Homsest algab õppuse Kevadtorm suuremate üksuste õppelahingute faas, milles langeb suur vastutus vahekohtunike õlgadele, kes peavad tagama õppuste ohutuse ning võimalikult realistliku võitluskogemuse lahinguosalistele.
„Vahekohtuniku põhiülesanne on kujundada õppuse keskkond õpikeskkonnaks ja luua tingimused, et üksustel oleks võimalik täita oma väljaõppe eesmärgid,” ütles Kevadtormi peavahekohtuniku abi kapten Kristjan Muuli.
Tema sõnul on vigastuste ja surnuks määramine kõigest üks ning sõduritele kõige nähtavam osa sellest mängust, kuid vahekohtunikel on ka teised ülesanded. „Me keskendume ohutusele, selle jälgimisele ja tagamisele. Teiseks, kuvame osalejatele õppuse stsenaariumi,” lisas kapten Muuli.
Õppelahingute faasis hakkab üksusi hindama kaitseväe akadeemia kadettidest, kaitseliitlastest, reserv- ning tegevväelastest koosnev vahekohtunikute meeskond, kes said juba kätt harjutada Kevadtormi koostööharjutuse raames käesoleval nädalal.
„Siiamaani on väga huvitav olnud. Olin määratud brittide tankiüksuse vahekohtunikuks,“ ütles reservväelane kapral Peep-Sass Vaher, kes tuli õppusi hindama vabatahtlikult. „Eestil päris oma tanke ei ole, kuid liitlastel on. Seda, kuidas nemad tegutsevad enda silmaga näha, on tegelikult ülilahe.“
Õppuse Kevadtorm 24. mail algavates õppelahingutes löövad kaasa nii maaväe, õhuväe kui ka mereväe üksused, lisaks on osalemas Kaitseliit ning liitlased. Peamisteks õppivateks üksusteks on 1. jalaväebrigaadi ja 2. jalaväebrigaadi pataljonid ja erialakompaniid ning sõjaväepolitsei oma allüksusega.
Õppusel Kevadtorm osaleb tänavu ligi 7000 inimest. Tegemist on kaitseväe iga-aastase õppusega, mille eesmärk on harjutada kaitseväe erinevate üksuste koostööd. Võrreldes tavapäraste oludega on õppusel tänavu koroonaviiruse levikust tingitud põhjustel vähem reservväelasi, sedapuhku osaleb õppusel ligikaudu 350 reservväelast.
