Uudised
-
Kaitsejõudude Peastaabile annetati mõõkKaitsejõudude Peastaabi uue hoone avamistseremoonial annetati peastaabile kaitseväe ohvitseride poolt sepistatud mõõk.
“Las mõõk olla tunnistuseks muistsete eestlaste vapratest võitlustest, Vabadussõja vaimu kinnituseks ja märgiks meie rahva kindlast kaitsetahtest,” ütles kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts mõõka vastuvõttes. “Mõõk puhkab, aga ei maga. Ma loodan, et Eesti kaitseväelased ei pea kunagi seda puhkavat mõõka äratama, aga meie vaim on valmis. Kui on tarvis, ei kohku me tõstmast mõõka oma riigi ja rahva kaitseks.”
Reedel, 22. veebruaril kell 15 avati pidulikult Juhkentali 58 aadressil asuv Kaitsejõudude Peastaabi uus hoone.
Avamistseremoonial osales Vabariigi President Arnold Rüütel, peaminister Siim Kallas, kaitseminister Sven Mikser. Lisaks olid kutsutud mitmete välisriikide suursaadikud, kaitseatašeed ning sõjaväelased.
-
Kaitsejõudude paraad Eesti Vabariigi 84. aastapäevalPühapäeval, 24. veebruaril algusega kell 10.00 tähistatakse Tallinnas Vabaduse väljakul Eesti Vabariigi 84. aastapäeva kaitsejõudude paraadiga.
Paraadi juhatab kaitseväe juhataja kontradmiral Tarmo Kõuts, paraadi võtab vastu Vabariigi President Arnold Rüütel, vaimuliku talituse viib läbi kaitseväe peakaplan kolonelleitnant Tõnis Nõmmik.
Paraadist osavõtjad paraadrivistuse korra järgi: Eesti vabariigi liputoimkond: - lipusaatja ohvitser 1 mees - lippur 1 mees 1 lipp - lipusaatur 1 mees - lipusaatur 1 mees Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused 2 rühma 72 meest 1 lipp Üksik-vahipataljon 1 kompanii 106 meest 1 lipp Üksik-vahipataljon 2 rühma 72 meest 1 lipp Kaitseväe tagalakeskus 2 rühma 72 meest 1 lipp Merevägi 1 rühm 37 meest 1 lipp Piirivalveamet 1 kompanii 109 meest 2 lippu Päästeamet 1 rühm 37 meest 1 lipp Kaitseliit: - Kaitseliidu Tallinna Malev
(Kaitseliidu Nõmme Malevkond)2 rühma 72 meest 2 lippu - Kaitseliidu Harju Malev 1 kompanii 113 meest 3 lippu Kaitseväe orkester 40 meest Piirivalve orkester 30 meest Liinurid (Üksik-vahipataljon) 6 meest KOKKU: 3 kompaniid 10 rühma 770 meest 14 lippu
Paraadil osalev lahingutehnika: Kaitseliidu tallinna malev 90-mm tankitõrjekahurid 4 tk Suurtükiväegrupp 105-mm haubitsad 6 tk Piirivalveamet maastur "iltis" koos piilkondadega 4 tk Piirivalveamet lennuk 1 tk Piirivalveamet helikopter 1 tk
Paraadi ettevalmistamise, üldkorralduse ja läbiviimise eest vastutab Kaitsejõudude Peastaabi protokolliteenistuse ülema kohusetäitja leitnant Rene Brus. Paraadi rivistajaks on Üksik-vahipataljoni “A” kompanii ülem kapten Urmet Reimann.
Peale paraadi on linnakodanikel võimalik tutvuda Vabaduse platsile rivistatud lahingutehnikaga.
Paraadi eelproov viiakse läbi 23. veebruaril algusega kell 14.00 Kadrioru staadioni esisel väljakul, peaproov 23. veebruaril algusega kell 22.00 Vabaduse väljakul. -
Kaitseväe juhataja õnnitles Aleksander Elangot 100. sünnipäevalKontradmiral Tarmo Kõuts tänas oma tervituses Aleksander Elangot osalemise eest Vabadussõjas Tartu Koolipoiste Pataljoni ridades. “Tänu Teile ja Teie võitluskaaslastele sai teoks eestikeelne Tartu Ülikool, mille avaaktusest Te 1. detsembril 1919. aastal osa võtsite,” ütles kaitseväe juhataja oma läkituses.
