Uudised
-
Lennubaasi kopteripiloodid sõidavad õppima TorrancesseÕhuväe kopteripiloodid õpivad tüübikoolituskursuse käigus Robinson 44 helikopterite lennuteooriat, lennuprotseduure, kriitilisi manöövreid, hooldust, kõige olulisemate detailide kontrolli ja analüüsivad Robinson 44 tüüpi kopteritega juhtunud varasemaid kriitilisi juhtumeid lennuohutuse seisukohast.
Kursuse jooksul lendavad meie lendurid 10 tundi Robinsoni tehase testpilootide juhendamisel.
“Meie piloodid on kõik piisavalt kogenud ja kursusele eelnevalt käsiraamatu ja lisamaterjalidega tööd teinud, usun, et saame hästi hakkama,” ütles Ämari Lennubaasi lennueskadrilli kopterite salga vanemlendur leitnant Ahti Soosaar, kes on ka Torrances toimuval kursusel osalevate Eesti pilootide grupi juht.
Kuuest Ämari Lennubaasis töötavast kopteripiloodist viis on õppinud Tartu Lennukolledžis piloodikoolituse erialal ja üks Riigikaitse Akadeemias.
Õhuvägi hakkab selle aasta esimesel poolel Eestisse jõudvaid koptereid Robinson R-44 kasutama vaatlus-, otsingu-, side-, patrull- ja treeninglendudeks.
Lisaks standardsetele kopterite varustusse kuuluva tehnikale telliti lisavarustusena infrasensoritega varustatud kaamerad, videomonitorid ja magnetofonid, võimsad otsingutuled, erinevatel vajalikel lainealadel töötavad lisaraadiojaamad, satelliitnavigatsiooniseadmed ja spetsiaalselt otsingute läbiviimiseks mõeldud uksed.
Kopterite soetust finantseeritakse USA riiklikust sõjalise väliskoostöö fondist (Foreign Military Fund) Tehase poolt avaldatud hinnakirja järgi on Robinson 44 helikopteri hind olenevalt lisaseadmetest 480000-320000 dollarit. Nelja kopteri, lisavarustuse, hooldusseadmete ja kopteritehnikute ning pilootide koolituskursuste maksumus on kokku ligi 2 miljonit USA dollarit.
Robinson helikopterivalmistajad alustasid mudeli R44 välja töötamist 1985. aastal. Esimene lend tehti 1991. aasta märtsis. USA Föderaalne Lennundusadministratsioon kiitis tüübi heaks ja kinnitas kõik vajalikud ohutussertifikaadid 1992. aasta lõpus. Sellest ajast on just see mudel muutunud üheks maailmas kõige enam müüdud helikopteriks. Eriti suur edu on kopterivalmistajaid tabanud viimase nelja aasta jooksul. 2001. aasta alguseks oli toodetud enam kui 1000 seda tüüpi helikopterit.
-
Kaitseväe juhataja tervitas naiskaitseväelasiKaitseväe juhataja tänas naistepäevatervituses kaitseväes teenivaid naisi nende erilise tubliduse eest.
Kaitseväe juhataja rõhutas, et ohvitseri eetika ning rüütellikkus on väga olulised just tänapäeval, kus härradel kaitseväelastel tuleb teenida külg külje kõrval prouade kaitseväelaste ja ametnikega.
Kaitsejõududes teenib 1. veebruari seisuga 901 naist, neist 514 on tegevteenistuses.
Kaitsejõududes teenib 42 naissoost ohvitseri. Kaitseväe ainus naismajor on Kaitseväe Tervisekeskuse ülem Merike Johanson. Kaitsejõududes teenib ka viis kapteni, 15 leitnandi, 14 nooremleitnandi ja seitse lipniku auastmes naist. Kaheksa naissoost ohvitseri on akadeemilise sõjalise haridusega.
