Uudised
-
Eestit külastab Prantsusmaa kaitseväe juhatajaTeisipäeval, 17. juulil kell 17.30 saabub Eestisse kahepäevasele ametlikule visiidile Prantsusmaa kaitseväe juhataja kindral Jean-Pierre Kelche.
Vastuvõtutseremoonial Tallinna Lennujaamas tervitavad teda Eesti kaitseväe juhataja kontradmiral Tarmo Kõuts, Kaitsejõudude Peastaabi ülem kolonelleitnant Aarne Ermus, väeliikide esindajad ning Prantsusmaa suursaadik Eestis Jean-Jacques Subrenat.
Visiidi käigus kohtub Prantsusmaa kaitseväe juhataja kindral Jean-Pierre Kelche Eesti kaitseväe juhataja kontradmiral Tarmo Kõutsi, peaminister Mart Laari, kaitseminister Jüri Luige ja välisministeeriumi asekantsler Harri Tiidoga ning külastab Eesti Mereväe lipulaeva ADMIRAL PITKA.
Teisipäeval annab Eesti kaitseväe juhataja külalise auks õhtusöögi.
Kutse Eesti külastamiseks edastas Prantsusmaa kaitseväe juhatajale Eesti kaitseväe juhataja kontradmiral Tarmo Kõuts möödunud aasta novembri töövisiidil Pariisi.
Kindral Kelche on lõpetanud 1963.a. Saint Cyri Sõjaväeakadeemia ja 1979.a. Staabikolledži.
Kelche on teeninud erinevatel juhtivatel ametikohtadel Côte d'Ivoireis, Guajaanas ja Djiboutis. 1991.aastal sai Kelche brigaadikindrali auastme ja suunati teenistusse Saksamaale Landausse 5. soomusdivisjoni ülema asetäitjaks. 1992.aastal määrati ta kindralstaabi analüüsi- ja planeerimisosakonna ülemaks.
1995-1996 oli Kelche Prantsusmaa peaministri sõjaline nõunik. 1996.aastal määrati ta kaitseväe juhataja asetäitjaks, kelle ülesanded hõlmasid kriisimenetlust ja Prantsusmaa vägede kasutamist operatsioonides.
Prantsusmaa kaitseväe juhataja ametikohale määrati Kelche 9. aprillil 1998.aastal, mil ta sai ka kindrali auastme. -
Kaplanite ja reservkaplanite orientatsioonikursuse lõpetamineReedel, 13. juulil, algusega kell 14 toimub Rahuoperatsioonide Keskuses Paldiskis kolm nädalat kestnud kaplanite ja reservkaplanite orientatsioonikursuse (KOK-6) pidulik lõpetamine.
Kursuse läbis 13 kaplani kandidaati.
Kursuse lõpetajaile annab diplomid ning kursusemärgid üle kursuse ülem kaitseväe peakaplan kolonelleitnant Tõnis Nõmmik. Lõpurivistusel osaleb ka Leedu Vabariigi kaitsejõudude peakaplan kolonelleitnant Juozas Grazulis.
Kolme nädala jooksul omandasid kursuslased teadmisi riviõppest, laskmisest, jalaväetaktikast, topograafiast, esmaabi osutamisest, sidest ja kaitseväelisest kasvatusest, samuti sooritati füüsiline test ning 10 km rännak.
Kaplaniteenistus tegeleb kaitseväes moraalsete, eetiliste ja usuliste väärtustega, kaplaniteks võivad saada alla neljakümne aastased ordineeritud vaimulikud, kes on lõpetanud vähemalt nelja-aastase tunnustatud teoloogilise kõrgema õppeasutuse, omavad kaheaastast kogudusepraktikat ning oma kiriku soovitust kaitseväes teenimiseks. Hetkel on tegevteenistuses 17 kaplanit. -
Miinitraaler saab Kunda vapi14. juulil kell 11 antakse Kunda sadamas Eesti Mereväe miinitraalerile KALEV pidulikult üle Kunda linna vapp. Linna vapi kandmise õiguse andmise meie sõjalaevale otsustas Kunda linnavolikogu arvestades juba olemasolevaid häid kontakte.
