Uudised
-
Teenetemärkide kätteandmistseremooniastVabariigi President Lennart Meri on volitanud kaitseväe juhatajat kontradmiral Tarmo Kõutsi vabadusvõitlejatele, kaitseväelastele ja kaitseliitlastele kätte andma riiklikud autasud.
Täna, 22. veebruaril kell 18.00 Tallinnas Mustpeade majas (Pikk 24-26) algaval pidulikul tseremoonial annab kontradmiral Kõuts kätte Kotkaristi IV ja V klassi teenetemärgid, Kotkaristi kuld,- hõbe- ja raudristi teenetemärgid ning Relvastatud Vastupanu Teeneteristi I,- II- ja III klass.
Seoses Eesti Vabariigi 83. aastapäeva tähistamisega annetab kaitseväe juhataja kontradmiral Tarmo Kõuts Relvastatud Vastupanu Teeneteristi I klassi endisele metsavennale Leonhard Vahterile, teeneteristi II klassi Heino Hiiobile, Artur Kittusele, Karl-Friedrich Kivismaale, Peeter Naarisele ning Peeter Oravale ja teeneteristi III klassi Ädu Leesmendile, Olev-Eduard Peedoskile, Leonhard Pumperile, Ilmar Pärlile, Rein Reinomägile, Harri Saartsonile, Helmut Tammele, Olev Tatarile ning Erika Õunale.
Lisaks annab kaitseväe juhataja Soome skaudijuhile Risto Mikael Teinonenile üle Maarjamaa Risti V klassi teenetemärgi. -
Kaitsejõudude paraad Eesti Vabariigi 83. aastapäevalLaupäeval, 24. veebruaril algusega kell 10.00 tähistatakse Tallinnas Vabaduse väljakul Eesti Vabariigi 83. aastapäeva kaitsejõudude paraadiga.
Paraadi juhatab kaitseväe juhataja kontradmiral Tarmo Kõuts, paraadi võtab vastu Vabariigi President Lennart Meri, vaimuliku talituse viib läbi kaitseväe peakaplan kolonelleitnant Tõnis Nõmmik.
Paraadist osavõtjad paraadrivistuse korra järgi:
1.Eesti lipu toimkond ja lipusaatja ohvitser KVÜÕA-st 4 meest 1 lipp
2.Sõjaveteranid 2 rühma 72 meest 8 lippu
3.Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused 1 kompanii 106 meest 1 lipp
4.Üksik-vahipataljon 1 kompanii 106 meest 1 lipp
5.Üksik-sidepataljon 1 rühm 37 meest 1 lipp
6.Kalevi Üksik-jalaväepataljon 1 rühm 37 meest 1 lipp
7.Rahuoperatsioonide Keskus 2 rühma 72 meest 1 lipp
8.Merevägi 2 rühma 72 meest 1 lipp
9.Piirivalveamet 1kompanii 109 meest 2lippu
10.Päästeamet 1 rühm 37 meest 1 lipp
11.Kaitseliit
Tallinna Malev 2 rühma 72 meest 2 lippu
Harju Malev 1kompanii 112 meest 3lippu
Noorkotkad 1 rühm 37 noormeest 1 lipp
12.Kaitseväe orkester 40 meest
13.Piirivalve orkester 30 meest
14.Liinurid (Üksik-vahipataljon) 6 meest
KOKKU: 4 kompaniid 12 rühma 949 meest 24 lippu
Paraadil osalev lahingutehnika:
Kalevi Üksik-jalaväepataljon soomukid BTR-80 2tk
106-mm suurtükid 2tk
Õhutõrjedivisjon 23 mm kahurid 4tk
Suurtükiväegrupp 105 mm haubitsad 6tk
Piirivalveamet maastur "Iltis" koos piilkondadega 6tk
helikopter 1tk
lennuk 1tk
Paraadi ettevalmistamise, üldkorralduse ja läbiviimise eest vastutab Tallinna garnisoni komandandi kohusetäitja leitnant Rene Brus.
Paraadi rivistajaks on Üksik-vahipataljoni "A" kompanii ülem nooremleitnant Hannes Meimre.
Peale paraadi on linnakodanikel võimalik tutvuda Vabaduse platsile rivistatud lahingutehnikaga ning maitsta Naiskodukaitse poolt valmistatud hernesuppi.
Paraadi eelproov viiakse läbi 23. veebruaril algusega kell 10.00 Kadrioru staadioni esisel väljakul, peaproov 23. veebruaril algusega kell 22.00 Vabaduse väljakul. -
Kaitseväe juhataja autasustab kaitseväe teenetemärgigaKaitseväe juhataja kontradmiral Tarmo Kõuts autasustab reedel, 23. veebruaril algusega kell 12.00 Tallinna raekojas kaitseväe ülesehitamisele kaasaaidanud inimesi.
