Uudised
-
Sõduripäevad 2001 võitis Pärnu Üksik-jalaväepataljonReedel 27. juulil Paldiskis lõppenud kuuendad sõduripäevad võitsid pärast kuut võistlusala Pärnu Üksik-jalaväepataljoni ajateenijad.
"Meie meeskonnale oli kõige raskemaks ülesandeks takistusriba läbimine kuna väeosas selle harjutamise võimalused puuduvad," ütles Pärnu Üksik-jalaväepataljoni jaoülem kapral Rene Bernard. "Meeskond esines edukalt tänu väeosa heale väljaõppele ning üksteisemõistmisele jaoliikmete vahel."
Pärnu Üksik-jalaväepataljoni võistkonda kuulusid ajateenijatest kapral Rene Bernard, reamehed Ainar Uulimaa, Alari Toome, Margo Rein, Andrei Jämsä, Mikk Kuusik, Viljar Virkus, Kaio Pärnoja, Margo Eeriksoo, Alar Bent ja Alar Laine ning vastutav kaadrikaitseväelane seersant Andres Ruusmaa.
Alates kolmapäevast Paldiskis Rahuoperatsioonide Keskuses võistelnud 14 kaitseväe väeosa, piirivalve ja päästeameti meeskonnad selgitasid välja parimad köieveos, jao mitmevõistluses, sõdurilaulus, sõdurinaljas, mälumängus, täpsuslaskmises, kaadrikaitseväelaste mitmevõistluses, auto vigursõidus ning liiklustestis.
Jao mitmevõistlus koosnes ülesannetest, mis näitasid üksuse ühtekuuluvustunnet ning üksteisemõistmist. Jagu pidi läbima ajapeale takistusriba, seadma üles traatside, ületama veekogu, sooritama kiirrännaku, ületama miinivälja, heitma granaati, laskma ja andma meditsiinilist esmaabi.
Sõduripäevad 2001 võitja auhinnaks on reis Soome Vabariiki, mille pani välja riigikaitse kõrgem juht Vabariigi President.
Sõduripäevad 2001 paremusjärjestus:
I Pärnu Üksik-jalaväepataljon
II Üksik-vahipataljon
III Õhutõrjedivisjon
IV Kalevi Üksik-jalaväepataljon
V Kaitseväe Lahingukool
VI Piirivalveamet
VII Kuperjanovi Üksik-jalaväepataljon
VIII Merevägi
IX Üksik-sidepataljon
X Tagalapataljon
XI Päästeamet
XII Suurtükiväegrupp
XIII Rahuoperatsioonide Keskus
XIV Viru Üksik-jalaväepataljon
Sõduripäevad on sõjalis-sportlik üritus, mis viiakse läbi selgitamaks välja parimad kaitseväe allüksused väljaõppealases mitmevõistluses. Üritusel osalevad 12-liikmelised võistkonnad kaitseväe väeosadest, piirivalvest ja päästeametist.
Möödunud aastal esines sõduripäevadel kõige edukamalt Üksik-vahipataljoni meeskond. -
Suurtükiväegrupi noorsõdurid annavad kaitseväelase tõotuseSuurtükiväegrupp korraldab laupäeval, 28. juulil kell 10.00 - 12.30 seoses ajateenijate truudusetõotuse andmisega lahtiste uste päeva.
Külalistel on võimalik tutvuda kaitseväes kasutatava relvastuse ja tehnikaga ning jälgida laskmist miinipilduja simulaatorist. Ürituse lõpetuseks pakutakse sõdurisuppi.
Truudusetõotuse annavad 22 suurtükiväegrupi ajateenijat, kes läbisid sõduri baaskursuse, mille raames õpiti tundma kaitseväe relvastust, vastutust relva kasutamisel ja üksiksõduri tegevust lahingolukorras. -
Rahuoperatsioonide Keskus võõrustab tänavalapsiEsmaspäevast laupäevani osalevad 10 - 18 aastased probleemsed noored Rahuoperatsioonide Keskuse õppelaagris Kloogal.
Tartu Kristlikust Kodust ja Tallinna Peeteli Koguduse poolt valitud 15 noort saabusid väeossa, Paldiskisse esmaspäeval, kus neile anti selga Taani armee saadetud humanitaarabi vormid ning jalga saapad. Seejärel liikusid nad jalgsirännakuga viis-kuus kilomeetrit Kloogale, kus nad panevad instruktorite juhendamisel püsti laagri.
Kuue laagripäeva jooksul õpetavad rahuvalve instruktorid tänavalastele erinevaid välioskusi, nagu laagri rajamine, hügieen välistingimustes, telkmantlist varjualuse rajamine, öiste häälte kuulamine ning öövaatlusseadme kasutamine.
