Jäta menüü vahele

Viru jalaväepataljon tähistab täna oma 105. aastapäeva

Viru jalaväepataljon alustas aastapäeva tähistamist sõjalise võistlusega Viru Vägilane, mille osalejatel tuli läbida lahingrada, näidata laskeoskust, visata granaati ja täita kirjalik test. 

Päev jätkus ajaloolise bussirännakuga Ida-Virumaal asukohtades, kus 4. polk Vabadussõja ajal võitles. Erinevates lahingupaikades olid ette valmistatud ajaloolised ettekanded.

„Viru jalaväepataljoni ajalugu loetakse tagasi 06. detsembrisse 1917. aastal, mil Rakveres asutati 4. rahvaväe polk,“ ütles Viru jalaväepataljoni ülem kolonelleitnant Viljar Laaneste.

Mõned kuud hiljem saatsid Saksa okupatsioonivõimud polgu laiali, kuid formeeriti taas 21. novembril 1918 Narvas. Seitse päeva hiljem 28. novembril võttis „Neljas“ esimese üksusena vastu Punaväe diviisi rünnaku Narva lähistel Keldrimäel ning algas Eesti Vabadussõda. Kogu Vabadussõja Viru rindel võidelnud 4. polk tõestas ennast võitlusvõimelise ja teotahtelise üksusena, millele võis kindel olla.

Samad põhimõtted on edasi kantud tänases Viru jalaväepataljonis, mille tunnuslause „üks, nelja eest“ ilmestab pataljoni võitlejate võitlusvaimu ja motivatsiooni.

„Nii eilsetes kangelastegudes kui homsetes väljakutsetes on „4“ valmis kõige keerulisemas kohas liini hoidma ning kõige ebameeldivamas situatsioonis vasturünnakule minema,“ ütles kolonelleitnant Laaneste.

Viru jalaväepataljoni eelkäija on 4. jalaväerügement, mis oli 1. diviisi väeosa. Alates 1928. aastast paiknes 4. üksikuks jalaväepataljoniks ümberformeerunud rügement Jõhvis. 1940. aasta juunis likvideeriti väeosa Nõukogude okupatsiooni ajal. 1992. aasta 22. mail taasloodi Jõhvis Viru jalaväepataljon, 4. jalaväerügemendi õigusjärglane. Tänapäeval kuulub väeosa 1. jalaväebrigaadi koosseisu ja valmistab ette reservväelasi jalaväepataljonidele.

Keri üles