Teenistuskohustuste kohusetundliku täitmise eest autasustatakse kaitseväe teenetemärgiga maaväe ülemat kindralleitnant Johannes Kerti, Kaitsejõudude Peastaabi analüüsi- ja planeerimisosakonna ülemat kolonelleitnant German Kesa, kaitseväe peakaplanit kolonelleitnant Tõnis Nõmmikut ning teisi kaitseväelasi.
Kaitseväe juhataja avaldab tänu ja autasustab kaitseväe teenetemärgiga aktiivse tegevuse eest kaitseväe ülesehitamisel Rein Värki, pikaajalise töö eest kaitseväge käsitleva sõjaajalooliste raamatute makettide koostamisel Aime Kalapüüdjat, märkimisväärse abi eest inglise keele kursuste korraldamisel Eesti kaitseväelastele Kanadas Henn Kurvitsat ja panuse eest riigikaitsealase seadusandluse väljatöötamisel Andres Mihkelsit.
Eesti kaitseväe ülesehitamise ja ohvitseride ning allohvitseride õpetamise eest autasustatakse kaitseväe teenetemärgiga välisriikide riigiametnikke ja sõjaväelasi, teiste hulgas Soome kaitsejõudude personaliülemat kindralleitnant Antti Juhani Simolat. -
Maaväe staap võtab üle maaväe väeosade juhtimiseSeoses Maaväe Staabi moodustamisega alluvad maaväe üksused ja asutused alates 16. veebruarist vahetult Maaväe ülemale kindralleitnant Johannes Kerdile.
Eesti kaitseväe praegused maaväe üksused ja asutused on Maaväe Staap, Kalevi Üksik-jalaväepataljon, Viru Üksik-jalaväepataljon, Tartu Üksik-jalaväepataljon, Pärnu Üksik-jalaväepataljon, Kuperjanovi Üksik-jalaväepataljon, Üksik-vahipataljon, Üksik-sidepataljon, Õhutõrjedivisjon, Rahuoperatsioonide Keskus, Suurtükiväegrupp ning Kaitsejõudude Keskpolügoon.
Käesoleva ajani vahetult kaitseväe juhatajale allunud väeosade alluvussuhte muutmine on üks osa läbiviidavast staabireformist. Vastavalt kaitseväe juhatajalt saadud ülesandele hakkab maavägi tegelema ka kaitseringkondade ja kaitsepiirkondade arendamisega.
Maaväe staap moodustati kaitseväe juhataja käskkirjaga möödunud aasta 19. detsembril. -
Suri kolonel Oskar Mark3. veebruari öösel suri pika ja raske haiguse tagajärjel Kaitsejõudude Peastaabi operatiivosakonna ülem kolonel Oskar Mark.
Oskar Mark sündis 5. augustil 1945. aastal Tartus.
Pärast ajateenistust Lätis õppeväeosas lõpetas Oskar Mark tankivägede kooli Uljanovskis ja hiljem Malinovski nimelise Tankivägede akadeemia Moskvas. Oskar Mark teenis endise N. Liidu Leningradi sõjaväeringkonnas õpperühma ja õpperoodu komandörina, Kiievi sõjaväeringkonnas diviisi staabi operatiivosakonna ülema asetäitja, diviis staabiülema asetäitja ja diviisi staabiülemana. Oskar Margi teenistus jätkus 6. tankiarmee operatiivosakonna ülema asetäitjana Dnepropetrovskis. Armee operatiivosakonnast moodustatud juhtimisgrupi koosseisus osales Mark Tšernobõli tuumaelektrijaama katastroofi likvideerimisel õnnetuskoha vahetus läheduses. Aastatel 1989-1993 teenis Mark Lääne väegrupis Ida-Saksamaal 2. tankiarmee staabi ülema asetäitjana juhtimispunktide alal ja operatiivosakonna ülema I asetäitjana.
Pärast teenistust Saksamaal määrati Oskar Mark Leningradi sõjaväeringkonna ülema käsutusse ja aprillis 1994. läks ta polkovniku auastmes erru.
20. veebruaril 1996 astus Oskar Mark Eesti kaitseväe tegevteenistusse, ta määrati kaitsejõudude peastaabi operatiivosakonna ülemaks ja 2. aprillil anti talle koloneli sõjaväeline auaste. Kolonel Oskar Mark viis vastloodud peastaabi operatiivosakonna töö professionaalsemale tasemele, oli tänu rikkalikule kogemustepagasile noorte staabiohvitseride hinnatud õpetaja. Raske on alahinnata Kolonel Oskar Marki rolli riigikaitsealase seadusandluse, eriti uue kaitseväeteenistuse seaduse, väljatöötamisel.