Vapi üleandmise tseremoonia ning koostöölepingu allakirjutamine toimub Kunda suvise tähtsündmuse, Kunda merepäevade ajal.
Linna vapi kandmine on sõjalaevale tunnustus ja usalduseavaldus, samal ajal paneb talle kohustuse nii laeva kui ka linna hea nime eest seista. Partnerlussuhted linna ja laeva vahel väljenduvad traditsiooniliselt vastastikuste visiitide tegemises, teineteise tegevuse propageerimises, ühistes kultuuri- ja spordiüritustes. Laeva viibimisel välissadamates rahvusvahelistel õppustel märgitakse linna vapi kandmisel ka ametlikes infomaterjalides see fakt ära ning võimalusel tutvustatakse partnerlinna.
Vappide annetamine sõjalaevadele on rahvusvaheliselt levinud traditsioon. Enne II maailmasõda jõudsid oma vapid saada meie tollased moodsaimad allveelaevad KALEV ja LEMBITU. 1940. aastal annetati allveelaevale KALEV tehase "Aivaz" poolt vapp.
Esimesena pärastsõjaaegses Eesti Mereväe ajaloos sai vapi annetamine teoks 24. aprillil 2000. a., kui Hiiumaal Lehtma sadamas annetasid Eesti mereväe patrull-laevale RISTNA vapi Kõrgessaare vald ja Hiiu Maavalitsus.
Arvestades Pärnu kui merelinna olulisust Eestile ning juba olemasolevaid meeldivaid kogemusi sõjalaevade visiitidelt Pärnu sadamasse allkirjastati koostöökokkulepe Pärnu Linnavalitsusega ning Pärnu linnavolikogu otsustas vapi annetada Mereväe miinijahtijale WAMBOLA.
1997. aastal Saksamaalt kingituseks saadud Frauenlob-klassi rannikumiinitraaler, 1967. aastal ehitatud KALEV (ex Minerva) on koos sama klassi laevaga OLEV (ex Diana) Eesti Mereväes 1997. aastast.
KALEV ja OLEV on antimagnetilised puitkorpusega 246-tonnise veeväljasurvega alused. Pikkust on neil 38 m, laiust 8,2 m, süvist 2,2 m, meeskonnas 19 meest. Kiiruseks kuni 12 sõlme.
KALEV on korduvalt kuulunud Balti riikide miinitõrjeeskaadri BALTRON koosseisu ning osalenud nii BALTRON'i kui ka muudel rahvusvahelistel õppustel.
Oma plaanipärase väljaõppe käigus on ta külastanud korduvalt ka Kunda sadamat ja õppinud tundma Soome lahe sadamaid ning navigatsioonitingimusi idapool Tallinna.
KALEVI komandöriks on leitnant Indrek Hanson, esimeseks ohvitseriks nooremleitnant Johan-Elias Seljamaa. -
Sideväelased võistlevad suvepäevadelKaitsejõud selgitab iga-aastastel sidepäevadel välja parimad sideallüksused.
Teist korda toimuvad kaitsejõudude sidepäevad korraldab eelmised sidepäevad võitnud Õhutõrjedivisjon 11.- 13. juulil Pikassaare mägedes Harjumaal.
Kokkutuleku eesmärgiks on peale sideväelaste omavahelise võistlemise ühtekuuluvustunde tugevdamine ja üksteisega teadmiste ja kogemuste vahetamine.
Kümme võistkonda võistlevad kolmel päeval telefonimängus, traatside rajamises, kombineeritud võistluses, kõrgeima kaabliriputushargi valmistamises, ritvadega üle tee õhusilla tegemises, mälumängus, ja teatevõistluses. Õhtuti lahutatakse meelt lõkke ääres.
