Täna mälestavad Vahipataljoni võitlejad Viktor Oxfordi, kes kirjutas Eesti kuulsaima marsilaulu. Hommikul asetati mälestustseremoonial pärg autori viimsele puhkepaigale Rahumäe kalmistul.
„Lauludel on omadus ühendada – seda mitte ainult samas rivis, vaid üle põlvkondade,“ ütles Vahipataljoni ülem kolonelleitnant Margot Künnapuu. „Enne meid on seda laulu, mida me uhkusega ka oma pataljoni lauluks nimetame, laulnud lugematu arv Eesti sõdureid kolmekümnendatest aastatest alates mitte ainult siinsamas Mustamäe ja Männiku liivastel luidetel, vaid igal pool, kuhu ajalugu Eesti sõduri paisanud on. Ja just ühtlustunde eest täname me täna siin selle laulu autorit.“
Viktor Oxfordi kuulsa laulu „Jää vabaks, Eesti meri“ sõnade esimene versioon ilmus 1916. aastal poeemis „Terasori“. 1936. aastal on nimetatud laul „Vabadushümnina” kirja pandud raamatus „Kaitseväe ja Kaitseliidu rivi- ja ajaviitelaulud”. 1930-ndate teisel poolel sai see marsilaul üheks enimlauldud lauluks Tallinna garnisonis. Üldrahvalikku repertuaari jõudis „Vabadushümn” pärast okupatsiooni algust 1940. aastal, uuesti leidis laul laiemat kõlapinda laulva revolutsiooni ajal 1988. aastal.
Viktor Konstantin Oxford (Oksvort) sündis 1. oktoobril 1893. aastal Jänedal Pirsu külas. Koolihariduse omandas Oxford Tallinnas, kuhu asutas peale sõda omanimelise tükikoja, kus lasi noote trükkida enamik Eesti heliloojaid. Viktor Oxford suri 15. veebruaril 1984. aastal 90-aastaselt ja on maetud Rahumäe kalmistule tema ristiisa perekond Sepa viimsesse puhkepaika. 2004. aasta 1. oktoobril püstitas Vahipataljon Oxfordi kalmule korjanduse abiga soetatud hauakivi.
Vahipataljon kuulub sõjaväepolitsei koosseisu. Pataljoni põhiülesanded on sõjaväepolitseiüksuste ettevalmistamine ja kaitseväelistel ning riiklikel tseremooniatel osalemine. Vahipataljoni ajateenijad mehitavad Vabariigi Presidendi ametiruume auvahtkonnaga. Sellega seoses erineb vahipataljoni ajateenijate sõduri baasõpe teiste väeosadega võrreldes, kuna vahipataljoni sõduritel tuleb läbida ka aukompanii erialakursus.
