Jäta menüü vahele

Uudised

Täpne otsing Lihtne otsing

Ajaperiood

Märksõnad

  • Esmaspäeval, 22. jaanuaril saabuvad Eestisse Hollandi relvajõudude esindajad, kes teisipäeval korraldavad hindamisvisiidi OSCE Viini dokumendi 1999 kohaselt Suurtükiväegrupis Tapal.

    Neljaliikmeline inspektsioonigrupp koosneb kahest Hollandi ohvitserist ning kahest külalisinspektorist Belgia relvajõududest, inspektsioonigruppi juhib kolonel Albertus Maria Rosengarten.

    "Käesoleval aastal on see esimene hindamisvisiit Eestisse," ütles Kaitsejõudude Peastaabi relvastuskontrolligrupi ülem major Raivo-Albert Tilk. "Viimati käisid Eestit inspekteerimas Vene Föderatsiooni inspektorid 2000.a. septembris Kalevi Üksik-jalaväepataljonis."

    Aruanne inspektsiooni tulemustest edastatakse kõigile OSCE liikmesriikidele.
  • Kaitseväe juhataja kontradmiral Tarmo Kõuts osaleb 23.-24. jaanuarini sel aastal Läti Vabariigis toimuval Põhjamaade ja Balti riikide kaitsevägede juhatajate iga-aastasel korralisel töökohtumisel.

    Kohtumisel arutatakse seitsme riigi kaitsealasekoostöö hetkeseisu ning tulevikuvisioone, sealhulgas Balti riikide koostööprojekte BALTBAT, BALTRON, BALTDEFCOL ja BALTNET.

    Kontradmiral Tarmo Kõuts saabub Eestisse tagasi 24. jaanuaril.
  • Kaitseväe juhataja kontradmiral Tarmo Kõuts kohtus täna, 19. jaanuaril Tšehhi asekaitseminister Jaromir Novotnyga.

    Kohtumise peateemaks oli Eesti ja Tšehhi kaitsekoostöö, mis Eesti kaitseväe juhataja kontradmiral Tarmo Kõutsi sõnul sujub tõrgeteta.

    "Kohtumine möödus väga sõbralikus õhkkonnas," ütles kontradmiral Kõuts. "Tšehhi asekaitseminister tundis huvi pikaajalise planeerimise vastu meie riigikaitses, samuti rääkis ta ohvitseride õppimisvõimalustest Tšehhi Vabariigis."

    Tšehhi asekaitseminister avaldas oma rahulolu tõsiasja üle, et Tšehhi Vabariigi parlament on määranud kaitsekulutuste tasemeks 2,2% SKPst ning valitsused ei saa kaitsekulutusi vähendada.

    Tšehhi asekaitseminister Jaromir Novotny kohtumine Eesti kaitseväe juhatajaga toimus Tšehhi peaminister Milos Zemani ametliku Eesti visiidi raames.

    Jaromir Novotny on sündinud 24.augustil 1947.a Ostravas. Aastatel 1965-1969 õppis ta Praha Majandusülikoolis.

    Pärast ülikooli lõpetamist töötas Jaromir Novotny kuni 1989.aastani lihttöölisena.

    Aastatel 1989-1993 oli Jaromir Novotny tegev Presidendi Kantselei majandusosakonnas ning Valitsuse Rahvusvaheliste suhete komisjonis, kus ta osales EL-ga liitumislepingu ettevalmistamisel. 1993-1997 oli Jaromir Novotny Tšehhi Vabariigi Kaitseministeeriumi rahvusvaheliste suhete osakonna peadirektor. Alates 1997.a novembrist on Novotny Tšehhi Vabariigi asekaitseminister.
  • 15.-18. jaanuarini inspekteerisid Eesti kaitseväe relvastuskontrolli inspektorid OSCE Viini dokumendi 1999 täitmise raames Vene Föderatsiooni relvajõude Leningradi sõjaväeringkonnas.

    Visiidi käigus kontrolliti Vene Föderatsiooni esitatud andmeid üksuste koosseisu ja lahingutehnika kohta ning sõjalist tegevust inspektsiooni piirkonnas.

    "Kontrollisime kokku 12 väeosa tegevust 120 korda 150 kilomeetri suuruses piirkonnas, mis hõlmab Karjala kannast ja Peterburi lähiümbrust.," ütles ütles kaitsejõudude peastaabi relvastuskontrolli grupi ülem major Raivo-Albert Tilk. "Me ei tuvastanud inspekteeritud piirkonnas sõjalist tegevust, millest Venemaa peaks teavitama teisi OSCE liikmesriike. Esitatud informatsioon väeosada kohta vastas tegelikkusele."

    Inspektsioon kestis 48 tundi ja see algas 138. Motoriseeritud brigaadis Kamenkas, kus sõaväeringkonna esindaja andis ülevaate sõjalisest tegevusest inspektsioonipiirkonnas. Seejärel esinesid briifinguga Kamenka brigaadiülem ja Pribõlovo 332. kopteripolgu ülem.

    Samal päeval käidi Osinovaja Rostshas asuvas sõjaväeringkonna õppekeskuses ja Levashovo lennuväebaasis.

    Inspektsiooni teisel päeval inspekteeriti Peterburist lõuna poole asuvaid Vene Föderatsiooni üksusi. Brifiingutega esinesid 6. lennu- ja õhukaitseväe armee, 54. õhukaitsekorpuse ja 67. pommitajate polgu juhid. Maavägedest kontrolliti Pushkinos asuvaid suurtükiväeüksusi.

    Aruanne inspektsiooni tulemustest edastatakse kõigile OSCE liikmesmaadele.

    Inspektoreid juhtis Kaitsejõudude Peastaabi relvastuskontrollgrupi ülem major Raivo-Albert Tilk, ekspertitena osalesid Peastaabi ohvitserid nooremleitnant Jaak Ustal ja avalike suhete teenistuse ülem nooremleitnant Peeter Tali ning külalisinspektorina Taani Relvajõudude esindaja major Klaus Riis Damgaard.

    Käesolev inspektsioon oli Eesti kaitseväe relvastuskontrolliinspektorite esimene visiit 2001.aastal. Viimati külastati Pihkvas asuva õhudessantdiviisi 1140. Suurtükiväepolku 2000. aasta novembris.

    Relvastuskontrolli eesmärgiks on usalduse ja julgeoleku kindlustamine OSCE liikmesriikide vahel.
  • Rahuoperatsioonide Keskuses Paldiskis lõpetas neljapäeval, 18. jaanuaril süvendatud sõjalise baasväljaõppe järjekordne rühm kaadrikaitseväelasi.

    15 nädalat kestnud väljaõppe läbis 33 kaitseväelast, sealhulgas 10 naist.

    Väljaõppe jooksul, mille aluseks oli Briti merejalaväe koolituskursus ja juhendajateks Bosnia, Kosovo ja Liibanoni kogemustega instruktorid, omandasid kaitseväelased põhjalikumaid teadmisi relvakäsitsemises, sõjalises topograafias, meditsiinis ning NATO standarditele vastavates sideprotseduurides.

    Rahuoperatsioonide Keskuses toimuval baasväljaõppel osalemiseks võivad kandideerida kõik Eesti kodanikud, kellel on läbitud ajateenistus, kellel on hea tervis ja kes ei ole kohtulikult karistatud. Kursustele võetakse ka 19-35 aastaseid naisi.

    Enamik kursuse läbinutest määratakse Rahuoperatsioonide Keskuse allüksustesse. Aastal 2001 on Rahuoperatsioonide Keskusel ülesanne valmistada rahuoperatsioonidel osalemiseks ette 180 kaitseväelast, kes oleksid koostöövõimelised NATO üksustega.
  • Täna, 15. jaanuaril sõitis kolmeliikmeline Eesti kaitseväe ohvitseridest koosnev grupp neljapäevasele OSCE Viini dokumendi raames toimuvale kontrollvisiidile Venemaale.

    Visiidi eesmärk on kontrollida Venemaa poolt esitatud andmeid üksuste, mis asuvad Karjalast Peterburini ja sealt edasi Luugani koosseisude ja lahingutehnika kohta.

    Kontrollgruppi juhib major Raivo-Albert Tilk, ekspertidena osalevad Kaitsejõudude Peastaabi ohvitserid nooremleitnant Jaak Ustal, nooremleitnant Peeter Tali ja lisaks külalisena üks Taani ohvitser.

    "Sõltuvalt ilmast peaks kontrollvisiit algama õhuvaatlusega helikopteriga, millele järgnevad üksuste külastamised," ütles kontrollgrupi ülem major Raivo-Albert Tilk.

    OSCE Viini dokumendiga on ühinenud 55 riiki. Aruanne visiidi tulemustest edastatakse kõigile OSCE liikmesmaadele. Taoliste ettevõtmiste läbiviimise eesmärgiks on usalduse ja julgeoleku kindlustamine OSCE liikmesriikide vahel.
  • Jõhvis Viru Üksik-jalaväepataljonis toimusid laupäeval, 13. jaanuaril kaitseväe meistrivõistlused sangpommispordis.

    Võistlusala koosnes kahest harjutusest: kahe 24 kilogrammise sangpommi tõukamine rinnalt ning 24 kilogrammise sangpommi rebimine parema ja vasaku käega. Jõukatsumisest võttis osa viisteist viieliikmelist võistkonda kaitseväest, Piirivalvest ja Päästeametist.

    Viies erinevas kaalukategoorias saavutatud tulemuste liitmisel saavutas esikoha 730 punktiga Tagalapataljoni võistkond koosseisus Rainis Lõoke, Rene Vilo, Üllar Vilk, Veiko Rand ning Oleg Pušin. Teisekoha saavutas 714 punktiga Üksik-sidepataljoni võistkond koosseisus Ando Ruus, Priit Leismets, Andre Võsanurm, Raido Notton ning Martin Padar. Kolmas koht kuulub 680 punktiga Viru Üksik-jalaväepataljoni võistkonnale koosseisus Feliks Press, Pjotr Mägi, Veljo Kärbo, Marek Kalais ning Vladimer Habirov.

    Iga kaalukategooria kolme parimat autasustati diplomi ja medaliga. Võitjat võistkonda autasustati karika ja diplomiga, teise ning kolmanda koha saavutanud võistkondi diplomiga.

    1993. aastast peetavatel kaitseväe sangpommivõistlustel on "kangemad" mehed olnud Viru Üksik-jalaväepataljonist, Kuperjanovi Üksik-jalaväepataljonist ja Üksik-sidepataljonist.
  • 15.-19. jaanuarini saavad kaitseväe väeosad täiendust 856 ajateenija võrra. Suurim arv kutsealuseid suunatakse tänavu esimese ajateenistusse kutsumise jooksul Pärnu Üksik-jalaväepataljoni.

    "Pärnu Üksik-jalaväepataljoni saabuvad kõik 150 kutsealust esmaspäeval, pärast mida algab neil kohe sõduri baaskursus," ütles Pärnu Üksik-jalaväepataljoni ülem leitnant Margus Rebane.

    Väeosade kaupa:

    Pärnu Üksik-jalaväepataljon - 150
    Üksik-vahipataljon - 120
    Suurtükiväegrupp - 84
    Tagalapataljon - 80
    Mereväebaas - 66
    Õhutõrjedivisjon - 57
    Kalevi Üksik-jalaväepataljon - 50
    Kuperjanovi Üksik-jalaväepataljon - 50
    Viru Üksik-jalaväepataljon - 50
    Tartu Üksik-jalaväepataljon - 40
    Kaitseväe Lahingukool - 30
    Rahuoperatsioonide Keskus - 30
    Lennubaas - 28
    Üksik-sidepataljon - 21

    Käesoleval aastal kutsutakse kaitseväe ajateenistusse veel mais ning septembris. Hetkel on kaitseväes 2100 ajateenijat.
  • Üksik-vahipataljonis toimub reedel, 12. jaanuaril, pataljoni 73. aastapäevale pühendatud pidulik rivistus.

    Aastapäevaürituse raames korraldatakse ajateenijate külalistele ekskursioon pataljoni territooriumil ning kasarmutes, näidatakse pataljoni argielu ja väljaõpet tutvustavat videofilmi. Välja on pandud relvanäitus.

    Üksik-vahipataljoni hakati moodustama 9. jaanuaril 1919. aastal Tallinna ja Harju maakonna kaitseliitlastest. Sõjavägede Ülemjuhataja kinnitas oma käskkirjaga Üksik-vahipataljoni loomiseks 11. jaanuari 1928. Üksik-vahipataljon taasloodi 01. veebruaril 1993. aastal Sisekaitse valverügemendi baasil.
  • Vastavalt Balti riikide kaitseväe juhatajate poolt möödunud aasta 15. detsembril Lätis allkirjastatud otsusele alustas Eesti käesoleva aasta algusest ööpäevaringset valveteenistust jälgimaks Eesti õhuruumi.

    Alates 1. jaanuarist 2001 alustas Eesti Riiklik Õhuseirekeskus ööpäevaringselt Eesti õhuruumi kontrolli sekundaarradarite ja osaliselt primaarradarite informatsiooni alusel.

    Paralleelselt edastatakse kõik õhuseireandmed ka Regionaalsesse Õhuseire Koordinatsioonikeskusesse, mis asub Leedu Vabariigis. Regionaalses Õhuseire Koordinatsioonikeskuses, kus töötab kolme Balti riigi rahvusvaheline meeskond (sealhulgas üheksa Eesti õhuväe ohvitseri), toimub piirkondliku tuvastatud radarpildi loomine, mida edaspidi kasutatakse Balti riikide julgeolekuküsimuste lahendamiseks.
Keri üles