Uudised
-
Kaitseväe juhataja tänas Ameerika Ühendriikide kõrget sõjaväelastKaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts kohtus täna, 22. märtsil Ameerika Ühendriikide Marylandi osariigi rahvuskaardi ülema kindralmajor James F. Fretterdiga.
Viitseadmiral Kõuts ja kindralmajor Fretterd arutasid kohtumisel Ameerika Ühendriikide Marylandi osariigi rahvuskaardi ja Eesti Kaitsejõudude vahelisi koostööküsimusi. Admiral Kõuts avaldas kindralmajor Fretterdile tänu panuse eest meie riigikaitse arenguks. “Olete osutanud meile nii koolitusalast kui materiaalset abi,” ütles viitseadmiral Kõuts. “Kindlalt kuulub osa minu tänust Ameerika maksumaksjale, tänu kellele abi materiaalne pool võimalikuks on osutunud ”.
Kindralmajor Fretterd kinnitas, et Marylandi rahvuskaart ei ole USA ja Eesti Kaitseväe ning Kaitseliidu koostööpartneriks juhuslikult valitud. “Meie osariigis elab märkimisväärne arv eestlasi,” ütles kindralmajor. “Ja sarnasust võib märgata ka Marylandi ja Maarjamaa nimes”.
Viitseadmiral Kõuts ja kindralmajor Fretterd avaldasid lootust, et koostöö praegusel kujul on kasulik mõlemale poolele ja peaks kindlasti edaspidigi jätkuma.
Kindralmajor Fretterd asus teenistusse 1951. aastal. Marylandi rahvuskaardi ülem on ta aastast 1987. Marylandi rahvuskaardi kuulub 71 000 maaväelast ja 1700 õhuväelast.
Ameerika Ühendriikide Marylandi rahvuskaart on Eesti Kaitsejõudude ja Kaitseliidu pikaajaline partner, kelle toetusel on viidud läbi koolitusi nii Eestis kui USA-s.
-
Major Leo Kunnas nõustab riigikaitse kõrgeimat juhtiKaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts määras alates esmaspäevast 18. märtsist Kaitsejõudude Peastaabi operatiivosakonna ülema asetäitjale major Leo Kunnasele täiendavad teenistuskohustused, mis näevad ette Vabariigi Presidendi nõustamise riigikaitselisel alal.
Major Leo Kunnas jätkab teenistust Kaitsejõudude Peastaabi operatiivosakonna ülema asetäitjana. Täiendavad teenistuskohustused on määratud Kaitsejõudude Peastaabi operatiivosakonna ülema ametikohal olevale ohvitserile.
Kaitsejõudude Peastaabi operatiivosakonna põhimääruse ettevalmistamise käigus nähakse riigikaitse kõrgeima juhi nõustamine ette osakonna ühe ülesandena, mille täitmise eest vastutab osakonna juhataja asetäitja.
Presidendi nõustamise korraldamisel on võimalik kaasata Kaitsejõudude Peastaabi ohvitsere ja ametnikke vastavalt püstitatud ülesandele, arvestades ohvitseride ja ametnike erialaseid pädevusi ning ametikohti.
Major Kunnas koordineerib Vabariigi Presidendi nõustamist kaitseväe poolt riigikaitselistes küsimustes, valmistab ette riigikaitse nõukogu istungeid ja täidab riigikaitse nõukogu antud ülesandeid.
