2001-2003
Toimuvad põhimõttelised muudatused Eesti kaitseväe ajateenistuses. Varasema ühetaolise ajateenistuse asemel minnakse esmalt üle diferentseeritud ajateenistusele – sõduritel 8, allohvitseridel 11 kuud. Üsna pea pärast seda toimub üleminek üksusepõhisele ajateenistusele ning kutsealuseid hakatakse teenistusse kutsuma eel- ja põhikutsena.
2003
Toimub esimene suurõppus Kevadtorm, kus osaleb üle 2000 kaitseväelase. Õppusel osalevad allüksused koosnevad enamuses ajateenijatest, kelle jaoks Kevadtorm on ajateenistuse küpsuseksamiks.
2011
Eesti kaitsevägi võtab riidevarustusel kasutusele nn digilaigu, mis aitab maastikul harjutades sõduril paremini keskkonda sulanduda. Varasem rohelaiguline muster oli kaitseväes kasutusel olnud juba ligi paarkümmend aastat ning see polnud kuigi heade maskeerivate omadustega.
2013
Kaitseväeteenistuse seaduse muudatuse jõustumisega tekib naistel ametlikult võimalus läbida ajateenistus meestega samadel alustel.
Tegevust alustavad ajateenijate esindusmehed – sõdurite huvide esindajad ülemate ees.
Et ajateenistuse ajaks katkeb võimalus sissetulekut teenida, luuakse võimalus soodustingimustel maksepuhkuse andmiseks kodulaenu või õppelaenu tagasimaksmisel. Õppelaenu intressi hakkab tasuma riik.
Aasta hiljem kehtestatakse sõduri igakuiseks toetuseks 100 eurot, nooremallohvitseri toetuseks 175-200 eurot.
2015
Toimub esimene suurõppus Siil. Üle 13 000 osalejaga on tegu taasiseseisvunud Eesti selleks ajaks suurima õppusega, millega harjutatakse formeerimistegevusi, lahingutegevust ning eri tasandite juhtimisülesannete täitmist. Umbes pool osalejatest on reservväelased, teine pool koosneb tegevväelastest, liitlastest ja ajateenijatest.
2017
Kutsealuste jaoks lisandub võimalus läbida ajateenistus Scoutspataljonis tipptasemel jalaväe lahingumasina CV9035 meeskonnas.
2018
Sõduri baaskursus (SBK) läbib uuenduskuuri. Kogu õpe on üles ehitatud põhimõttel kergemalt raskemale, rõhk on praktilistel oskustel, näiteks looduses hakkamasaamise oskustel.
Samast aastast alates on võimalik läbida ajateenistus küberväejuhatuses – suurepärane võimalus näiteks IT-huvilistele kutsealustele.
2020
Kaitseväes algab üleminek uhiuuele automaatrelvale R20 Rahe. Relvad koosnevad moodulitest ja neid saab vastavalt sõduri vajadustele ümber komplekteerida. Seni kasutuses olnud relvadega võrreldes on uued automaadid kergemad, suurema tabamistäpsusega ja töökindlamad. Samuti sobivad need nii parema- kui ka vasakukäelistele.
Ajateenijatele tekib võimalus teenistuse sportlikku poolt oma käe järgi kujundada. Kasutusele võetakse pearaha süsteem, mille toel saavad ajateenijad omal valikul ühiseid sporditegevusi harrastada või käia spordivõistlusi jälgimas.
Esmakordselt jõuab eetrisse Sõdurilehe podcast – ajateenijate endi poolt tehtavates saadetes räägitakse sellest, mis toimub sõduri elus, kasarmus, metsalaagrites ja õppustel.
2021
Kutsealustele tekib juurde uus valikuvõimalus – ajateenistus erioperatsioonide väejuhatuses. Esmalt õpitakse selgeks jalaväelase põhioskused ja läbitakse üldised erialakursused, sõelale jäänud ajateenijad saavad jätkata erioperatsioonide-spetsiifilise väljaõppega.