Kõige tähtsam võistlusala on kombineeritud võistlus. Kombineeritud võistlus põhineb orienteerumisel kaardi järgi. Distantsil on kuus kontrollpunkti, kus tuleb täita erinevaid ülesandeid. Sideväelased peavad näitama oma oskusi esmaabi andmises, traatsidevõrgu ehitamises, taktikaliste ja elektrotehniliste tingmärkide tundmises, raadioside kehtestamises, aku kasutusvalmiduse määramises ja kaabliboksi korrastamises.
Iga kaitsejõudude üksus osaleb kuni kahe viieliikmelise võistkonnaga, neist kolm ajateenijat, kadetti või vabatahtlikku kaitseliitlast ja kaks kaaderkoosseisu esindajat, lisaks eraldab iga üksus ühe kaadrikaitseväelase kohtunikuks. -
Eestis kohtusid puhkavad kaitseväe juhatajadLäti kaitseväe juhataja kolonel Raimonds Graube kohtus reedel, 6. juulil Eestis kahepäevasel mitteametlikul visiidil Eesti kaitseväe juhataja kontradmiral Tarmo Kõutsiga, et tutvuda Eesti kaitseväe arengukavadega.
Kontradmiral Kõuts tutvustas kolonel Graubele Eesti kaitseväe arengut ja katseväe lähema aja arengukavu.
"Pean ülioluliseks isiklikke sidemeid lähimate kolleegidega," ütles kontradmiral Kõuts. "Meid seob ühine minevik, samalaadsed probleemid praegu ja ma väga loodan, et ka ühine tulevik NATOs."
Eesti ja Läti kaitseväe juhatajate oluliseks jututeemaks oli ka Balti koostöö süvendamine ja Balti riikide koostöö NATO suunal.
Ettepaneku kohtumiseks tegi kolonel Graube.
Kolonel Graube oli neljapäevast reedeni Eestis mitteametlikul visiidil. Nii kolonel Graube kui ka kontradmiral Kõuts on puhkusel. -
Suri Mereväebaasi ülem5. juulil suri Mereväebaasi ülem kaptenleitnant Jaan Ilm.
Kaptenleitnant Jaan Ilm sündis 8. juulil 1940. aastal Võrumaal Lasva vallas.
Ta on töötanud pikemat aega korrakaitsesüsteemis ning lõpetanud NSVL Siseministeeriumi Akadeemia juristina.
Eesti kaitseväe teenistusse astus Jaan Ilm 13. novembril 1991, kapteni auaste omistati talle Eesti Vabariigi Ülemnõukogu korraldusega 11. maist 1992. aastast, kaptenleitnandiks ülendati ta 1999. aastal.
Kaptenleitnant Ilm on täitnud Sisekaitsevalverügemendi ülema ja Üksik-Vahipataljoni ülema kohuseid. 1995. aasta jaanuaris suunati ta kaitseväe juhataja käskkirjaga Mereväe ülema käsutusse ning sellest ajast on ta täitnud alguses Mereväebaasi staabiülema, alates 1997. aastast Mereväebaasi ülema kohuseid. 1998. aasta jaanuaris kinnitati kaptenleitnant Jaan Ilm taasloodud Eesti Mereväe Ohvitseride Kogu juhatuse esimeheks.
Kaptenleitnant Ilm rakendas oma organisaatorivõimed Eesti Mereväe kaldastruktuuride väljaarendamisel ning väljaõppe korraldamisel. Ta paistis silma teenistusülesannete korrektse täitmisega, oli eeskujuks oma nõudlikkuse, sõjaväelise rühi ning käitumisega.
Kaptenleitnant Jaan Ilm saadetakse viimasele teele teisipäeval, 10. juulil Kubja leinasaalis ning maetakse Võru kalmistule. -
Maaväe Staap sai ülemaKaitseväe juhataja kohusetäitja kolonelleitnant Aarne Ermus määras alates 4. juulist ametisse Maaväe staabiülema kolonelleitnant Alar Laneman-i.