Laagri korraldajad on proovinud noortele luua võimalikult askeetlikumad tingimused, näiteks magavad noored telkmantlitest ise tehtud varjualustes.
Lisaks õpetatakse noortele kaardi ja kompassi kasutamist, õhkrelvadest laskmist ja tutvustatakse automaati M-16. Rahuoperatsioonide Keskuse kaplan räägib noortele Eesti ajaloost.
Rahuoperatsioonide Keskusest tegeleb noortega kaks allohvitseri-instruktorit ja väeosa kaplan.
Projekti algatajad loodavad parandada käitumisprobleemidega ja riskinoorte toimetulekuoskusi ning pakkuda neile sotsiaalselt aktsepteeritavaid vaba aja veetmise võimalusi.
Rahuoperatsioonide keskuse kaplan nooremleitnant Aarne Lätte sõnul proovivad õppelaagri korraldajad ennetada vägivalda ja seaduserikkumisi noorte seas.
Samuti peab nooremleitnant Lätte tähtsaks, et noored arendaksid laagri jooksul oma toimetulekuoskusi nagu enesekehtestamine, probleemilahendus, läbirääkimine, enda eest hoolitsemine ja muu selline. Lisaks proovitakse noortele õpetada loodushoidlikku käitumist.
Nooremleitnant Aarne Lätte rääkis, et laagriliste suur vanusevahe ei ole häiriv. "Nii mõnigi kümneaastane teab instruktoritele midagi uut õpetada, samas kui mõni 18-aastane ei oska elementaarseid asju," rääkis Lätte. -
Kaitsejõud tõusid usaldatavuselt kolmandaksKaitsejõud tõusid usaldatavuselt Eesti kolmandaks institutsiooniks pärast presidenti ja piirivalvet, Eestit on valmis relvaga käes kaitsma rõhuv enamik eesti meestest.
ES Turu-uuringute AS hiljuti läbi viidud küsitluse põhjal usaldab kaitsejõude 64% Eesti elanikest, samas kui presidenti usaldab 75 ja piirivalvet 70 protsenti küsitletutest.
Täielikult usaldab või pigem usaldab kaitsejõude 73% eestlastest ning 45% mitte-eestlastest.
Eestile kallaletungi puhul osaleks oma võimete ja oskuste kohaselt kaitsetegevuses 20-59 aastastest eesti meestest üle 80 protsendi küsitletutest.
Kallaletungi puhul Eestile püüaks riigist lahkuda 13% küsitletud eestlastest ja 18% mitte-eestlastest.
Kaitsejõudude usaldusväärsus rahva silmis on pidevalt tõusnud. Tänavu veebruaris läbi viidud küsitluse põhjal olid kaitsejõud usaldusväärsuselt neljas institutsioon peale piirivalvet, presidenti ja kirikut, tookord usaldas kaitsejõude 58% eesti elanikest.
2000. aasta jaanuaris usaldas kaitsejõude 53% eestlastest ja 39% mitte-eestlastest, 1995. aasta sügisel usaldas kaitsejõude 43% Eesti elanikest. -
Alanud nädalal selgitatakse Paldiskis parimad ajateenijadPaldiskis, Rahuoperatsioonide Keskuses võistlevad 25. - 27. juulil ajateenijad kuuendatel sõduripäevadel.
Sõduripäevad on sõjalis-sportlik üritus, mis viiakse läbi selgitamaks välja parimad kaitseväe allüksused väljaõppealases mitmevõistluses. Üritusel osalevad 12-liikmelised võistkonnad kaitseväe väeosadest, piirivalvest ja päästeametist.
"Sõduripäevad 2001" avatakse pidulikult kolmapäeval, 25. juulil algusega kell 16 Paldiskis, Rahuoperatsioonide Keskuses. Traditsiooniliselt järgneb avamistseremooniale esimene võistlusala köievedu. Sama päeva õhtu veedetakse ühise lõkketule ääres.
Neljapäeval, 26. juulil kell 8 - 15 viiakse läbi teine võistlusala - jao mitmevõistlus, mis koosneb järgmistest ülesannetest: takistusriba läbimine, traatside ülesseadmine, veekogu ületamine, 5 km kiirrännak, miinivälja ületamine, granaadivise, meditsiinilise esmaabi ülesanne, laskmine ja meditsiinilise esmaabi andmine.
Samal päeval kell 19 - 22 osalevad võistkonnad sõduripuhkuses, võisteldes sõdurilaulu ja sõdurinalja esitamises ning mälumängus.
Reedel, 27. juulil kell 9 - 13 võistlevad üheaegselt täpsuslaskurid, autojuhid ja vastutavad kaadrikaitseväelased.
