Jäta menüü vahele

Tartus toimus 15. korda tipptasemel sõja- ja katastroofimeditsiini konverents

Eile algas Tartus Eesti Rahva Muuseumis 15. rahvusvaheline sõja- ja katastroofimeditsiini konverents, mis sel korral toimus koostöös Ameerika Euroopa meditsiini väejuhatusega. Seekordne konverents keskendus sõja- ja katastroofimeditsiini alase väljaõppe, simulatsioonide, õppuste, traumahaigete käsitluse, kliiniliste juhtude, juhtimise teooriate ja meeskonna treeningute teemadele.

„Sõja- ja katastroofimeditsiini puhul on ei ole võimalik tõmmata piiri, kust lõppeb sõjaväeline ning algab tsiviilsüsteem. Seda enam on oluline koostöö, üksteise mõistmine ja kogemuste vahetus,“ ütles konverentsi korraldaja kaitseväe akadeemia sõja- ja katastroofimeditsiinikeskuse toetus- ja arendustegevuse jaoskonna ülem leitnant Hele-Reet Lille. „See konverents ongi just mõeldud neile, kes panustavad kriisimeditsiini ning on väärtuslikuks võimaluseks vahetada kogemusi ja teadmisi ning laiendada oma võrgustikku spetsialistidega Eestist ja liitlasriikidest kogemustega konfliktipiirkondadest, tervishoiukriisidest ning otse lahinguväljalt, nagu meie kolleegid Ukrainast.“

Konverentsi avas Eesti Vabariigi president Alar Karis, kes oma kõnes ütles, et 15. korda toimuv rahvusvaheline konverents on tunnustus meie vastava valdkonna ekspertidele. „Eesti sõjameditsiin on maailma tipptasemel. Meie meedikud on saanud korraliku väljaõppe, tegutsenud erinevates kriisipiirkondades ja sõjalistel missioonidel keeruliste probleemide lahendamisel ning panustavad igapäevaselt rahvusvahelisesse koostöösse,“ ütles president Alar Karis lisades, et kriisideks ja sõdadeks tuleb valmistuda rahu ajal ning mida paremini me oleme valmis, seda suurem on lootus, et neid teadmisi ei lähe kunagi lahinguväljal vaja.

Konverentsi kahe päeva jooksul tegid ettekandeid oma ala spetsialistid Ukrainast, Luksemburgist, Soomest, Norrast, USA-st, Suurbritanniast, Hollandist, Hispaaniast, Gruusiast ja Eestist.

Lisaks põnevatele ettekannetele oli võimalik osalejatel külastada ka kaitseväe välihaiglat, tutvuda meditsiinilise varustuse ja tehnikaga ning võtta osa praktilistest töötubadest nagu verejooksu peatamine, lahinguvälja esmaabi ja võimalikult varajane ultraheli diagnostika. Konverentsil oli võimalik osaleda ka virtuaalselt reaalajas.

Sõja- ja katastroofimeditsiini konverentsist võttis kahe päeva jooksul osa pea 800 huvilist, kelle seas on esindatud nii kaitseväe- kui ka tsiviilmeedikud, Tartu ülikooli arstitudengid, Tartu ja Tallinna tervishoiu kõrgkoolide tudengid, politsei- ja piirivalveameti ning päästeameti töötajad, ministeeriumide ja tsiviilhaiglate esindajad ning teised valdkonnast huvitatud nii Eestist kui välismaalt.

Iga aastast sõja- ja katastroofimeditsiini konverentsi korraldab Kaitseväe Akadeemia sõja- ja katastroofimeditsiinikeskus (SKMK), mis tegeleb Eestis sõja- ja katastroofimeditsiinialase teadus- ja arendustegevusega. Samuti viib SKMK läbi sõja- ja katastroofimeditsiinialast väljaõpet kaitseväelastele, meditsiiniüliõpilastele ning teistele koostööpartneritele Eestist ja välismaalt.

Fotod

Keri üles