Täna tähistas piduliku rivistuse ja sõjalis-sportliku võistlusega oma 104. aastapäeva 1. jalaväebrigaadi Scoutspataljon.
„Sada neli aastat tagasi kirjutas ajaleht Sakala värskelt formeeritud üksusest: “Iga scoudi ülemaks püüdeks jääb isamaa-armastus, mõistuse teravus ja isiklik julgus. Eesti scout on iga korraliku, ausa ja isamaatruu inimese hää sõber, aga ka kurja, korralageduse ja terrorismi suurim vaenlane.” Ma usun, et need põhimõtted iseloomustavad meie vennaskonda – nii täna siin rivis seisvaid scoutse kui ka reservis teenistust jätkavaid relvavendi – ka tänapäeval. Palju õnne, vennad ja õed!“ ütles Scoutspataljoni ülem kolonelleitnant Ranno Raudsik.
Scoutspataljoni loojaks oli Henry Reissar, kes 1918. aasta novembris pöördus Eesti sõjaministeeriumi poole ettepanekuga, et loob oma kulu ja kirjadega ühe roodu Eesti Vabariigi kaitseks. Formeerimiskohaks valis noore mehena Ameerikasse rännanud ja seal skautliku liikumisega tutvunud Reissar talle tuttava Viljandi, kuhu grupp ohvitsere tema eestvedamisel koos algse relvastusega 19. detsembril saabus. Rood sai nimeks „Eesti Scout“ ning formeerimine toimus vabatahtlikkuse alusel – sundmobilisatsioonist olid roodu liikmed vabad.
Vabadussõjas tegutses üksus kapten Friedrich-Karl Pinka juhtimisel Viljandi kaitsel, Karksi-Nuia ja Taagepera lähistel, seejärel dessantmeeskonnana soomusrongil nr 2 Ruhjast Valgani ja edasi pea kõigil Vabadussõja rinnetel.
