Uudised
-
Riigikogu Riigikaitsekomisjon külastab Ämari LennubaasiRiigikogu Riigikaitsekomisjoni esimees Tiit Tammsaar ja liikmed Valve Kirsipuu, Enn Tarto ning Arvo Jaakson külastavad 12. veebruaril Ämari Lennubaasi.
Visiidi eesmärk on tutvuda Ämari Garnisonis asuvate õhuväe allüksuste tegevusega ja arendada välja selgepiirilised visioonid tulevikuks. "Kuna Ämari on üks objekte, mis meie NATO partnereid kõige rohkem huvitab, peavad ka Riigikaitsekomisjoni liikmed olema detailselt kursis seal toimuvaga ja õhuväe allüksuste arenguperspektiividega," ütles Riigikogu Riigikaitsekomisjoni esimees Tiit Tammsaar.
Õhuväe Staabi ülema kolonel Valeri Saare sõnul käsitletakse kohtumisel õhuväe üldist arengut puudutavaid teemasid ja esitatakse põhjalik ülevaade kahe Ämari Garnisonis asuva allüksuse - Lennubaasi ja Õhusuveräänsuskeskuse töödest.
Efektiivse õhuseiresüsteemi loomine on andnud tänaseks käegakatsutavaid tulemusi. 2000. aasta 11. oktoobril avati ametlikult rahvuslik õhusuveräänsuskeskus, kus eelmise aasta jaanuarist alustati õhuruumi ööpäevaringset jälgimist. BALTNET projekti raames õhuseire alal leiab aset tihe koostöö kolme Balti riigi vahel. Seitse Eesti õhuseireohvitseri teevad pidevalt tööd Leedus, Karmelava lähedal asuvas Balti regionaalses õhuseirekeskuses.
Rahvusliku Õhusuveräänsuskeskuse peamiseks ülesandeks on radarsensoritelt kogutud vaatlusandmete ühitamine üheks õhuruumipildiks ja kõikide õhuruumis viibivate õhusõidukite identifitseerimine. Ühisesse Baltimaade õhuseirevõrku on nüüdseks ühendatud lisaks tsiviillennuliikluse juhtimiseks kasutatavatele sekundaarradaritele ka Läti ja Leedu õhuväe primaarradarid.
Ämari Lennubaas loodi riiklike lennundusfunktsioonide täitmiseks vabariigi valitsuse määrusega 15. mail 1997. aastal. Lennubaasi olulisemaks prioriteediks on kõikide lennuvälja süsteemide vastavusse viimine NATO standardite nõuetega. Üksuse üheks olulisemaks funktsiooniks on vastuvõtva riigi toetuse tagamine rahvusvaheliseks koostööks kõikide riiklike lennundusfunktsioonide täitmisel. Olulist rõhku pannakse lennuvälja ja õhusõidukite teenindusseadmete kaasajastamisele. Kõige enam vajatakse praegu lennuvälja teenindussüsteemide, raadioseadmete ning lennupääste ja tuletõrjesüsteemide spetsialiste.
Ämari lennuväli loodi 1945. aastal ja see täitis varulennuvälja funktsiooni. Ulatuslikum arendustegevus algas 1954. aastal ja tipnes 2500 meetri pikkuse, 60 meetri laiuse ja 180 tonnise kandevõimega raja ehitamisega. Seitsmekümnendatel ja kaheksakümnendatel oli Ämari lennubaas intensiivses kasutuses hävituspilootide treeningpaigana. Peamiste õhusõidukitena baseerusid sellel lennuväljal SU-24 (FENCER) hävituspommitajad, AN-12 (CUB) ja AN-26 (CURL) transpordilennukid.
-
Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused alustasid väljaõpet läbi interneti1. veebruaril käivitus Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustes (KVÜÕA) interneti-põhine täiendõppekoolitus, mille abil saavad teoreetilise väljaõppe reservrühmaülemad.
Neljakuune kursus jaguneb kaheksaks õppetunniks, üks õppetund kestab kaks nädalat. Õppetunni jooksul peab kursuslane läbi töötama serverisse ülespandud materjalid ning vastama kirjalikult kontrollküsimustele.