Kaitsejõududes teenib 107 naisallohvitseri, 100 naiskaadrisõdurit ning 387 naiskaitseväeametnikku.
Ohvitseridest on naised 5,7%, allohvitseridest 13,9%, kaadrisõduritest 22,2 % ja kaitseväeametnikest 77%. Kokku moodustavad naised 22,3% kaadrikaitseväelastest.
Ajateenistuse on läbinud neli naist, veel kaks jätsid ajateenistuse pooleli tervislikel põhjustel.
-
Kaitseväe juhataja sõidab tutvuma NATO suurõppusegaKaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts sõidab täna koos kaitseminister Sven Mikseriga tutvuma viimase nelja aasta suurima NATO õppusega Strong Resolve 2002.
Kaitseväe juhataja ning kaitseminister tutvuvad samaaegselt Norras ja Poolas läbiviidava õppusega kuni pühapäevani.
1. – 15. märtsini läbiviidavast õppusest võtab osa kokku 147 Eesti kaitseväelast. Kaitsevägi on esindatud Poolas ühe ohvitseriga õppust juhtivas staabis, kümne ohvitseriga Szczecinis asuvas armeekorpuse staabis, Skautpataljoni luure- ja staabikaitserühmadega Taani kiirreageerimisbrigaadile alluvas mitmerahvuselises pataljonis, mille staabis teenivad Balti Pataljoni Eesti kaitseväelased ja mis asub Drawsko Pomorskie piirkonnas ning Eesti mereväe staabi- ja varustuslaeva Admiral Pitka ning miinijahtija Wambolaga Balti Miinitõrjeeskaadri koosseisus.
Õppusel osalevate Eesti kaitseväelaste kontingendi vanem major Raul Öpik ütles, et osalemine NATO suurimal Euroopas korraldataval õppusel on väga kasulik meie ohvitseridele, kuna aitab tundma õppida NATO staabitöö protseduure mitmerahvuselises keskkonnas.
“Eriti oluline on meie jaoks kogemuste saamine sellisel kõrgel tasemele nagu armeekorpuse staap, kus peab iseseisvalt informatsiooni hankima, seda töötlema ning operatiivselt edastama,” ütles major Öpik.
Samuti annab major Öpiku sõnul õppusel osalemine Eesti kaitseväelastele hea erialase keeletreeningu ja kogemuse stressi all töötamiseks mitmerahvuselises ning erineva väljaõppe tasemega kollektiivis.
Õppuse Norras läbiviidavast tegevusest võtavad osa vaid NATO liikmesriigid, Poolas läbiviidavast õppusestt võtavad lisaks NATO riikidele osa ka Partnelus Rahu Nimel (Partnership for Peace, PfP) programmiga ühinenud riigid.
Õppuse legendi kohaselt on kahe naaberriigi vahel puhkenud rahutuste ärahoidmiseks ja stabiilsuse tagamiseks NATO saatnud kriisipiirkonda rahutagamisüksused PFOR, mis puutuvad kokku erinevate situatsioonidega.
Poolas osaleb õppusel neliteist tuhat kaitseväelast, üheksakümmend kaheksa laeva, kaheksakümmend kaheksa lennukit ja helikopterit ning muud lahingutehnikat. Strong Resolve on NATO juhitud tähtsaim õppus, mida korraldatakse iga nelja aasta järel ning mis varem on toimunud kolmel korral.
Õppusel osalevad NATO liikmesriikidest Belgia, Tšehhi, Taani, Prantsusmaa, Saksamaa, Kreeka, Itaalia, Holland, Norra, Poola, Portugal, Hispaania, Türgi, Suurbritannia ja Ameerika Ühendriigid ning rahupartnerlusprogrammiga ühinenud riikidest Austria, Bulgaaria, Eesti, Soome, Läti, Leedu, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia, Rootsi, Ukraina ja Usbekistan. Neli aastat tagasi oli Eesti kaitsevägi õppusel esindatud ühe vaatlejaohvitseriga.