Ligikaudu 600 publikatsiooni avaldanud pedagoogikadotsent Aleksander Elango on üks kolmest veel elus olevast Vabadussõja veteranist.
-
Avatakse pidulikult Kaitsejõudude Peastaabi uus hooneReedel, 22. veebruaril kell 15 avatakse pidulikult Juhkentali 58 aadressil asuv Kaitsejõudude Peastaabi uus hoone.
Avamistseremoonial heisatakse hoonele kaitseväe juhataja lipp, pärast mida lõikavad lindi läbi peaminister Siim Kallas, kaitseminister Sven Mikser, kaitseväe juhataja kontradmiral Tarmo Kõuts ning Kaitsejõudude Peastaabi ülem kolonelleitnant Aarne Ermus. Kaitsejõudude Peastaabi uue hoone õnnistab kaitseväe peakaplan kolonelleitnant Tõnis Nõmmik.
Kaitsejõudude Peastaabi uues hoones asuvad alates käesoleva aasta jaanuarist peastaabi osakonnad, väeliikide staabid ning tulevikus ka ühendoperatsioonide juhtimiskeskus. 330 töökohaga hoone netopindala on 6200 m². Enne kolimist asus Kaitsejõudude Peastaap 11 Tallinna erinevas paigas.
Väheste hilisjuugendlike elementidega neoklassitsistlikus laadis uus Kaitsejõudude Peastaabi hoone on ehitatud 1925. aastal ja planeeriti algselt sõjaväe hospidaliks. Tallinna garnisoni haigla on asunud samal alal XVIII sajandist. Ka nõukogude okupatsiooni ajal oli hoones garnisoni haigla.
Hoone põhja-läänepoolses osas on kolm, põhja-idapoolses osas kaks põhikorrust, lisaks sokli- ja mansardkorrus. Esifassaadi ilmestavad kaheksasambaline portikus ning kumerduvad rõdud. Hoone projekti autor on arhitekt Aleksander Vladovski.
-
Rahuvalvajad tulevad Kosovost puhkuseleReedel, 22. veebruaril saabuvad puhkusele 11 Kosovos Itaalia karabinjeeride rügemendi koosseisus teenivat Eesti sõjaväepolitseirühma ESTPATROL-5 rahuvalvajat.
Mitmeotstarbeline sõjaväepolitseirühm ESTPATROL-5 sõitis pooleaastasele rahutagamismissioonile Jugoslaavia Liitvabariiki Kosovosse möödunud aasta 18. detsembril. ESTPATROL-5 koosneb 22 Eesti rahuvalvajast. Rühmaülem on lipnik Jaanus Rahula, pataljoni sideohvitser nooremleitnant Leo Käige.
Pataljoni sideohvitseri nooremleitnant Leo Käige sõnul on puhkus väga oodatud ja rahuvalvajad igatsevad kärsitult omastega kohtumist. “On ju lähedastest inimestest eemal oldud ligi kolm kuud ja tasahilju kipub tühjus hinge pugema,” ütles nooremleitnant Käige. “Siiajääjad piidlevad kadedusega, kuidas kojusõitjad asju pakivad ja õhates kalendrit silmitsevad”. Teine pool Kosovos teenivatest rahuvalvajatest sõidab puhkusele 22. märtsil.
Eesti rahuvalveüksus kuulub Kosovos asuvate NATO jõudude (KFOR) rahvusvahelise eriüksuse (Multinational Specialized Unit) koosseisu. Rahuvalvajate peamiseks ülesandeks missioonil on patrullimine Itaalia karabinjeeride rügemendi koosseisus, samuti korraldatakse perioodiliselt läbiotsimisi eramutes, et otsida relvi, narkootikume ning illegaalselt riigis viibivaid isikuid.