Kursusel õpitakse riigikaitse struktuuri ja ülesehitust, relvastust, taktikalisi tingmärke, topograafiat, rühmatasandi taktikat, juhtimist ja sõjalist pedagoogikat.
Kursuse lõpetanud läbivad paarinädalase praktilise õppe, kus saavad teoreetiliselt õpitut tegevuses kasutada.
Kursus on suunatud ajateenistuse läbinutele või kaitseliidus baashariduse saanutele, esimesel kursusel osalevad kaitseliitlased. 33st eelregistreerinust oli reedeks õpinguid alustanud 26.
Kursuse läbimiseks on vaja arvuti kasutamise võimalust neli tundi nädalas nelja kuu vältel.
Kursuse juht, KVÜÕA Kõrgema Sõjakooli keskastme kursuste ülem kapten Ülo Raudmäe sõnul kavatseb KVÜÕA tulevikus hakata interneti teel koolitama ka kompanii- ja pataljoniülemaid, samuti läbi viima lühemaid erialakursusi. “Internetikursused on mugavad, kuna õppida saab töö kõrvalt, õppimiseks ei pea kuhugi sõitma ning kulutused minimaalsed,” seletas kapten Raudmäe.
Interneti-põhine täiendõppeprogramm käivitus Norra ja Balti riikide kaitsevägede personalialase ühisprojekti NORBALTPERS raames. Samalaadseid kursusi korraldatakse ka Põhjamaades, Saksamaal, Suurbritannias ja Ameerika Ühendriikides.
Kursusega saab tutvuda aadressil
Järgmine interneti-põhine reservrühmaülemate kursus käivitub tõenäoliselt sügisel. -
Kaitseväe juhataja avaldas kaastunnet akadeemik Boris Tamme lähedasteleKaitseväe juhataja kontradmiral Tarmo Kõuts saatis eile, 9. jaanuaril kaastundeavalduse akadeemik Boris Tamme lähedastele seoses Tamme surmaga 5. veebruaril.
"Boris Tamm andis lisaks panusele Eesti teadusesse meile üliolulise panuse kaitseväe taasasutamisse ning ühtlasi kogu Eesti kaitsevõime tugevdamisse. Tema juhitud töögrupp osales õppekavu koostades aktiivselt Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste loomisel. Suuresti tänu akadeemik Tamme targale ja järjekindlale selgitustööle hakkasid ministeeriumid ning teised riigiasutused tajuma kaitseväe õppeasutuste olulisust ning sõjandusalase hariduse rolli tähtust meie riigikaitse ülesehitamisel,” seisab muuhulgas kaitseväe juhataja kaastundeavalduses. -
Kaitseväe juhataja ja kaitseminister allkirjastasid 2002. aasta riigikaitselised prioriteedidKaitseväe juhataja kontradmiral Tarmo Kõuts ja kaitseminister Sven Mikser kirjutasid 6. veebruaril kaitseministeeriumis alla 2002. aasta riigikaitse arengu prioriteedid.
Kümnest punktist koosnev dokument “Kaitseministri ja Kaitseväe juhataja prioriteedid 2002. aasta riigikaitse arenguks” määratleb käesoleva aasta esmatähtsad valdkonnad ja riigikaitselised rõhuasetused.
KAITSEMINISTRI JA KAITSEVÄE JUHATAJA PRIORITEEDID 2002 AASTA RIIGIKAITSE ARENGUKS
1. NATO INTEGRATSIOONIPROTSESS. Pidades silmas NATO-ga ühinemist kui Eesti julgeoleku- ja kaitsepoliitika prioriteeti ning võimalikku kutse esitamist Eestile novembris peetaval NATO tippkohtumisel tuleb kõik pingutused keskendada kvaliteetsele osalemisele integratsiooniprotsessis. Selleks tuleb kindlustada Eesti NATOga liitumiskava (MAP/ANP) ülesannete täitmine ning liitumisega otseselt või kaudselt seotud programmide (partnerluseesmärgid PGd, 2002 aasta Individuaalne partnerlusprogramm IPP, NATO/PfP õppuste programm, NATO planeerimis- ja aruandlusprotsess PARP, osalemine SFORi ja KFORi operatsioonides, Balti sõjalised koostööprojektid) eeskujulik elluviimine. Tuleb ette valmistada ametnikke ja kaitseväelasi, kes oleksid liitumiskutse saamisel valmis töötama NATO struktuurides.