Õppuse koduleheküljed:
-
Kindral Kert osaleb maaväe ülemate konverentsilMaaväe ülem kindralleitnant Johannes Kert osaleb tänapäeva sõdade uuele palgele pühendatud Euroopa maavägede ülemate konverentsil.
Saksamaal Heidelbergis Ameerika Ühendriikide maaväe Euroopa väeüksuse poolt kümnendat korda korraldatava iga-aastase konverentsi teema on “Asümmeetriline lahinguväli: kas me oleme valmis?” Konverentsil osalejad kuulavad ettekandeid asümmeetrilise ohu tuvastamisest, terrorismist, küberterrorismist, terrorismi juhtidest ja riikidevahelisest koostööst asümmeetrilise ohu ohjamisel.
5. – 7. märtsini peetavast konverentsist võtavad osa Ameerika Ühendriikide maaväe Euroopa väeüksuse ülem kindral Montgomery C. Meigs ja Ameerika Ühendriikide maaväe staabiülem kindral Eric K. Shinseki.
Konverentsil esinevad ettekannetega Ameerika Ühendriikide maaväe luurejuhid, teadlased, ajakirjanikud ning juhtivatel kohtadel NATO ja USA kaitsejõududes teeninud erukindralid.
-
Kaitseväe juhataja autasustas Briti kindralitKaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts autasustas kaitseväe teenetemärgiga kindral Sir Gary Johnsonit.
Briti armee erukindral Johnson aitas 1990ndate aastate keskel Balti riikidel arendada tänapäevaseid julgeolekukontseptsioone, uuendada julgeolekustruktuure ja kaitsestrateegiaid.
Eesti-Briti suhete edendamise eest annetas president Lennart Meri sir Gary Johnsonile 1997. aastal Maarjamaa risti I klassi ordeni.
Sir Gary Johnsoni loodud ja juhatatud International Security Advisory Board on julgeolekualastes küsimustes aidanud peale Balti riikide ka Gruusiat ja Kesk-Aasia riike.
-
Kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõutsi kõne Eesti Vabariigi 84. aastapäeva paraadilAustatav härra president!
Härra Riigikogu esimees!
Härra peaminister!
Ekstsellentsid! Kaitseväelased! Kaasmaalased!
“On päris selge, et rahvas peab ise oma riikliku iseseisvuse kätte võitlema, peab selle saavutama võitluse ja ohvritega. Sellest kujunebki edaspidiseks tugev ja jääv moraalne alusmüür, millele tugineb vankumatu tahe end kaitsta, oma saavutuste eest võidelda.”
Seda põhimõtet rõhutas Vabadussõja legendaarne juht kindral Johan Laidoner 1939. aasta märtsis esinedes Eesti kõrgetele sõjaväelastele.
Eesti rahvas muutis Vabadussõja heitlustes tõelisuseks sajanditepikkuse unistuse oma riigist. Kuigi vabaduse ja riikliku iseseisvuse eest ei pea ajaloolased ühtki hinda ülemäära kõrgeks, maksid meie vanaisad Tartu rahu eest kallilt. Iseseisva Eesti riigi eest andis elu 3588 meest. Täna seisab siin Vabaduse väljakul rivis 770 kaitseväelast ja kaitseliitlast.
Paljud Vabadussõja võitlejatest olid noored või isegi väga noored. Vabadussõja esimeste lahingute pearaskust kandsid just üliõpilased ja koolipoisid. Poisid, kes olid veelgi nooremad, kui need meie rahva pojad, kes on täna siin Vabaduse väljakul paraadiks rivistunud.
Kirjanik Albert Kivikas kirjeldab romaanis “Nimed marmortahvlil” õppursõdur Henn Ahase kaudu ühe põlvkonna väärtushinnangute kujunemist ja karastumist Vabadussõjas. Võin Teile kinnitada, et tänased koolilõpetajad ei ole põrmugi kehvemad kui Henn Ahas ja tema klassivennad.