Esmakordselt on Eesti rahuvalvajatest koosnev rühm täielikult komplekteeritud massirahutuste mahasurumiseks ettenähtud varustusega. Lisaks kilpidele kuuluvad ESTPATROL-5 rahuvalvajate erivarustuse hulka spetsiaalsed käe- ja jalakaitsmed, sirmiga kiivrid, raudtallaga saapad ja pikemad kumminuiad. ESTPATROL-5 rahuvalvajad kannavad ka senisest erinevat vormiriietust. Riietus on vastavusse viidud kohalike kliimatingimustega – vormiriietuse hulka kuuluvad erilisest õhku läbilaskvast materjalist kombinesoon, püksid, särgid. Peas kantakse musta baretti.
-
President ja kaitseväe juhataja avasid admiral Pitka mälestusmärgiPresident Lennart Meri ja kaitseväe juhataja kontradmiral Tarmo Kõuts avasid teisipäeval, 19. veebruaril Kaitseliidu Peastaabi hoone kõrval kaitseliidu, mereväe ja Vabadussõja-aegsete soomusrongide looja admiral Johan Pitka mälestusmärgi.
Kaitseväe juhataja kontradmiral Tarmo Kõuts ütles oma sõnavõtus mälestusmärgi avamisel, et igavene ja iseseisev Eesti riik on monumendiks, mida admiral Pitka ihkas endale kõige enam. “Johan Pitka ise suutis juba eluajal ehitada endast sirgeseljalisuse, vabadusiha ja ennastsalgava vastupanu monumendi,” ütles kontradmiral Kõuts.
“Meil ei ole õigust olla nõrgemad kui Pitka,” rõhutas kaitseväe juhataja.
Kaitseväe juhataja sõnul ei hoolinud ettevõtlik Johan Pitka rahast, ajast ega isiklikust elust. “Nii tugev oli tema vabadusjanu ja armastus oma vaba Eesti riigi vastu,” ütles kontradmiral Kõuts. “Pitka oli ennastsalgava vabadusvõitluse võrdkuju.”
Kaitseväe juhataja rõhutas oma kõnes kolme admiral Pitka poolt rajatud üksuse, kaitseliidu, mereväe ja soomusrongide, tähtsust iseseisvuse kättevõitlemisel. “Igaühe neist eraldigi loomine vääriks rahvuskangelase tiitlit, rääkimata siis kõigest kolmest koos,” ütles kontradmiral Kõuts.
Admiral Johan Pitka 130. sünniaastapäeval Kaitseliidu Peastaabi hoone kõrval Toompea 8 Johan Pitka mälestusmärgi avamisel osalesid kaitseväe, kaitseliidu, sõjaveteranide, Tallinna linnavalitsuse ja Harju maakonna esindajad.
-
Suurtükiväelased alustavad õpinguid SoomesEsmaspäeval, 18. veebruaril alustavad neli Suurtükiväegrupi ohvitseri õpinguid suurtükiväe rühmaülema erialakursusel Soome Vabariigi Suurtükiväekoolis.
Niinisalo Suurtükiväebrigaadis asuvas Soome Suurtükiväekoolis õpivad Eesti ohvitserid tulejuhtimist rühma ja kompanii tasemel, saavad erinevat suurtüki erialakoolitust ning õpivad juurde rühmaülema teadmisi.
Eelnevalt on kaks kursusele minejat omandanud jalaväe rühmaülema teadmised Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgema Sõjakooli põhikursusel ning kaks ajateenijate reservohvitseride kursuselt.
Pool aastat kestval kursusel õpivad eelnevalt soome keele koolituse läbinud Eesti ohvitserid koos kümne Soome ohvitseriga.
Pärast erialakursuse läbimist hakkavad ohvitserid edasi teenima rühmaülematena Suurtükiväegrupis ning instruktoritena loodavas Eesti Suurtükiväekoolis.
Maaväe Staabi suurtükiväe osakonna ülema suurtükiväeinspektori kolonel Kuido-Uno Tiidolepa sõnul koolitab kaitsevägi Soomes suurtükispetsialiste seni, kuni meil on piisavalt spetsialiste oma suurtükikooli avamiseks.
Soome Suurtükiväekooli 2,5 aastase täiskursuse on läbinud kuus eestlast, ka praegu õpib kursusel üks Eesti kaitseväelane, kes lõpetab käesoleva aasta juulis.