2. OSALEMINE EUROOPA JULGEOLEKU- JA KAITSEPOLIITIKAS (ESDP). Tagada Headline Goali täitmiseks eraldatud üksuste sõjaline võimekus ja valmisolek, mis võimaldaksid Eestil osaleda Euroopa Liidu kriisilahendamises. Tõsta Eesti rolli ESDP poliitilises ja sõjalises konsultatsiooniprotsessis.
3. KAITSEJÕUDUDE STRUKTUURI JA KESKPIKA PERIOODI ARENGUEESMÄRKIDE ELLUVIIMINE. Esimese ülesandena koostada 15. veebruariks 2002 valitsuse korraldusega (13. november 2001 nr 754-k) kinnitatud arengueesmärkide rakendusplaan. Alustada plaani elluviimist. Erilist tähelepanu pöörata jalaväebrigaadi arendamisele ning selle allüksuste lahinguvalmiduse tagamisele ning kiirreageerimisvõimekuse (Skautpataljon) loomisele. Arendada õhuseiresüsteemi ja miinisõja võimekust. Jätkata staabireformi ja alustada ühendoperatsioonide juhtimisvõimekuse loomist. Arendada kaitseväe ja Kaitseliidu ning siseministeeriumi üksuste koostööd ning määratleda nende täpne roll sõjalises riigikaitses.
4. KAITSEVÄE VÄLJAÕPPESÜSTEEMI ANALÜÜSIMINE JA KAASAJASTAMINE. Kaitsejõudude struktuuri ja keskpika perioodi arengueesmärkide elluviimine eeldab muudatusi ja täiendusi tänases väljaõppesüsteemis. Lähtudes kaitsejõudude struktuuri analüüsist tuleb ümber korraldada Kaitsejõudude väljaõppesüsteem ja viia see vastavusse kaasaja nõuetega.
5. KAITSEVÄE INFRASTRUKTUURI ARENDAMINE. Tõhus ja intensiivne sõjaline väljaõpe saab tugineda vaid selleks loodud infrastruktuurile. Infrastruktuuri tuleb arendada kompleksselt ning selle rajamisel ja korrastamisel pöörata põhitähelepanu neljale põhivaldkonnale - kaitseväe kesksed paiknemiskohad, keskpolügoon, laod ning side- ja seireprojektid.
6. PLANEERIMINE JA EELARVE. Vaid pikema perspektiiviga planeerimine tagab kaitseväe järjepideva ning suunatud arengu. Ka 2002. aastal tuleb pöörata tähelepanu riigikaitse planeerimisprotsessi rakendamisele ning parendada selle erinevate elementide vastastikust seotust. Eelarve planeerimise aluseks on tegevuskesksus ja eesmärgipärasus. Head eeldused selleks loovad kaitsejõudude struktuuri keskpika arengueesmärkide rakenduskava, ANP, NATO/PfP PARP protsess ning rahvusvahelise koostöö planeerimisedokument.
7. SEADUSANDLUS JA SOFA RAKENDUS. Viia lõpuni riigikaitset reguleerivate oluliste raamseaduste - rahuaja riigikaitse seaduse ja kaitseväe seaduse - menetlemine. Jätkata NATO laienemise kontekstis tõusetuvate juriidiliste küsimuste lahendamist. Esitada Riigikogu menetlusse uue rahvusvaheliste sõjaliste kohustuste seaduse eelnõu loomaks eeldusi Eesti õigusruumis NATO tegevust reguleerivate konventsioonide, sealhulgas Washingtoni Lepingu ja vägede staatust käsitlevate kokkulepete rakendamiseks.
8. VASTUVÕTVA RIIGI TOETUSSÜSTEEMI (HOST NATION SUPPORT) LOOMINE. Eesti kaitselahend näeb ette partnerriikide toetuse. Selle tagamiseks tuleb välja töötada põhimõtted, kuidas abi vastu võtta. Kontseptsioonile peab järgnema rakenduskava koostamine.