Kaitsejõudude Peastaabi operatiivosakonna ülema asetäitja
Major LEO KUNNAS
Sündinud 14. novembril 1967 Räpinas
Sõjaline haridus:
1992 – 1994 Soome Maakaitse Kõrgkool
1999 – 2000 Soome Maakaitse Kõrgkool
2000 – 2001 Soome Riigikaitse Kõrgkool
Täiendõpe:
1989 – 1991 Eesti Humanitaarinstituut
1989 – 1991 Helsingi Ülikool (ajalugu, filosoofia ja politoloogia)
Teenistuskäik:
1990 – 1992 Kaitseliidu Tallinna maleva rühmaülem, kompaniiülem, maleva staabiülem
1994 – 1997 Kaitseväe Lahingukooli õppejaoskonna ülem ja kooli ülem
1997 – 1999 Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgema Sõjakooli ülem
2001 – Kaitsejõudude Peastaabi operatiivosakonna ülema asetäitja
Auastmed:
1992 lipnik
1994 nooremleitnant
1995 leitnant
1997 kapten
1999 major
Autasud:
Kotkaristi IV klassi orden
Kaitseväe teenetemärk
Kaitseliidu teenetemärk (2 korda),
Kaitseliidu Tallinna Maleva teenetemärk
Reservohvitseride Kogu Hõberist
Mälestusmedal "10 aastat taastatud kaitseväge"
Täiendav info:
Keeled: soome, inglise, vene, saksa
Hobid: muusika, kirjandus (II koht 2001. a. romaanivõistlusel romaani “Sõdurjumala teener” eest)
Perekonnaseis:
lahutatud
-
Lõppevad esimesed mereväe erialaohvitseride kursused15. märtsil lõpevad Piirivalve Merebaasis esimesed Mereväe erialaohvitseride kursused merelist või erialast kõrgharidust omavatele allohvitseridele ja kaitseväeametnikele.
Kursuse eesmärgiks oli anda erialast ettevalmistust omavatele meremeestele nende ametikohal töötamiseks vajalikud sõjalised teadmised. Tulevased mereväeohvitserid sai teadmisi pedagoogikast, psühholoogiast, mereväetaktikast, miinitõrjest, relvastusest ja seadusandlusest. Kursandid osalesid ka jalaväe väljaõppe ja rivitundides.
Kursusel õpetasid erinevate alade spetsialistid mereväest ja piirivalvest. Kursusel osalesid lisaks 14 meremehele ja kahele naisele mereväest ja piirivalvest kolm Riikliku Lennusalga lendurit ning kolm tsiviilmeremeestest Hansatee Grupist eesmärgiga omandada meresõjanduslikke teadmisi. Ka meremeeste endi hulgas oli spetsialiste nii mereside – kui hüdrograafia alalt, samuti laevajuhte ja mehaanikuid.
Mereväe erialaohvitseride kursused on esimesed omataoliste hulgas. Seni on tsiviilmereharidust omavad meremehed läbinud ohvitseri auastme saamiseks riviohvitseride kursused, milles oli suur osa jalaväe väljaõppel või erinevad kursused välisriikides.
-
Tarmo Kõuts: Eesti, Läti ja Leedu üheskoos NATOsse!Tartus Balti Kaitsekolledžis jõuab Balti riikide kaitsevägede esimene kõige kõrgema taseme ühine sõjamäng Amber Workshop 2002 otsustavasse järku.
“Balti riikide sõjalist koostööd on maailmas märgatud. Maailm, nii meile liitlased kui ka meie võimalikud vastased, käsitlevad meid juba ühise sõjalise jõuna, “ütles Balti riikide kaitsevägede ühise sõjamängu Amber Workshop 2002 üldjuht viitseadmiral Tarmo Kõuts tervituses sõjamängus osalejatele. “Seetõttu on meil nüüd käes aeg astuda koos järgmine samm. On aeg ühisoperatsioonide treenimiseks.”
Admirali sõnul peavad kolm Balti riiki olema valmis tootma koos NATO liitlastega julgeolekut nii Balti mere ääres, kui ka mujal maailmas vastavalt võetud kohustustele. “Läti, Leedu ja Eesti sõnum kogu maailmale peab olema lihtne: üheskoos NATOsse!” kinnitas viitseadmiral Tarmo Kõuts. “Ent mitte pelgalt kaitse- ja abivajajate, vaid ka väärikate partneritena.”
Sõjamänguga Amber Workshop jõuab Balti riikide kaitsealane koostöö täiesti uuele tasemele Kolmapäevast reedeni, 15. märtsini harjutavad Eesti, Leedu ja Läti kaitsejõudude peastaapide kõrgetasemelised töögrupid Tartus Balti Kaitsekolledži (BaltDefCol) ruumes kolme riigi kaitsestruktuuride koostööd. Mängitakse läbi, kuidas kolm maailma mõõtmes väikest riiki koos saavad vastu seista ülekaalukale vastasele.
Sõjamängu tegevus on viidud aastasse 2006, töögrupid peavad tegutsema vastavalt BaltDefCol´is väljamõeldud stsenaariumitele lähtudes võimalikult täpselt selleks ajaks planeeritud kaitseressurssidest. Kolme päeva jooksul mängivad töögrupid läbi kaks erinevat rünnakut, millele Balti riikide kaitsejõud peavad koostöös vastu astuma.