1998. aastal kinkis Soome Vabariik Eesti kaitseväele 19 105-mm haubitsat ning kogu suurtükiväljaõppeks vajamineva varustuse. Eesti on ka üle võtnud Soome suurtükiväestandardid.
-
Eesti sõdurid jõudsid koju ja said medalidKaitseminister ja kaitseväe juhataja andsid pühapäeval Tallinna lennuväljal Bosniast koju jõudnud 92 kaitseväelasele kätte rahvusvahelistes rahuvalveoperatsioonides osalenute medali.
Pühapäeval, 17. veebruaril pöördusid pärast kuuekuulist SFOR rahutagamismissiooni Bosnia-Hertsegoviina Vabariigis Taani kontingendi Põhjamaade-Poola lahingugrupi koosseisus teeninud Balti Luureeskadroni BALTSQN-4 92 kaitseväelast koju tagasi.
Missioonilt saabujaid tervitasid lennujaamas rivistusel kaitseminister Sven Mikser ja kaitseväe juhataja kontradmiral Tarmo Kõuts. Kaitseminister Sven Mikser tänas Eesti sõdureid Bosnia Hertsegoviinas eeskujulikult sooritatud missiooni eest. Mikseri sõnul võib Eesti riik hea üle uhkust tunda, olgu selleks heaks olümpiamedalid suusatamises või NATO juhtimise all edukalt täidetud sõjaline ülesanne Balkanil.
Kaitseminister andis koju jõudnud sõduritele Tallinna lennujaamas rivistusel kätte rahvusvahelistes rahuoperatsioonides osalenute medali.
Kaitseväe juhataja Tarmo Kõuts autasustas silmapaistva teenistuse eest BALTSQN-4 ülem kapten Eero Kinnuneni auterarelvaga ja avaldas 89 kaitseväelasele käskkirjaga tänu.
Kerge luurekompanii BALTSQN-4 ülesanneteks olid missioonil ööpäevaringne luure-patrullteenistus, NATO juhitavate stabiliseerimisjõudude (SFOR) kohaloleku demonstreerimine, vaatluspostide mehitamine, kohalike väeosade jälgimine, mitmesugustes humanitaarabiprojektides osalemine, erinevate operatsioonide julgestamine, VIP eskort.
Luurekompanii BALTSQN-4 väljaõpe algas möödunud aasta 22. märtsil kompanii juhtkonna õppekogunemisega. Õpet viisid läbi Eesti koolitajad Taani instruktorite toetusel. 15. juulil sõitis BALTSQN-4 missioonile suunatud väljaõppele Taani Kuningriiki Skives asuvasse Printsi Ihukaitserügementi, kus treenis Eesti luurekompanii tegutsemist brigaadisuuruse üksuse koosseisus.
Taanis olid ka kompanii lahinglaskmised, mida ei ole võimalik Eestis korraldada piisava suurusega laskevälja puudumise tõttu. Pärast ühekuulist väljaõpet asus BALTSQN-4 16. augustil Taani kontingendi koosseisus Põhjamaade-Poola lahingugrupis pooleaastasele rahutagamismissioonile Bosnia-Hertsegoviina Vabariigis Doboj linna lähedal Dannevirke laagris.
BALTSQN-4 on esimene Eesti rahutagamisüksus Taani kontingendi koosseisus, mis läbis suurema osa väljaõppest Eestis, Eesti ohvitseride ja allohvitseride juhendamisel.
Eesti luurekompanii vahetas Bosnia–Hertsegoviinas välja Leedu luurekompanii BALTSQN-5.
Lahingugrupi staabis teenivad järgmised kuus kuud kaks Eesti kaitseväelast – staabiohvitserina nooremleitnant Keiu Püümets ning operatiivallohvitserina nooremveebel Tormi Jõemaa.
2003. aasta veebruaris alustab Põhjamaade–Poola lahingugrupi luureüksusena teenistust BALTSQN-7, mille lähetab missioonile Eesti.
-
Eesti rahuvalveüksus naaseb missiooniltPühapäeval, 17. veebruaril pöörduvad pärast kuuekuulist SFOR rahutagamismissiooni Bosnia-Hertsegoviina Vabariigis Taani kontingendi Põhjamaade-Poola lahinggrupi koosseisus teeninud Balti Luureeskadroni BALTSQN-4 92 kaitseväelast koju tagasi.