9. PERSONALIPOLIITIKA. Pikaajaline ning kindlatel põhimõtetel seisev personalipoliitika tagab teovõimelise ning väärika ohvitser- ja allohvitserkonna tekke ning püsimise. 2002. aastal tuleb alustada kaitseväelaste rotatsioonil põhineva karjäärisüsteemi rakendamist ning tõsta kaitseväelaste individuaalset professionaalsust. Ohvitseride suunamine kaitseväelastele ettenähtud töökohtadele Kaitseministeeriumis aitaks kaasa ministeeriumi sõjalise ekspertiisi tõhustamisele.
10. ADMINISTRATIIVNE SUUTLIKUS NING AVATUD SUHTLEMINE ÜHISKONNAGA. Tuleb tõsta kogu Kaitseministeeriumi valitsemisala administratiivset suutlikust, eelkõige sisemise töökorralduse ühtsetele alustele viimise ja nende reeglite järjepideva täitmise kaudu. Eesti riigikaitse areng peab olema võimalikult avatud ja ühiskonnale vastuvõetav, seetõttu tuleb jätkuvalt keskenduda aktiivsele suhtlemisele avalikkusega. Enam tähelepanu tuleb pöörata elanikkonna teavitamisele NATO-ga liitumise protsessist ning NATOst kui kaitseorganisatsioonist. -
Eesti kaitseväelased tulistavad Lätis Rootsi relvadestMöödunud teisipäevast selle nädala kolmapäevani Rootsi Kuningriigi kaitseväelaste läbiviidavatel lahinglaskmistel Läti kaitsejõudude õppekeskuses Adažis osalevad 25 ohvitseri ja allohvitseri pea kõigist Eesti kaitseväe väeosadest.
Möödunud nädalal läbisid eestlased lahinglaskmise harjutused jao koosseisus, sel nädalal toimuvad lahinglaskmised rühma koosseisus.
Lahinglaskmistel kasutavad kursuslased Rootsi Kuningriigi kingitud automaate AK-4, ühekordseid tankitõrjelaske AT-4, tankitõrje granaadiheitjaid Karl Gustav ja kuulipildujaid Ksp 58.
Täna rühma varitsuse lahinglaskmist jälginud maaväe ülem kindralleitnant Johannes Kert ütles, et Eesti hindab väga kõrgelt Rootsi Kuningriigi panust Eesti kaitseväe ülesehitamisse ning Rootsi instruktorite tööd Eesti kaitseväelaste õpetamisel.
Rootsi kaitseväe instruktori leitnant Hans Rova sõnul on eestlased relvade käsitsemise hästi omandanud ja oskavad neid edukalt tarvitada erinevates olukordades.
Koolitust jagasid neli instruktorit Rootsi kaitseväest: major Bertil Kantola, major Ulf Karlsson kapten Magnus Hǻkorsson ning leitnant Hans Rova.
Rootsi Kuningriigi kingitud jalaväevarustuse ja –relvastuse kasutamise kursus algas oktoobris ja kestab aprillini.
Rootsi Kuningriik kingib Eesti kaitseväele ühe jalaväebrigaadi ehk ligikaudu 4000 mehe täisvarustuse ja relvastuse. Kingituse esimese osa ehk ühe pataljoni jagu varustust andis Rootsi kaitseminister Björn von Sydow pidulikult üle möödunud aasta 15. oktoobril. Kogu Rootsi brigaadi varustus jõuab Eestisse mitmes jaos 2003. aasta lõpuks. -
Kaitseväe juhataja tervitas Eesti NATO ÜhingutKaitseväe juhataja kontradmiral Tarmo Kõuts rõhutas täna tervituses Eesti NATO Ühingu I Üldkogule, et NATOga liitumine ei ole ametnike ega ohvitseride eralõbu, vaid kutse NATOga liitumiseks saab eelkõige riik ja see mõjutab tervet ühiskonda.
“Pidada üksinda sõda ülekaaluka agressori vastu on võimalik, aga mitte eriti arukas. Arukas ja mis kõige tähtsam tõhus, on ühiseid väärtusi jagavate rahvastega kaitsta oma riikide iseseisvust üheskoos,” ütles kontradmiral Kõuts. “Teie olete sellest aru saanud ja võtnud endale tänuväärse kohustuse seda ka kõigile Eesti elanikele selgitada.”