Iga riigi esindus koosneb peastaabi operatiivosakonna ohvitseridest ning väeliikide esindajatest, iga riigi töögruppi juhib antud maa peastaabi ülem. Mängu üldjuht on kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts, Läti-poolne kaasjuht on Läti kaitseväe juhataja asetäitja kontradmiral Gaidis Zeibots ning Leedu kaasjuht Leedu maaväe ülem brigaadikindral Valdas Tutkus.
Sõjamängus saadud kogemuse kaudu on võimalik analüüsida regionaalse ja rahvusliku julgeoleku sõlmpunkte ning sõjalise koostöö korraldamist relvakonflikti reguleerimisel. Sõjamängul saadud kogemuste põhjal täpsustavad kolme Balti riigi peastaabid välja tähtsamad arengusuunad kolmepoolses koostöös.
-
Kaitseväe juhataja rõhutas spordi ja sõjaväe ideaalide sarnasustTäna avati Estonia kontserdisaalis piduliku aktusega ülemaailmse sõjaväespordiliidu (CISM) direktoraadi nõupidamine.
Kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts ütles aktusel oma kõnes, et tihti on ühes inimese koos nii hea sõdur kui ka tubli sportlane. Kaitseväe juhataja tõi näiteks Eestile esimese olümpiamedali toonud tõstja Alfred Neulandi, kes Vabadussõjas võitles soomusauto ülemana. Ka raskekaalu maadleja, kahekordne olümpiavõitja Kristjan Palusalu alustas tõsisema sportimisega ajateenistuse ajal.
“Sõduri jaoks on füüsiline vastupidavus elu ja surma küsimus, füüsiline vastupidavus on motiveeritud treeningu tulem,“ ütles kaitseväe juhataja oma kõnes. “Tõelisel võitlejal peavad olema kooskõlas vaim ja keha, see on reegel nii sõjaväes kui spordis”.
CISMi esindajad andsid Estonia kontserdisaalis üle autasud sõjaväespordi edendajatele Eestis. Kavalerideks on Eesti Vabariigi president Arnold Rüütel, kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts, maaväe ülem kindralleitnant Johannes Kert, Kaitsejõudude Peastaabi ülem kolonelleitnant Aarne Ermus ja kaitseministeeriumi kantsler Indrek Kannik.
CISMi direktoraat valmistab oma nõupidamisel Tallinnas ette muudatused ja otsused, mida tuleks kohandada sõjaväelaste spordiürituste juures. Seejärel esitab direktoraat oma ettepanekud CISMi peaassambleele kinnitamiseks.
Eestisse sõitsid nõupidamisele direktoraadi esindajad Lõuna-Aafrikast, Brasiiliast, Kanadast, Belgiast, Šveitsist, Rootsist, Itaaliast, Venetsueelast, Hiinast, Kuveidist, Burkina Fasost ja Alžeeriast.
-
Kaitseväe juhataja avaldas kaastunnet Saksa ja Taani kolleegideleKaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts saatis Taani ja Saksa kaitsevägede juhatajatele kaastundeavaldused seoses hiljuti nende riikide teenistuskohustuste täitmisel hukkunud kaitseväelastega.
“Loodetavasti ei saa enam mitte ükski Saksa ega Taani pere kurba teadet kodust kaugel teenistuskohustusi täitvate omakeste kaotusest,” ütles kaitseväe juhataja oma kaastundeavalduses.
Möödunud nädalal hukkus Kabulis õhutõrjeraketi ohutukstegemise käigus toimunud plahvatuses kolm Taani ja kaks Saksa sõdurit. Samal päeval uppusid NATO suurõppuse Strong Resolve 2002 ajal Läänemerel kaks Saksa kaitseväelast.
-
Kolme Balti riigi peastaabid osalevad sõjamängulKaitsejõudude Peastaap korraldab kolme Balti riigi sõjalise koostöö tugevdamiseks Balti Kaitsekolledžis Balti riikide kaitsevägede ühise sõjamängu Amber Workshop 2002.
Tänasest reedeni, 15. märtsini harjutavad Eesti, Leedu ja Läti kaitsejõudude peastaapide töögrupid Tartus Balti Kaitsekolledži (BaltDefCol) ruumes kolme riigi kaitsestruktuuride koostööd ohuolukordades.
