Täna möödub 103 aastat päevast, mil loodi Scoutspataljon. Pataljon tähistas aastapäeva sõjalis-sportliku võistlusega ning piduliku rivistusega.
„Pataljon loodi keerulistel aegadel Vabadussõja alguses, kui riigis valitses segadus ning oli tarvis kindlat meelt, et seista oma noore riigi eest. Nüüd, rohkem kui sada aastat hiljem, elame samuti keerulisel ajal,“ ütles Scoutspataljoni ülem kolonelleitnant Eero Aija ja lisas, et viimasel poolel aastal on pataljonil tulnud kiiresti reageerida nii reservväelaste toetamiseks riigi kagupiiril kui meie liitlaste abistamiseks Poolas.
„Jätkuvalt seisavad meie võitlejad kindlalt Malis, et täita riigi rahvusvahelisi kohustusi. Oma kohustuste täitmiseks on meil kõigil tulnud viimasel ajal raskeid valikuid teha ning teenistus isiklikust elust ettepoole seada. Ma tänan teid, vennad-scoudid ning kõiki teie lähedasi toetuse ja meelekindluse eest,“ lisas kolonelleitnant Aija.
Möödunud reedel toimunud aastapäeva rivistusel tunnustati parimaid Scoutspataljoni võitlejaid ning anti välja medalid laskmisvõistluste parimatele erinevates relva kategooriates.
Scoutspataljoni loojaks oli Henry Reissar, kes 1918. aasta novembris pöördus Eesti sõjaministeeriumi poole ettepanekuga, et loob oma kulu ja kirjadega ühe roodu Eesti Vabariigi kaitseks. Formeerimiskohaks valis noore mehena Ameerikasse rännanud ja seal skautliku liikumisega tutvunud Reissar talle tuttava Viljandi, kuhu grupp ohvitsere tema eestvedamisel koos algse relvastusega 19. detsembril saabus. Rood sai nimeks „Eesti Scout“ ning formeerimine toimus vabatahtlikkuse alusel – sundmobilisatsioonist olid roodu liikmed vabad.
Vabadussõjas tegutses üksus kapten Friedrich-Karl Pinka juhtimisel Viljandi kaitsel, Karksi-Nuia ja Taagepera lähistel, seejärel dessantmeeskonnana soomusrongil nr 2 Ruhjast Valgani ja edasi pea kõigil Vabadussõja rinnetel.