Rahuvalvajad saabuvad Zagrebi kaudu Tallinna lennujaama kell 15.40, missioonilt saabujaid tervitavad lennujaamas rivistusel kaitseväe juhataja kontradmiral Tarmo Kõuts ning kaitseminister Sven Mikser, kes annab samas kätte rahvusvahelistes rahuoperatsioonides osalenute medali.
Luurekompanii ülesannete hulka missioonil kuulusid ööpäevaringne luure-patrullteenistus, NATO juhitavate stabiliseerimisjõudude kohaloleku demonstreerimine, vaatluspostide mehitamine, kohalike väeosade jälgimine, mitmesugustes humanitaarabiprojektides osalemine, erinevate operatsioonide julgestamine, VIP eskort.
Luurekompanii BALTSQN-4 väljaõpe algas möödunud aasta 22. märtsil kompanii juhtkonna õppekogunemisega. Õpet viisid läbi Eesti spetsialistid Taani instruktorite toetusel. 15. juulil sõitis BALTSQN-4 missioonile suunatud väljaõppele Taani Kuningriiki Skives asuvasse Printsi Ihukaitserügementi, kus treenis Eesti luurekompanii tegutsemist brigaadisuuruse üksuse koosseisus. Taanis viidi läbi ka kompanii lahinglaskmised, mida ei ole võimalik Eestis korraldada nii suure laskevälja puudumise tõttu. Pärast ühekuulist väljaõpet asus BALTSQN-4 (kerge luurekompanii) 16. augustil Taani kontingendi koosseisus Põhjamaade-Poola lahinggrupis pooleaastasele rahutagamismissioonile Bosnia-Hertsegoviina Vabariigis. BALTSQN-4 ülem on kapten Eero Kinnunen.
BALTSQN-4 on esimene Eesti rahutagamisüksus Taani kontingendi koosseisus, mis läbis suurema osa väljaõppest Eestis, Eesti ohvitseride ja allohvitseride juhendamisel.
Eesti luurekompanii vahetab Bosnia–Hertsegoviinas välja Leedu luurekompanii BALTSQN-5. Lahinggrupi staabis teenivad järgmised kuus kuud kaks Eesti kaitseväelast – staabiohvitserina nooremleitnant Keiu Püümets ning operatiivallohvitserina nooremveebel Tormi Jõemaa.
-
Kaitseväe juhataja kinkis maavanematele sõduri seljakotidKaitseväe juhataja kontradmiral Tarmo Kõuts saatis täna Kaitseliidu kooli poolt korraldatud kriisireguleerimise täiendkoolitusel osalevatele maavanematele tervituse ning kinkis sõduri seljakotid.
“Täna lõppeval koolitusel saite teadmisi sellest, milleks on suutelised Teie maakondades paiknevad jõustruktuurid ning kuidas neid õnnestuks kasutada Teie ees seisvate ülesannete lahendamisel võimalikes kriisiolukordades,” ütles kontradmiral Kõuts läkituses. “Kuigi ma loodan, et saadud teadmisi ega jõustruktuure ei lähe Teie maakondades kriiside lahendamiseks kunagi tarvis, peame koos Teiega olema valmis meie elanike kaitseks.”
Kaitseväe juhataja sõnul ei saa ettevaatlikkuse ja arguse vahele võrdusmärki seada. “Just mitmepoolse koostöö arendamine kohalikul tasandil on võtmeks, mis tagab turvalise elukeskkonna ja elanike kindluse Eesti riigi toimimisse igas olukorras Eesti kõikides maakondades,” rõhutas kontradmiral Kõuts tervituses maavanematele. “Elanikud loodavad Teile kui Eesti riigi võimu kandjatele ja kõige suuremas hädas pöörduvad nad ikka Teie poole.”
Kaitseliidu kooli korraldusel ning Pääste- ja Politseiameti kaasabil viidi 13. – 14. veebruaril Tartus Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustes läbi kriisireguleerimisalane täiendkoolitus maavanematele. Koolitusel selgitati maavanemate rolli hädaolukordade reguleerimisel ning tutvustati Kaitseliidu ja Politsei- ning Päästeameti kaasamise võimalusi.