Tänase Eesti sõdurites elab edasi seesama uljus astuda vajadusel vastu ülekaalukale vastasele ja võita. Eesti uut põlvkonda iseloomustab erakordselt kõrge kaitsetahe. Osalt seepärast, et meie kaitsevägi on Vabadussõja vaimuga vääristatud väärt vägi. Osalt seepärast, et tänased noored on saanud oma hariduse vabas Eestis. Nad on kasvanud vabas riigis ja vabas ühiskonnas. Nad on kasvanud vabaks. Vaba rahvas aga tahab oma riiki kaitsta.
Eesti vaim oli ka 1939. aasta augustis tugev. Eesti vägi oli eeskujulikult välja õpetatud, ent Eesti oli üksi. Eesti poliitika oli jätnud meie riigi üksi. Me kõik mäletame, milleni see viis. Me oleme ajaloost õppinud. Riigikaitse ja riigi julgeolekuhuvid peavad olema tunnistatud ülemaks päevapoliitikast. Riigikaitse ei tohi kujuneda peenrahaks pokkeris võimu pärast. Kui ei ole riiki, ei ole ka võimu.
Täna ei ole me õnneks nii üksi, kui me olime 1939. aastal. Eestit ja Eesti riigikaitset aitavad taasluua meie head partnerid. Siiski on ühe Euroopa väikeriigi kõige kindlamaks julgeoleku tagatiseks vaid NATO täisliikmeks olek.
Eelmise aasta septembrikuu rünnakutest õppis terve maailm, et kurjuse eest ei pruugi isegi maailma kõige võimsamad riigid kaitstud olla. Kurjuse eest, mille on sünnitanud maailmavaateline vastasseis ja majanduslik ebavõrdsus. Kurjuse eest, mis tahab hävitada maailma ja väärtusi, mida demokraatliku arengu tee valinud riigid ja rahvad hindavad.
Kergemeelne oleks arvata, et maailmas sündiv ei mõjuta väikest Eestit. Vastupidi, planeedil Maa elava inimkonna julgeolek on jagamatu.
Selle aasta november tuleb Eestile otsustav. Novembris otsustavad NATO 19 liikmesriiki Prahas NATO laienemise.
Eestil ei sobi paluda julgeolekut kui armuandi ja ega säärane palumine ei viiks meid ka sihile. Meie partnerid on tõsiselt huvitatud sellest, et me oleksime suutelised tootma julgeolekut Läänemere idakaldal. Sellest, et me oleksime lähitulevikus valmis arvestatava liitlasena täitma võetud kohustusi.
10 aastat tagasi taas loodud kaitsevägi on jõudsasti arenenud. Läinud aasta sügistormides juhtis meie mereväe staap miinitõrjeoperatsiooni ja selles osalenud NATO miinitõrjeeskaadrit. Õhuseiresüsteemi lisanduvad võimsad radarid muudavad Eestis toodetava julgeolekupildi olukorrast Soome lahe kaldal hinnaliseks kogu Euroopa julgeolekuruumis.
Eesti, Läti ja Leedu on otsekui puuduvad lego klotsid kindlusest, mis tagab Euroopa julgeolekut ja stabiilsust Läänemere põhjapiirkonnas.
Meie kaitsejõududes on käimas põhimõttelised reformid. Neid ei ole vaja mitte suurele heale onule nimega NATO, vaid eelkõige Eestile endale.
Meie peaeesmärgiks on rajada Eestile tõhus ja toimiv kaitsesüsteem, mis oleks usutav nii meie sõpradele kui ka kurjusele maailmas. See on meie, kaitseväelaste, kohus riigi ja rahva ees. Koostöö NATOga ja võimalik liitumine NATOga on üheks kõige olulisemaks vahendiks või komponendiks meie peaeesmärgi saavutamisel.