Sõjamängu tegevus on viidud aastasse 2006, töögrupid peavad tegutsema vastavalt BaltDefCol´is väljamõeldud stsenaariumitele lähtudes võimalikult täpselt selleks ajaks planeeritud kaitseressurssidest. Kolme päeva jooksul mängivad töögrupid läbi kaks erinevat rünnakut, millele Balti riikide kaitsejõud peavad koostöös vastu astuma.
Mängu üldjuht on kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts, Läti-poolne kaasjuht on Läti kaitseväe juhataja asetäitja admiral Gaidis Zeibots ning Leedu-poolne kaasjuht Leedu maaväe ülem brigaadikindral Valdas Tutkus. Iga riigi esindus koosneb peastaabi operatiivosakonna ohvitseridest ning väeliikide esindajatest, iga riigi töögruppi juhib antud maa peastaabi ülem.
Sõjamängu kaudu saab analüüsida regionaalse ja rahvusliku julgeoleku küsimusi ning sõjalise koostöö korraldamist relvakonflikti reguleerimisel. Sõjamängul saadud kogemuste põhjal täpsustavad kolme Balti riigi peastaabid välja tähtsamad arengusuunad kolmepoolses koostöös.
-
Kolme Balti riigi peastaabid osalevad sõjamängulKaitsejõudude Peastaap korraldab kolme Balti riigi sõjalise koostöö tugevdamiseks Balti Kaitsekolledžis Balti riikide kaitsevägede ühise sõjamängu Amber Workshop 2002.
13.-15. märtsini harjutavad Eesti, Leedu ja Läti kaitsejõudude peastaapide töögrupid Tartus Balti Kaitsekolledži (BaltDefCol) ruumes kolme riigi kaitsestruktuuride koostööd ohuolukordades.
Sõjamängu tegevus on viidud aastasse 2006, töögrupid peavad tegutsema vastavalt BaltDefCol´is väljamõeldud stsenaariumitele lähtudes võimalikult täpselt selleks ajaks planeeritud kaitseressurssidest. Kolme päeva jooksul mängivad töögrupid läbi kaks erinevat rünnakut, millele Balti riikide kaitsejõud peavad koostöös vastu astuma.
Iga riigi esindus koosneb peastaabi operatiivosakonna ohvitseridest ning väeliikide esindajatest. Eesti töögruppi juhib Kaitsejõudude Peastaabi ülem kolonelleitnant Aarne Ermus, Läti töögruppi juhib Läti kaitsejõudude peastaabi ülem kolonel Karlis Kreslins, Leedu töögruppi juhib Leedu maaväe ülem brigaadikindral Valdas Tutkus.
Sõjamängu kaudu saab analüüsida regionaalse ja rahvusliku julgeoleku küsimusi ning sõjalise koostöö korraldamist relvakonflikti reguleerimisel. Sõjamängul saadud kogemuste põhjal täpsustavad kolme Balti riigi peastaabid välja tähtsamad arengusuunad kolmepoolses koostöös.
-
Sõjaväespordi direktoraat peab Tallinnas nõu11.-17. märtsil tuleb Tallinnas kokku ning peab nõu ülemaailmse sõjaväespordiliidu (CISM) direktoraat.
CISMi direktoraat valmistab nädala jooksul Tallinnas ette muudatused ja otsused, mida tuleks kohandada sõjaväelaste spordiürituste juures. Seejärel esitab direktoraat oma ettepanekud CISMi peaassambleele kinnitamiseks.
Eestisse sõidab nõupidamisele direktoraadi esindajad Lõuna-Aafrikast, Brasiiliast, Kanadast, Belgiast, Šveitsist, Rootsist, Itaaliast, Venetsueelast, Hiinast, Kuveidist, Burkina Fasost ja Alžeeriast. Samuti tuleb siia vaatlejana India esindaja, kes peab korraldama järgmise direktoraadi kokkutuleku oma kodumaal.
Neljapäeva hommikul annavad CISMi esindajad Estonia kontserdisaalis üle autasud sõjaväespordi edendajatele Eestis. Kavalerideks on Eesti Vabariigi president Arnold Rüütel, kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts, maaväe ülem kindralleitnant Johannes Kert, Kaitsejõudude Peastaabi ülem kolonelleitnant Aarne Ermus ja kaitseministeeriumi kantsler Indrek Kannik.