Kolonel Oskar Marki on autasustatud Kotkaristi III klassi ordeniga, kaitseväe teenetemärgi ja Läti kaitseministeeriumi teenetemärgiga.
Kolonel Oskar Mark oli abielus, teda jäid leinama abikaasa Vaike, kaks poega ja tütar.
Kaitsejõudude Peastaabi operatiivosakonna ülema kohuseid täidab major Peeter Hoppe. -
Eestit külastab NATO Kirderegiooni ülemKolmapäeval, 31. jaanuaril saabub Eestisse kolmepäevasele tutvumisvisiidile NATO Kirderegiooni ülem Taani kindralleitnant Ove Hoegh-Guldberg Hoff.
Visiidi käigus kohtub kindralleitnant Hoff kaitseväe juhataja kontradmiral Tarmo Kõutsi ja Kaitsejõudude Peastaabi ülema kolonelleitnant Aarne Ermusega, külastab Balti miinitõrjedivisjoni BALTRON, Miinisadamas asuvat side- ja õppekeskust ning Ämari õhuseirekeskust.
Reedel peab kõrge NATO kindral külalisloengu Balti Kaitsekolledžis Tartus ning tutvub Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgema Sõjakooliga.
Kindralleitnant Hoff on sündinud 1942. aastal ning teeninud Taani armees alates 1962. aastast. -
Rahuoperatsioonide Keskus annab kätte esimesed teenetemärgidTeisipäeval, 30. jaanuaril kell 18.00 annab Rahuoperatsioonide Keskuse ülem kapten Aivar Jaeski Glehni lossis (Vana-Mustamäe 24) kätte esimesed 22 väeosa teenetemärki.
Teenetemärk on asutatud eesmärgiga väärtustada teenistust väeosas, rahuoperatsioonidel ja rahvusvahelises sõjalises koostöös, pikaajalise eeskujuliku teenistuse äramärkimiseks, samuti tänuavaldusena Eesti Vabariigi kodanikele ja välismaalastele.
Autasustatute hulgas on Rahuoperatsioonide Keskuse arengule kaasa aidanud Taani Kuningriigi kaitseatašee Eestis, Lätis ja Leedus aastatel 1994 - 1997, praegune Balti Kaitsekolledži ülem brigaadikindral Michael H. Clemmesen, Taani Kuningriigi Printsi Ihukaitserügemendi ülem kolonel Christian Lund, aastatel 1995 - 1998 Rahuoperatsioonide Keskuses instruktorina töötanud Briti Kuningliku merejalaväe veteran Alan Christopher Sheppard ja kolonelleitnant Jaako Harja Soome Vabariigi Kaitsejõudude Peastaabi rahvusvahelise koostöö osakonnast.
Teenetemärgiga autasustatakse tegusalt Eesti rahuvalve sünni juures olnud kaitseväe juhataja nõunikku NATO integratsiooni ja rahvusvahelise sõjalise koostöö alal brigaadikindral Märt Tiru, kaitseväe juhatajat aastatel 1993 - 1995 kindral Aleksander Einselni ja kaitseministrit aastatel 1994 - 1995 kolonelleitnant Enn Tuppi.
Teenetemärgid saavad kuue aasta jooksul väeosa juhtinud endised väeosaülemad. Teenetemärgiga peetakse samuti meeles väeosa parimaid allohvitsere-instruktoreid ja Balti koostöö projektile tõhusalt kaasa aidanud Taani Kuningriigi ohvitsere. -
Kaitsevägi ja Eesti Meestelaulu Selts tähistavad Tartu rahulepingu sõlmimise 81. aastapäevaKaitsevägi koostöös Eesti Meestelaulu Seltsiga (EMLS) korraldavad reedel, 2. veebruaril algusega kell 19.00 Estonia kontserdisaalis Tartu rahulepingu sõlmimise 81. aastapäevale pühendatud kontsert-aktuse ja balli.
Eesti ajaloo ühe tähtsama sündmuse tähistamisele on kutsutud Vabadussõja veteranid, vabadusvõitlejad, Riigikogu alaliste komisjonide esimehed, valitsusliikmed, suursaadikud, atašeed ning kaitseväe ja EMLSi juhtkond.
"Eesti kaitseväel on otsene seos Tartu rahuga, seega on enesestmõistetav, et me seda tähistame," ütles kaitseväe juhataja kontradmiral Tarmo Kõuts. "Rahulepingu sõlmimise aastapäeva tähistamine on Eestile samasugune positiivne kogemus nagu meie põhjanaabritel soomlastel Talvesõja lõpu meelespidamine".
Tartu rahu tähistaval aktusel võtab sõna Vabariigi President Lennart Meri.