Kell 13.30 kohtuvad ajateenijad kaitseväe juhataja kohusetäitja kolonelleitnant Aarne Ermusega, pärast mida kell 14.30 toimub "Sõduripäevade" lõpetamine. -
Marko Albert võitis sõjaväelaste triatloni meistrivõistlusedLaupäeval 21. juulil Otepääl, Pühajärvel toimunud Ülemaailmse Sõjaväespordi Nõukogu (CISM) regionaalsed meistrivõistlused triatlonis võitis reamees Marko Albert.
Olümpiadistantsil (1,5 km ujumine + 40 km rattasõit + 10 km jooks) saavutas esikoha Marko Albert, teiseks tulnud soomlane Tero Hyppölä kaotas esikohale üle kolme minuti ning kolmandaks tulnud soomlane Petteri Mustonen kaotas esikohale üle nelja minuti.
Viiendaks tuli Hardi Randma ja kuuendaks Ain-Alar Juhanson.
Regionaalsel meistrivõistlusel triatlonis osalesid võistkonnad Hollandist, Belgiast, Soomest, Lätist ja Eestist. Meeskondlikus arvestuses võitis Eesti võistkond.
Regionaalsete meistrivõistluste kolme paremat naiste ja meeste arvestuses autasustatakse karikate ja medalitega. Kolme parimat võistkonda autasustatakse karikate ja medalitega.
Pühajärvel toimunud Ülemaailmse Sõjaväespordi Nõukogu regionaalsed meistrivõistlused triatlonis olid esmakordselt nii kõrgel tasemel Eestis korraldatud sõjaväespordivõistlused. -
Sõjaväelased võistlevad Otepääl triatlonisLaupäeval, 21. juulil toimuvad Otepääl, Pühajärvel Ülemaailmse Sõjaväespordi Nõukogu (CISM) regionaalsed meistrivõistlused triatlonis.
Reedel, 20. juulil kell 19 avatavatele võistlustele on registreerunud ligi 30 võistlejat Hollandist, Belgiast, Soomest, Lätist ja Eestist.
Võisteldakse distantsil 1,5km ujumine + 40km rattasõit + 10km jooks. Start antakse laupäeval kell 13 Pühajärve puhkekodu juures.
Ülemaailmse Sõjaväespordi Nõukogu regionaalsete meistrivõistluste kolme paremat naiste ja meeste arvestuses autasustatakse karikate ja medalitega. Kolme parimat võistkonda autasustatakse karikate ja medalitega. Autasustamine toimub stardipaigas kell 17.
Samas toimub ka Eesti karikavõistluste 5. etapp.
-
Kaitseväe juhataja kohtus Prantsusmaa ametivennagaKolmapäeva, 18. juuli hommikul pidasid Prantsusmaa kaitseväe juhataja kindral Jean-Pierre Kelche ja Eesti kaitseväe juhataja kontradmiral Tarmo Kõuts kaitsejõudude peastaabis ametliku töökohtumise.
"Oleme saavutanud sooja ja sõbraliku tööõhkkonna," ütles kontradmiral Kõuts. "Kindral Kelche on väga särav isiksus. Kahtlemata on ta üks juhtfiguure Euroopa ühise kaitsepoliitika ülesehitamisel."
Kaitsejõudude Peastaabi ohvitserid andsid kindral Kelchele ülevaate Eesti kaitseväe arengust ja arenguplaanidest lähitulevikuks.
Admiral Kõutsi sõnul sai Eesti ja Prantsusmaa sõjaline koostöö alguse Vabadussõja päevil Riia all. Pärast Vabadussõda lõpetas paarkümmend Eesti vanemohvitseri Prantsuse Sõjaväeakadeemia. Esimese Eesti ohvitserina lõpetas Prantsuse sõjakooli hilisem kindralstaabi ülem kindral Nikolai Reek. Hetkel õpib Prantsusmaal Staabikolledzis Eesti kaitseväe vanemohvitser major Raivo-Albert Tilk.
Kutse Eesti külastamiseks edastas Prantsusmaa kaitseväe juhatajale Eesti kaitseväe juhataja kontradmiral Tarmo Kõuts möödunud aasta novembri töövisiidil Pariisi. -
Sideväelaste suvepäevad võitis Pärnu pataljonIga-aastased kaitsejõudude sidepäevad võitis Pärnu Üksik-jalaväepataljoni meeskond Üksik-sidepataljoni ja Õhutõrjedivisjoni ees.
Pikassaare mägedes Harjumaal 11.-13. juulini teist korda toimunud sidepäevadel võisteldi telefonimängus, traatside rajamises, kombineeritud võistluses, kõrgeima kaabliriputushargi valmistamises, ritvadega üle tee õhusilla tegemises, mälumängus, telefoniraamatu mängus ja teatevõistluses.