Kuna meie hulk on väike ja meie ressursid piiratud, peame targalt talitama. Ja kui tarvis, kasutama ebastandardseid lahendusi. Eesti peab olema pragmaatiline ja Eesti riigikaitse loojad peavad olema pragmaatlised. Paratamatult peame me jääma nendesse raamidesse, mille väikeriigi piiratud ressursid meile ette annavad. Me saame luua just nii võimsa kaitsesüsteemi, kui meie maksumaksja rahakott üleval pidada jaksab.
Arukas on ehitada üles kollektiivne kaitse nende riikidega, mille kodanikud jagavad samalaadseid väärtusi, nagu teie, kallid kaasmaalased. Just koostöös ja ühistes väärtustes peitubki jõud
NATO liikmelisuse saavutamine tähendab pingutust tervele ühiskonnale ja kohustusi tervele rahvale. Kaitsekulutuste viimine 2 % sisemajanduse kogutoodangust on vaid medali üks külg. Oleme mõistnud, et ainult raha eest julgeolekut osta ei saa. Sama tähtis või isegi veel tähtsam on kogu ühiskonna pingutamine ühise eesmärgi nimel. Iga ametkonna, iga kaitseväelase, iga kodaniku panus ühisesse üritusse on äärmisest oluline, sest kõik algab teadmistest, tahtest ja julgusest. Julgusest pidada kalliks oma kodumaad ja tahtest seda, mis on kallis, kaitsta. Teadmistest kuidas ja kellega liidus seda teha.
Rõhutan veelkord: seda kõike ei ole vaja meeltega tajumatule NATOle, vaid meile endile. Nendele poistele, kes täna siin rivis seisavad, nende veel sündimata poegadele ja tütardele.
Eesti sõnum kogu maailmale on lihtne. Me oleme valmis tootma koos NATO partneritega julgeolekut nii selles maanurgas siin, kui ka mujal vastavalt võetud kohustustele. Meie noorte meeste ja kogu rahva kaitsetahe on kõrge ning vaim on vähemalt sama vintske kui õppursõduritel Vabadussõjas.
Eesti ei anna mitte kunagi alla!
Elagu Eesti Vabariik!
-
Rahuoperatsioonide Keskuses algab missioonieelne väljaõpeRahuoperatsioonide Keskuses Paldiskis alustab esmaspäeval, 25. veebruaril missioonieelset väljaõpet järjekordne Balkani kriisipiirkonda saadetav üksus.
Kosovos teeniva Eesti sõjaväepolitseirühma ESTPATROL väljaõppeprogramm vastab täielikult NATO standartidele. Väljaõppeprogrammi koostamisel on arvestatud missioonipiirkonnas valitsevat situatsiooni. Kõik Kosovosse missioonile saadetavad riigid läbivad sisuliselt sarnase väljaõppe.
“Tõsiasi, et kogu missioonieelse väljaõppe läbiviimine on usaldatud Eestile, on meile suur rahvusvaheline tunnustus,” ütles Rahuoperatsioonide Keskuse ülem major Aivar Jaeski.
Eesti sõjaväepolitseirühma ESTPATROL-6 koosseisus juunis Kosovosse saadetavad rahuvalvajad läbivad lisaks tavapärasele missioonieelsele väljaõppele politseilise väljaõppe. Harjutatakse kuriteopaiga turvamist, hoonete läbiotsimist, dokumentide kontrolli, eskorti, massirahutuste kontrolli ja mahasurumist, liikluse reguleerimist, kilbivõitlust. Lisaks õpitakse kohalikku ajalugu. Samuti omandatakse algteadmised Itaalia keeles ja ajaloos
ESTPATROL-6 vahetab juunis välja eelmise aasta detsembrist Kosovos teeniva Eesti sõjaväepolitseirühma ESTPATROL-5.