Kõuts tõmbas oma tervituses paralleele Vabadussõjaga, mil noort Eesti riiki aitasid britid, taanlased, norralased, prantslased, ameeriklased, soomlased ning rõhutas, et kollektiivne kaitse on mõõtmatult odavam, kui täiesti iseseisva riigikaitse ülesehitamine.
Kontradmiral Kõuts tänas ühingu liikmeid tehtud töö eest ja soovis neile jõudu ning nupukust järgmiseks tegevusaastaks.
Eesti NATO Ühing loodi 2. veebruaril 2000. Ühingu eesmärk on NATO tegevuse ja eesmärkide tutvustamine Eesti avalikkusele ning selgitada alliansiga liitumise vajalikkust, et aidata kaasa riigi liikumisele NATO suunas. -
Kaitsevägi ja Eesti Meestelaulu Selts tähistavad Tartu rahulepingu sõlmimise 82. aastapäevaKaitsevägi koostöös Eesti Meestelaulu Seltsiga (EMLS) korraldavad laupäeval, 2. veebruaril algusega kell 19.00 Estonia kontserdisaalis Tartu rahulepingu sõlmimise 82. aastapäevale pühendatud kontsert-aktuse ja balli vääristamaks Vabadussõjas võidelnute mälestust ja Eesti iseseisvust.
Kontsert-aktusel osalevad Estonia Poistekoor, EMLS Poistekoor, Tallinna Poistekoor, Tartu Poistekoor, Virumaa Poistekoor, Elva Noorte Meeskoor, Hiiumaa Noorte Meeskoor, Korporatsioon Sakala Meeskoor, Raplamaa Noorte Meeskoor, Revalia Kammermeeskoor, Tallinna Pedagoogikaülikooli Meeskoor, Viljandimaa Noorte Meeste Koor, Virumaa Noorte Meeskoor ja Eesti Kaitseväe Orkester.
"Kuna seekordsel kontserdil on koos Eesti parimad poistekoorid ja noorte meeskoorid loodan, et meie noored mehed mõtisklevad Tartu Rahu aastapäeva auks lauldes selle üle, et Vabadussõja päevil pidasid nende eakaaslased lahinguid saavutamaks meie kodumaale iseseisvus," ütles Eesti Meestelaulu Seltsi esimees Jaan Ots.
Eesti ajaloo ühe olulisema sündmuse tähistamisele on kutsutud Vabadussõja veteranid, vabadusvõitlejad, kõrged riigitegelased, Kaitseliidu vanematekogu liikmed ning kaitseväe ja EMLS´i juhtkond. Tartu rahu tähistaval aktusel peab kõne Vabariigi President Arnold Rüütel.
Ballil mängib tantsuks Eesti Piirivalve Orkestri bigband.
Kontserdi kunstilise poole eest vastutab kaitseväe orkestri ülem kapten Peeter Saan. "Usun, et koos kaitseväe orkestriga laulmine on noortele meestele hea võimalus pilguheitmiseks kaitseväe tegevusele, musitseerimisvõimalustele kaitseväes, tutvumiseks militaarmuusika maailmaga," ütles kapten Peeter Saan.
1988. aastal loodud Eesti Meestelaulu Selts on oma tegevust aasta-aastalt laiendanud ja oma liikmeskonda kasvatanud. Eriti viimastel aastatel on EMLS liikmete arv tänu maakondlike ja ülelinnaliste noorte meeskooride loomisele (kokku 17) kiiresti kasvanud ja ületab tänaseks 3200 piiri, kellest kaks kolmandikku on poisid ja noormehed.
26. jaanuaril 2001. aastal allkirjastasid kaitseväe juhataja kontradmiral Tarmo Kõuts ja EMLS-i juhatuse esimees Jaan Ots koostöömemorandumi, mille eesmärk on edendada ajateenijate lauluoskust ja -armastust ning kaitseväelaste kaasalöömist meeskooride tegevuses.
Kaitseväel ja Eesti Meestelaulu Seltsil on plaanis Tartu rahu aastapäeva tähistamine kontserdiga muuta traditsiooniks.