Võistluste peakorraldaja, leitnant Andres Hairk Kaitsejõudude Peastaabi sideosakonnast ütles, et sideväelaste hea ettevalmistus oli märkimisväärne eelkõige seetõttu, et regulaarselt õpetatakse sideväelasi välja vaid Üksik-sidepataljonis ning Õhutõrjedivisjonis, muudes väeosades antakse ajateenijatele süvendatult sideväljaõpet ühele rühmale üle paari aasta. "Väeosade sideülemad tegid väljaõppega tubli töö," kiitis leitnant Hairk.
Kõige tähtsam võistlusala oli kombineeritud võistlus, mis põhines orienteerumisel kaardi järgi. Distantsil oli kuus kontrollpunkti, kus sideväelastel tuli täita erinevaid ülesandeid. Sideväelased näitasid oma oskusi esmaabi andmises, traatsidevõrgu ehitamises, taktikaliste ja elektrotehniliste tingmärkide tundmises, raadioside kehtestamises, aku kasutusvalmiduse määramises ja kaabliboksi korrastamises.
Kokku osales sidepäevadel üheksa võistkonda, neist kaks võistkonda Pärnu Üksik-jalaväepataljonist, Üksik-sidepataljonist, Õhutõrjedivisjonist, Kaitseväe Lahingukoolist, Kuperjanovi Üksik-jalaväepataljonist, mereväest, Üksik-vahipataljonist ja Kalevi Üksik-jalaväepataljonist. Iga üksus osales võistkonnaga, mis koosnes kolmest ajateenijast ja kahest kaaderkoosseisu esindajast. -
Suurim rahutagamisüksus lahkub EestistPühapäeval, 15. juulil kell 8 sõidab 97 Eesti kaitseväelasest koosnev Balti Luureeskadron BALTSQN-4 Tallinna Lennujaamast missioonile suunatud väljaõppele Taani ja sealt edasi missioonile Bosnia-Hertsegoviinasse.
Eesti suurima käesoleval aastal rahutagamismissioonile lähetatava üksuse saadab lennujaamast rivistuselt teele kaitseväe juhataja kohusetäitja kolonelleitnant Aarne Ermus ja Rahuoperatsioonide Keskuse staabiülem kapten Peeter Mitt.
Taanlased treenivad Taanis, Skives Printsi Ihukaitserügemendis Eesti luurekompanii tegutsemist brigaadisuuruse üksuse koosseisus. Taanis viiakse läbi ka kompanii lahinglaskmised, mida ei ole võimalik Eestis korraldada nii suure laskevälja puudumise tõttu.
Pärast ühekuulist väljaõpet asub BALTSQN-4 (kerge luurekompanii) 16. augustil Taani kontingendi koosseisus Põhjamaade-Poola lahinggrupis pooleaastasele rahutagamismissioonile Bosnia-Hertsegoviina Vabariiki. BALTSQN-4 ülem on kapten Eero Kinnunen.
"BALTSQN-4 on esimene Eesti rahutagamisüksus Taani kontingendi koosseisus, mis läbis suurema osa väljaõppest Eestis, meie ohvitseride ja allohvitseride juhendamisel," ütles Rahuoperatsioonide Keskuse staabiülem kapten Peeter Mitt. "Väljaõppe raskuspunkti üle toomine Eestisse on kindel märk Taani armee juhtide suurenevast usaldusest meie instruktorite ja kogu kaitseväe vastu."
Luurekompanii BALTSQN-4 väljaõpe algas 22. märtsil kompanii juhtkonna õppekogunemisega. Õpet viisid läbi Eesti spetsialistid, Taani instruktorite toetusel, samuti tõid taanlased 19. märtsil Paldiskisse saabudes kaasa 40 väljaõppe läbiviimiseks vajalikku patrullautot.
Rahutagajad harjutavad eelkõige luuretaktikat, aga ka kõike muud missioonil spetsiifiliselt vajalikku, muuhulgas ka kohalikku ajalugu.
Eesti luurekompanii vahetab välja Bosnia-Hertsegoviinas pool aastat olnud Läti rahutagajad.
21 Eesti rahutagajat on praegu mitmeotstarbelise sõjaväepolitseirühma ESTPATROL-4 kooseisus Kosovos NATO juhitud rahutagamismissioonil KFOR, üks staabiohvitser KFOR'i peakorteris, üks staabiohvitser ja üks staabiallohvitser Bosnias Balti Luureeskadroni BALTSQN-3 Põhja-Poola lahinggrupi staabis ning üks ohvitser ÜRO sõjaline vaatleja UNTSO missioonil Lähis-Idas.