Kontsert-aktusel osalevad Eesti Õpetajate Meeskoor, EKE Inseneride Meeskoor, EMLS Tallinna Meeskoor, Kuusalu Meeskoor, Revalia Meeskoor, Runo Meeskoor, Soomepoiste Meeskoor, Tallinna Veteranide Meeskoor, Teaduste Akadeemia Meeskoor, Tehnikaülikooli Akadeemiline Meeskoor, TMS Türnpu Meeskoor ja Eesti Kaitseväe Orkester.
Kontserdil tuleb esmaettekandele helilooja Hendrik Juurikase teos "Legend Verijärvest".
Ballil mängib tantsuks Politseiorkestri bigband ning vaheajal laulavad Arne Saluveeri laululapsed.
Üritust toetavad Tallinna Linnavalitsus ja Politseiamet.
Kaitseväel ja Eesti Meestelaulu Seltsil on plaanis Tartu rahu aastapäeva tähistamine kontserdiga muuta traditsiooniks. -
Kaitsevägi ja Eesti Meestelaulu Selts sõlmivad koostöömemorandumiKaitseväe juhataja kontradmiral Tarmo Kõuts ja Eesti Meestelaulu Seltsi (EMLS) juhatuse esimees Jaan Ots allkirjastavad esmaspäeval, 29. jaanuaril kell 15.00 Tallinna raekojas koostöömemorandumi.
Koostöömemorandumi sõlmimise eesmärgiks on edendada ajateenijate lauluoskust ja armastust ning kaitseväelaste kaasalöömist meeskooride tegevuses, abistada üksteist üldrahvalike ürituste korraldamisel.
"Seda memorandumit sõlmides peame eelkõige tähtsaks noorte isamaa-armastuse ja riigikaitsetahte kasvatamist," ütles kaitseväe juhataja kontradmiral Tarmo Kõuts.
Kaitseväel on koos EMLSiga plaanis korraldada poiste- ja noorte meeskooridele tutvumisekskursioone väeosadesse ja mees- ja poistekooride esinemisi ja laulutunde väeosades.
"Meie põhikirja esimene punkt näeb ette läbi rahvusliku ühistunde arendamise õige eesti mehe kasvatamist, seega on meie aated ja tegevuse suunad samad, mis kaitseväel," ütles Eesti Meestelaulu Seltsi juhatuse esimees Jaan Ots. "Usun, et lauluoskus on osa ühe tubli eesti mehe loomusest ja koostöö noormeeste laulutahte edendamisel on iseenesestmõistetavalt vajalik."
Allakirjutamistseremoonial esineb viimase Eesti poistekooride lauluvõistluse võitja Tallinna Poistekoor.
Käesoleval ajal ületab Eesti Meestelaulu Seltsi mees- ja poistekooride liikmete arv üle 3000. Kaitseväes on tegevteenistuses olevate kaitseväelaste arvuks ligi 5000. -
Põhjamaad toetavad Balti riikide kaitsevägesid teel NATOsseTäna Lätis lõppenud Põhjamaade ja Balti riikide kaitseväe juhatajate iga-aastasel korralisel töökohtumisel avaldasid Põhjamaad Balti riikidele igakülgset toetust NATOga ühinemiseks 2002. aastal.
"Põhjamaad lubasid oma nõu ja jõuga igati toetada Balti riike aastal 2002 NATO liikmeks saamisel," ütles Eesti kaitseväe juhataja kontradmiral Tarmo Kõuts.
Põhjamaade ja Balti riikide kaitseväe juhatajad andsid töökohtumisel avameelse ülevaate olukorrast oma riigi riigikaitses. Kõneldi kuue riigi kaitsealase koostöö hetkeseisust ning tulevikuvõimalustest, sealhulgas Balti riikide koostööprojektidest BALTBAT, BALTRON, BALTDEFCOL ja BALTNET.
Kohtumisel tõdeti BALTRONi ja BALTDEFCOLi projektide head arengut, BALTBATi ja BALTNETi seis on stabiilne.
Põhjalikult arutati õhuväe ning maaväe õhutõrje ja tankitõrje arendamist ning toonitati koostöö olulisust naabritega.
Balti riikide kaitsevägede eelistusteks alanud aastal on kaitsevõime tõstmine, olmetingimuste parandamine, sõjaväelaste motivatsiooni tõstmine ning varustuse viimine NATOga ühilduvaks.
Kohtumisel ei osalenud haiguse tõttu Taani kaitseväe juhataja.
Eesti, Läti, Leedu, Norra, Rootsi ja Soome kaitseväe juhatajate iga-aastane töökohtumine peeti 23.-24. jaanuarini Läti Vabariigis.