Riigikogu Riigikaitsekomisjoni esimees Tiit Tammsaar ja liikmed Valve Kirsipuu, Enn Tarto ning Arvo Jaakson külastavad 12. veebruaril Ämari Lennubaasi.
Visiidi eesmärk on tutvuda Ämari Garnisonis asuvate õhuväe allüksuste tegevusega ja arendada välja selgepiirilised visioonid tulevikuks. “Kuna Ämari on üks objekte, mis meie NATO partnereid kõige rohkem huvitab, peavad ka Riigikaitsekomisjoni liikmed olema detailselt kursis seal toimuvaga ja õhuväe allüksuste arenguperspektiividega,” ütles Riigikogu Riigikaitsekomisjoni esimees Tiit Tammsaar.
Õhuväe Staabi ülema kolonel Valeri Saare sõnul käsitletakse kohtumisel õhuväe üldist arengut puudutavaid teemasid ja esitatakse põhjalik ülevaade kahe Ämari Garnisonis asuva allüksuse – Lennubaasi ja Õhusuveräänsuskeskuse töödest.
Efektiivse õhuseiresüsteemi loomine on andnud tänaseks käegakatsutavaid tulemusi. 2000. aasta 11. oktoobril avati ametlikult rahvuslik õhusuveräänsuskeskus, kus eelmise aasta jaanuarist alustati õhuruumi ööpäevaringset jälgimist. BALTNET projekti raames õhuseire alal leiab aset tihe koostöö kolme Balti riigi vahel. Seitse Eesti õhuseireohvitseri teevad pidevalt tööd Leedus, Karmelava lähedal asuvas Balti regionaalses õhuseirekeskuses.
Rahvusliku Õhusuveräänsuskeskuse peamiseks ülesandeks on radarsensoritelt kogutud vaatlusandmete ühitamine üheks õhuruumipildiks ja kõikide õhuruumis viibivate õhusõidukite identifitseerimine. Ühisesse Baltimaade õhuseirevõrku on nüüdseks ühendatud lisaks tsiviillennuliikluse juhtimiseks kasutatavatele sekundaarradaritele ka Läti ja Leedu õhuväe primaarradarid.
Ämari Lennubaas loodi riiklike lennundusfunktsioonide täitmiseks vabariigi valitsuse määrusega 15. mail 1997. aastal. Lennubaasi olulisemaks prioriteediks on kõikide lennuvälja süsteemide vastavusse viimine NATO standardite nõuetega. Üksuse üheks olulisemaks funktsiooniks on vastuvõtva riigi toetuse tagamine rahvusvaheliseks koostööks kõikide riiklike lennundusfunktsioonide täitmisel. Olulist rõhku pannakse lennuvälja ja õhusõidukite teenindusseadmete kaasajastamisele. Kõige enam vajatakse praegu lennuvälja teenindussüsteemide, raadioseadmete ning lennupääste ja tuletõrjesüsteemide spetsialiste.
Ämari lennuväli loodi 1945. aastal ja see täitis varulennuvälja funktsiooni. Ulatuslikum arendustegevus algas 1954. aastal ja tipnes 2500 meetri pikkuse, 60 meetri laiuse ja 180 tonnise kandevõimega raja ehitamisega. Seitsmekümnendatel ja kaheksakümnendatel oli Ämari lennubaas intensiivses kasutuses hävituspilootide treeningpaigana. Peamiste õhusõidukitena baseerusid sellel lennuväljal SU-24 (FENCER) hävituspommitajad, AN-12 (CUB) ja AN-26 (CURL) transpordilennukid.