Eesti rahuvalveüksus ESTPATROL kuulub Kosovos asuvate NATO jõudude (KFOR) rahvusvahelise eriüksuse (Multinational Specialized Unit) koosseisu. Rahuvalvajate peamiseks ülesandeks missioonil on patrullimine Itaalia karabinjeeride rügemendi koosseisus, samuti korraldatakse perioodiliselt läbiotsimisi eramutes, et otsida relvi, narkootikume ning illegaalselt riigis viibivaid isikuid.
Eesti kaitseväelased rahuvalvemissioonil Kosovos:
ESTPATROL-1 november 1999 – mai 2000 (10 kaitseväelast)
ESTPATROL-2 juuni 2000 – detsember 2000 (21 kaitseväelast)
ESTPATROL-3 detsember 2000 – juuni 2001 (22 kaitseväelast)
ESTPATROL-4 juuni 2001 – detsember 2001 (21 kaitseväelast)
ESTPATROL-5 detsember 2001 – juuni 2002 (22 kaitseväelast)
-
Kaitseväe juhataja annab üle autasud ja vanemohvitseride auastmedKaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts annab reedel, 22. veebruaril pidulikult üle vanemohvitseride auastmed, riiklikud autasud, Kaitseväe Teenetemärgid ja Relvastatud Vastupanu Teeneteristid.
Kaitseväe juhataja viitseadmiral Kõuts annab vanemohvitseride auastmed üle 22. veebruaril algusega kell 10 Tallinna Raekojas.
Vabariigi President Arnold Rüütel volitas kaitseväe juhatajat üle andma riiklikud autasud. Reedel, 22. veebruaril kell 18 annab Kaitseväe juhataja Vanalinnastuudio Kammersaalis pidulikult üle riiklikud autasud, Kaitseväe Teenetemärgid ja Relvastatud Vastupanu Teeneteristid.
Viitseadmiral Kõuts annab üle Kotkaristi III klassi Taani kaitseatašeele Eestis aastatel 1997-2001, kolonelleitnant Steen Harboe Hartovile, Kotkaristi IV ja V klassi ning Kotkaristi kuld-, hõbe- ja raudristi mitmetele sõjaliste teenetega vabadusvõitlejatele ning Eesti ja välisriikide sõjaväelastele.
Kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts autasustab kaitseväe teenetemärgiga Piirivalveameti peadirektorit kolonel Harry Heina, Maaväe staabi ülemat kolonel Alar Lanemani, Pärnu Üksik-jalaväepataljoni ülemat kapten Margus Rebast, Mereväe Staabi ülemat leitnant Lauri Tumma ning teisi kaitseväelasi.
Aktiivse tegevuse eest Eesti kaitseväe arendamisel avaldab kaitseväe juhataja tänu ja autasustab kaitseväe teenetemärgiga välisriikide kõrgemaid sõjaväelasi; Märt Krafti ja Mihkel Oviiri ning teisi riigi- ja ühiskonnategelasi.
Kaitseväe juhataja avaldab tänu vabadusvõitlejatele ning annetab Relvastatud Vastupanu Teeneteristi I, II ja III klassi.
-
Vabariigi President andis kaitseväe juhatajale viitseadmirali auastmeVabariigi President Arnold Rüütel andis kaitseväe juhatajale Tarmo Kõutsile 20. veebruari käskkirjaga viitseadmirali sõjaväelise auastme.
-
Kaitseväe juhataja andis allohvitseridele uusi auastmeidKaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts andis uued auastmed 160 allohvitserile kaitseväest, kaitseliidust, piirivalvest ja päästeametist.
Kaitseväe juhataja käskkirja alusel sai vanemveebeliks 11, veebliks 48, nooremveebliks 6, vanemseersandiks 30, vanemmaadiks 3, seersandiks 44, maadiks 6 ja nooremseersandiks 12 kaitseväelast, kaitseliitlast, piirivalvurit ja päästeametnikku.