Jäta menüü vahele

Värskas avaldati austust 1941. aastal küüditatud ja hukatud Eesti ohvitseridele

Kaitseväe Akadeemia korraldas juuniküüditamise aastapäeval Värskas tseremoonia, et hoida elus mälestust sadade Eesti ohvitseride küüditamisest ja hukkamisest 1941. aastal.

„Miks Eesti ohvitserid ühena esimestest ära hävitati?“ küsis Kaitseväe Akadeemia ülem brigaadikindral Vahur Karus tseremoonial peetud kõnes. „Sellepärast, et ohvitser on osa iga riigi intelligentsist. Ohvitser on alati osa kultuurist, ta on rahvuse kandja ning lisaks on teda õpetatud alati haarama initsiatiivi ja tegema midagi selleks, et rahvas elaks paremini, riik elaks paremini ning sõjavägi elaks paremini.“

Lisaks Kaitseväe Akadeemia ülemale pidasid mälestusüritusel kõne Setomaa valla vallavanem Raul Kudre, Kaitseliidu Võrumaa maleva esindaja seersant Aare Hõrn ja kaplan Mait Mölder. Hingepalvuse küüditatud ja hukatud Eesti ohvitseride mälestuseks pidas Eesti Apostlik-Õigeusu kiriku ülempreester Andreas Põld.

Tseremoonia auvahtkonna mehitasid Kaitseväe Akadeemia kadetid ja tseremoonia järel asetati 1941. aastal nõukogude võimu poolt represseeritud Eesti ohvitseride mälestuskivi jalamile pärjad.

Nõukogude võim vangistas ja küüditas 1940.-1941. aastatel sadu Eesti ohvitsere, kellest enamus hukati või surid vangistuses. 13. juunil 1941 vangistati Värska õppelaagris üle 200 Eesti ohvitseri. Vangistatud ohvitserid koguti Petserisse Kaitseliidu majja, kust järgmisel päeval viidi juba edasi Venemaa vangilaagritesse. 1941. aasta juuniküüditamise käigus küüditati okupeeritud Eestist kokku ligi 10 000 inimest.

Küüditatud ja hukatud ohvitseride auks peetud mälestustseremoonia korraldamist alustasid Eesti vabadusvõitlejate liit ja Eesti eruohvitseride kogu. Alates 2017. aastast korraldab tseremooniat Kaitseväe Akadeemia.

Keri üles