-
Kaitseväe juhataja külastas NATO suurõppustKaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts külastas koos kaitseminister Sven Mikseriga viimase nelja aasta suurimat NATO õppust Strong Resolve 2002.
Reedest, 8. märtsist kuni pühapäevani, 10. märtsini suurõppust külastanud kaitseväe juhataja ning kaitseminister jälgisid koos teiste Euroopa riikide kaitsevägede juhatajatega ning NATO Euroopa vägede ülemjuhataja kindral Joseph W. Ralstoniga Poolas õppust Euroopa suurimal, 38 000 ruutkilomeetri suurusel polügoonil. Norras Trondheimi lähistel näidati kõrgetele külalistele NATO liikmesriikide eriüksuste demonstratsioonesinemisi, samuti jälgiti õppuse ühendoperatsioonide juhtimist USA staabilaevalt.
Kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõutsi sõnul on väga oluline, et Eesti kaitsevägi osaleb NATO selle aasta suurimal õppusel. “Me esineme Strong Reseolve´il sama tublilt, nagu NATO liikmesriigid ja parterid. Sama tublilt nagu Eesti sõdurid ikka,” ütles kaitseväe juhataja.
“Balti riikide sõjalist koostööd on maailmas märgatud ja meid, kolme Balti riiki, käsitletakse ühtse sõjalise jõuna,” rõhutas viitseadmiral Tarmo Kõuts.
1. – 15. märtsini samaaegselt Norras ja Poolas läbiviidavast õppuse Norras läbiviidavas tegevuses osalevad vaid NATO liikmesriigid, Poolas läbiviidavast õppusest võtavad lisaks NATO riikidele osa ka Partnelus Rahu Nimel (Partnership for Peace, PfP) programmiga ühinenud riigid, nende seas ka Eesti.
Õppuse Strong Resolve 2002 peaeesmärgiks on harjutada erinevate riikide kaitsevägede ja kõigi väeliikide – maaväe, mereväe ja õhuväe koostööd. NATO lepinguga liitunud riigid harjutavad Norras NATO liikmelisuse 5. peatüki täitmist, Poolas harjutatakse rahutagamist.
Õppuse Strong Resolve 2002 Poolas läbiviidavast tegevusest võtab osa kokku 147 Eesti kaitseväelast. Üks Eesti ohvitser tegutseb õppust juhtivas staabis ja kümne ohvitseri armeekorpuse staabis. Skautpataljoni luure- ja staabikaitserühmad osalevad Taani kiirreageerimisbrigaadile alluvas mitmerahvuselises pataljonis, sama pataljoni staabis teenivad Balti Pataljoni Eesti kaitseväelased. Eesti mereväe staabi- ja varustuslaeva Admiral Pitka ning miinijahtija Sulev osalevad õppuse mereväe elemendis Balti Miinitõrjeeskaadri koosseisus.
Õppuse legendi kohaselt on kahe naaberriigi vahel puhkenud rahutuste ärahoidmiseks ja stabiilsuse tagamiseks NATO saatnud kriisipiirkonda rahutagamisüksused PFOR, mis puutuvad kokku erinevate situatsioonidega.
Poolas osaleb õppusel neliteist tuhat kaitseväelast, üheksakümmend kaheksa laeva, kaheksakümmend kaheksa lennukit ja helikopterit ning muud lahingutehnikat. Strong Resolve on NATO juhitud tähtsaim õppus, mida korraldatakse iga nelja aasta järel ning mis varem on toimunud kolmel korral.
Õppusel osalevad NATO liikmesriikidest Belgia, Tšehhi, Taani, Prantsusmaa, Saksamaa, Kreeka, Itaalia, Holland, Norra, Poola, Portugal, Hispaania, Türgi, Suurbritannia ja Ameerika Ühendriigid ning rahupartnerlusprogrammiga ühinenud riikidest Austria, Bulgaaria, Eesti, Soome, Läti, Leedu, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia, Rootsi, Ukraina ja Usbekistan. Neli aastat tagasi oli Eesti kaitsevägi õppusel esindatud ühe vaatlejaohvitseriga.
Õppuse koduleheküljed: