Reservjalaväepataljoni õppekogunemist Siil külastanud Kaitsejõudude Peastaabi ülem kolonel Neeme Väli veendus, et õppused on pingelised, treeningupäevad pikad ja põhjalikud ning lühikest õppuste aega kasutavad instruktorid maksimaalselt ära.
„Reservpataljoni õppekogunemine Siil on näidanud, et ajateenistuse käigus saadud sõjaline väljaõpe on kvaliteetne,” ütles Kaitsejõudude Peastaabi ülem kolonel Neeme Väli. „Reservväelastele tulevad kiiresti meelde ajateenistuses omandatud sõdurioskused ja reservallüksused on suhteliselt lühikese aja jooksul taas koostöö- ja lahinguvõimelised.”
Kolonel Väli jälgis kaitseväe keskpolügoonil Lääne-Virumaal reservjalaväepataljoni õppekogunemisel Siil ühe jalaväekompanii taktikaharjutust, 81-mm miinipildujate ja tankitõrje granaadiheitjate Carl-Gustav lahinglaskmist ning reservpataljoni staabi tööd.
Kolonel Väli sõnul seisab pärast tänast taktikalist harjutust ja reservpataljoni deformeerimist ees reservõppekogunemisest kokkuvõtete ja järelduste tegemine, sest järgmisel aastal on kavas õppekogunemistele kutsuda senisest kaks korda enam reservväelasi. Väli sõnul moodustavad Kevadtorm ning reservõppekogunemised terviku, mis annab sõjaaja üksustele võimaluse harjutamiseks ja reservväelastele teadmiste värskendamiseks.
„Eesti kaitsejõudude tugevus peitub reservväelastes, sõjaliselt väljaõpetatud kodanikes, kelle riik hädaohu korral teenistusse kutsub,” sõnas kolonel Väli.
Reedel jõuab reservjalaväepataljoni õppekogunemine rünnakharjutuse sooritamisega lõppfaasi.
29. septembril Pärnus alanud ja sellel nädalal Lääne-Virumaal kaitseväe keskpolügoonil kulmineeruv reservõppekogunemine Siil on viimase kümnendi suurim reservõppus.
Reservjalaväepataljoni kokkuharjutamine algas reservohvitseride kogunemisega, teisel nädalal liitusid väljaõppega reservallohvitserid ning erialaspetsialistid. 13. oktoobril viidi läbi reakoosseisu tulekuga pataljoni lõplik formeerimine. Pataljoni kokkuharjutamise viimane, otsustav etapp viiakse läbi kaitseväe keskpolügoonil.
Õppuse Siil käigus testib kaitsevägi sõjalise valmisoleku tõstmist ja mobilisatsiooni läbiviimist, õppekogunemisel värskendatakse reservväelaste teadmisi kaitseväest. Reservõppekogunemisel osalejateks on 80% ulatuses 2004. aastal ajateenistuse lõpetanud.
Kuna reserv on Eesti sõjalise riigikaitse selgroog, siis on õppekogunemisel osalemine loogiline jätk kunagi läbitud ajateenistusele. Tulevikus on plaanis korraldada reservväelaste õppusi igal aastal ja suurendada järjekindlalt õppekogunemistele kutsutavate reservväelaste hulka.