-
Põhjamaade ja Balti riikide kaitseväe juhatajad kohtuvad aasta pärast EestisEesti kaitseväe juhataja kontradmiral Tarmo Kõuts arutas Norras Põhjamaade ja Balti riikide ametivendadega ühiste sõjaliste projektide tulevikku ning leppis kokku järgmise kohtumise pidamise Eestis.
Põhjamaade ja Balti riikide kaitsevägede juhatajate korralisel töökohtumisel Norras arutlesid seitsme riigi kaitseväe juhid põhjalikult Balti riikide ühiste projektide BALTRON, BALTNET, BALTDEFCOL JA BALTBAT juhtimise ja rahastamise ülevõtmist Balti riikide poolt lähitulevikus. Eesti kaitseväe juhataja algatas mõttevahetuse Balti kaitseprojektide uuest lahtimõtestamise vajadusest, lähtudes NATO võimalikust laienemisest Läänemere idakaldale.
Kohtumisel arutati Balti riikide osalemist rahutagamisoperatsioonidel ja võimalikul tulevasel missiooni Afganistani operatsioonide toetuseks. Jututeemaks oli Balti riikide liikumine NATO suunal ja liikmelisuse saavutamisel esilekerkinud probleemid. “Suurimaks probleemiks võib jätkuvalt lugeda ressursi, aja ja kogemuste nappust,” ütles kontradmiral Kõuts.
Kaitseväe juhataja kontradmiral Tarmo Kõuts osales 29. – 30. jaanuaril Norra Kuningriigis, Sessvollmoenis Põhjamaade ja Balti riikide kaitsevägede juhatajate iga-aastasel töökohtumisel. Kontradmiral Kõutsi saatis visiidil major Toivo Treima Kaitsejõudude Peastaabist.
Eelmine Põhjamaade ja Balti riikide kaitsevägede juhatajate korraline töökohtumine peeti 2001. aasta jaanuaris Lätis.
-
Kaitseväe juhataja kohtub ametivendadegaKaitseväe juhataja kontradmiral Tarmo Kõuts osaleb 29. – 30. jaanuaril Norra Kuningriigis, Sessvollmoenis Põhjamaade ja Balti riikide kaitsevägede juhatajate iga-aastasel korralisel töökohtumisel.
“Selle-aastasel töökohtumisel on tähelepanu keskpunktis ettevalmistused NATOga liitumiseks,” ütles kaitseväe juhataja kontradmiral Tarmo Kõuts.
Kohtumisel arutatakse julgeolekuküsimusi, Põhjamaade ja Balti riikide koostöö- ning Balti sõjaliste struktuuride arenguküsimusi, BALTSEA projekti, Põhjamaade ja Balti riikide panust rahutagamismissioonidel Balkanil.
Admiral Kõutsi saadab visiidil Kaitsejõudude Peastaabi ohvitser major Toivo Treima.
Eelmine Põhjamaade ja Balti riikide kaitsevägede juhatajate korraline töökohtumine toimus möödunud aasta jaanuaris Lätis.
-
Pärnu pataljoni ajateenijad harjutavad Audru asulas linnalahingutPärnu Üksik-jalaväepataljoni ajateenijate nooremallohvitseride kursusel osalejad õpivad järgmisel nädalal Audru asulas linnalahingus tegutsemist.
Septembris ajateenistust alustanud 60 tulevast jaoülemat saavad kolme päeva jooksul esmateadmised üksikvõitleja tegutsemisest linnalahingus. Ajateenijad harjutavad asula servas mahajäetud majades rünnakut jao ning rühma koosseisus, hoone hõivamist, hoone puhastamist vastasest, kaitsetegevust linnas ning käsu koostamist ja andmist. Aulas sees õpivad kursuslased tegutsemist patrullis.
Korraga võtab linnalahinguväljaõppest osa 30 ajateenijat, teised 30 osalevad sel ajal lahinglaskmistel.
Kursus on lühiajaline ning mõeldud eelkõige esimese kogemuse saamiseks linnalahingust. Hiljem, juba jaoülematena, õpivad kursuse läbinud tegutsema suuremate üksuste koosseisus meeskondade juhtidena.
Kursus lõppeb laupäeval 2. veebruaril rünnakuharjutusega.