Rootsi Kuningriigi Sõjaväeakadeemias sõjalise kõrghariduse omandanud kolonelleitnant Laneman teenis viimati Balti Pataljoni (BALTBAT) ülemana. Samuti on kolonelleitnant Laneman olnud Rahuvalve Üksikkompanii ülem ja Kalevi Üksik-jalaväepataljoni ülem. -
Kaitsejõudude Peastaabi tagalaosakond sai uue ülemaKaitseväe juhataja kontradmiral Tarmo Kõuts määras alates 1. juulist Kaitsejõudude Peastaabi tagalaosakonna uueks ülemaks major Raivo Tamme.
Major Tamme sõnul saab tema ülesandeks kaitsejõudude tagala reformimine. "Kaitsejõudude Peastaabi tagalaosakond hakkab tulevikus tegelema ainult strateegiliste tagalaküsimustega," seletas Tamm.
Soome Vabariigi Riigikaitse Kõrgkoolis sõjalise kõrghariduse omandanud major Tamm teenis viimati Kaitseväe Lahingukooli ülemana. Samuti on major Raivo Tamm olnud õppejõud Riigikaitseakadeemia Kaitsekolledzis ja Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste vanemõppejõud.
Mais lõpetas major Raivo Tamm esimeste eestlaste seas Soome Riigikaitse Kõrgkooli vanemstaabiohvitseride kursuse.
Senine Kaitsejõudude Peastaabi tagalaosakonna ülem major Arno Kodu jätkab teenistust Kaitseliidu Peastaabi tagalaosakonna ülemana. -
Kaitseväe juhataja läks puhkuseleKaitseväe juhataja kontradmiral Tarmo Kõuts viibib 2.-31. juulini korralisel puhkusel.
Puhkuse jooksul täidab kaitseväe juhataja kohuseid Kaitsejõudude Peastaabi ülem kolonelleitnant Aarne Ermus.
Kontradmiral Kõuts katkestab puhkuse juuli keskel Prantsusmaa kaitseväe juhataja kindral Jean-Pierre Kelche visiidiks. -
NATO Euroopa vägede ülemjuhataja jäi Eestis nähtuga rahuleEile, 28. juunil Eestisse ühepäevasele ametlikule visiidile saabunud NATO Euroopa vägede ülemjuhataja kindral Joseph W. Ralston jäi Eestis nähtuga väga rahule.
Õhuväe kindralina oli NATO Euroopa vägede ülemjuhataja vaimustatud õhuseireohvitseride professionaalsusest, heast NATO standardite kohasest ettevalmistusest ning Õhuseirekeskuse kaasaegsest töökorraldusest ja varustusest.
"Olin meeldivalt üllatunud, kui nägin Eesti kaitseväe hea hariduse, sõjalise väljaõppe ja suurepärase inglise keele oskusega noori ohvitsere," ütles kindral Ralston.
Täna kohtus kindral Ralston Vabariigi Presidendi Lennart Meri, peaminister Mart Laari, kaitseminister Jüri Luige ning kaitseväe juhtkonnaga.
Täna Taani suursaatkonnas Tallinnas andsid kindral Joseph W. Ralston ja kaitseväe juhataja kontradmiral Tarmo Kõuts pressikonverentsi.
"Eesti võtab väga tõsiselt riigikaitset ja valmisolekut liitumiseks NATOga, " ütles kaitseväe juhataja kontradmiral Tarmo Kõuts tänasel pressikonverentsil Taani suursaatkonnas. "Kaitsevägi läbib hetkel väga tähtsaid ja olulisi reforme, saavutamaks tõhusat lahinguvalmidust ning koostöövõimelisust alliansiga".
Kindral Ralston on USA õhujõududes teeninud 1965. aastast peale, osaledes ka Vietnami sõjas. 1996. aasta märtsist kuni möödunud aasta alguseni oli ta USA ühendatud staabiülemate komitee aseesimees. NATO Euroopa vägede ülemjuhataja kohale määrati kindral Ralston 3. mail 2000. aastal.