-
1920
-
Ajateenistus iseseisvunud Eestis
Vabadussõja järgselt on ajateenistuse kestus 24 kuud, mida lühendatakse mõne aasta pärast 18 kuuni.
Ajateenija esimene auaste on „noor“, mille järgi kutsutakse ajateenistuse esimest osa „nooreajaks“. Tublil ajateenijal on võimalik tõusta jaoülemaks ja ka reservohvitseri kandidaadiks ehk „portupei-aspirandiks“.
-
1928
-
Ajateenistus lüheneb
Seoses põhjalikuma Kaitseväereformiga korrastatakse oluliselt ajateenijatest reservüksuste ettevalmistamise ja mobilisatsiooni süsteemi. Ajateenistust lühendatakse paljuski majanduslikel kaalutlustel enamuses väeliikides 12 kuuni. Kooliprogrammi lisandub lühenemise osaliseks kompenseerimiseks riigikaitseõpetus.
-
1939
-
Nõukogude okupatsioon
Seoses äreva olukorraga pikendatakse ajateenistust kuni kahe aastani.
Pärast Eesti okupeerimist aasta hiljem arvatakse viimased ajateenijad koos oma üksustega Punaarmee koosseisu.
-
1991
-
Ajateenistus jätkub
Sügistalvel võetakse teenistusse esimesed ajateenijad pärast Eesti taasiseseisvumist. Lisaks Kaitseväele võetakse ajateenistusse ka Siseministeeriumi haldusalasse. Ajateenistusse kutsumisega tegelevad piirkondlikud riigikaitse osakonnad. Ajateenistuse kestus on esmalt 18 kuud, mida aga kohe lühendatakse 12 kuuni. Ajateenijaid õpetatakse välja kuni jaoülema ehk nooremallohvitseri tasemeni. Allohvitseride väljaõpe koondatakse peagi Kaitseväe Lahingukooli Võrus.
-
1997
-
Algab reservohvitseri väljaõpe
Algab parimatest nooremallohvitseridest reservohvitseride ehk reservrühmaülemate ettevalmistamine. Reservohvitseri väljaõppe läbinud ajateenijale on reservi arvamise järel võimalik anda lipniku auaste.
-
2003
-
Suured muutused ajateenistuses
Minnakse üle diferentseeritud ajateenistusele. Allohvitserid ja sõidukijuhid, kes alustavad teenistust suvel, teenivad 11 kuud ning sügisel lisanduvad lihtsõdurid 8 kuud. Talvel teenistusse võetavad ajateenijad teenivad kõik 11 kuud. Algab sõjaaja üksuste senisest süsteemsem ettevalmistamine ajateenistuses. Lõpetatakse ajateenistus Siseministeeriumi haldusalas.
Ühiskonnas toimub tõsisem arutelu ajateenistuse vajalikkusest Kaitseväes, mille tulemusel ajateenistus jätkub senisest kindlamalt -
Toimub esimene Kevadtorm
Toimub esimene suuõppus Kevadtorm – ajateenijate väljaõppetsüklit kokku võttev õppus, kus harjutatakse allüksuste ja üksuse koostööd. Esimesel Kevadtormil osaleb Kaitseväe Keskpolügoonil üle 2000 kaitseväelase, hiljem osalejate arv kasvab.
-
2005
-
Ajateenistusse kutsub kaitseressursside amet
Ajateenijate teenistusse kutsumise võtab riigikaitse osakondadelt üle kaitseressursside amet.
-
2013
-
Naised saavad võimaluse asuda ajateenistusse
Kaitseväeteenistuse seaduse muudatuse jõustumisega tekib naistel ametlikult võimalus läbida ajateenistus meestega samadel alustel.
-
Tegevust alustavad esindusmehed
Kõigis üksustes hakatakse valima ajateenijate esindusmehi, kes esindavad ajateenijate huve üksuse ülemate ees. Mõnes üksuses on valitud esindusmehi katseliselt juba varem.
-
Soodustused ja toetused ajateenistuse ajaks
Et ajateenistuse ajaks katkeb võimalus sissetulekut teenida, luuakse võimalus soodustingimustel maksepuhkuse andmiseks kodulaenu või õppelaenu tagasimaksmisel. Õppelaenu intressi hakkab tasuma riik.
Aasta hiljem kehtestatakse sõduri igakuiseks toetuseks 100 eurot, nooremallohvitseri toetuseks 175-200 eurot.
-
2015
-
Esimene suurõppus Siil
Üle 13 000 osalejaga Siili puhul on tegu taasiseseisvunud Eesti selleks ajaks suurima õppusega, millega harjutatakse formeerimistegevusi, lahingutegevust ning eri tasandite juhtimisülesannete täitmist. Umbes pool osalejatest on reservväelased, teine pool koosneb tegevväelastest, liitlastest ja ajateenijatest.
-
2017
-
Väljaõpe Scoutspataljonis CV9035 lahingumasinatega
Kutsealuste jaoks lisandub võimalus läbida ajateenistus Scoutspataljonis tipptasemel jalaväe lahingumasina CV9035 meeskonnas. Seniajani teenisid Scoutspataljonis üksnes tegevväelased.
-
2018
-
Ajateenistus küberväejuhatuses
2018. aastast alates on võimalik läbida ajateenistus küberväejuhatuses – suurepärane võimalus näiteks IT-huvilistele kutsealustele.
-
2020
-
Ajateenijad saavad valida vaba aja tegevusi
Ajateenijatele tekib võimalus teenistuse sportlikku poolt oma käe järgi kujundada. Kasutusele võetakse pearaha süsteem, mille toel saavad ajateenijad omal valikul ühiseid sporditegevusi harrastada või käia spordivõistlusi jälgimas.
-
Alustab “Sõdurilehe” podcast
Esmakordselt jõuab eetrisse Sõdurilehe podcast – ajateenijate endi poolt tehtavates saadetes räägitakse sellest, mis toimub sõduri elus, kasarmus, metsalaagrites ja õppustel.
-
2021
-
Ajateenistus erioperatsioonide väejuhatuses
Kutsealustele tekib juurde uus valikuvõimalus – ajateenistus erioperatsioonide väejuhatuses. Esmalt õpitakse selgeks jalaväelase põhioskused ja läbitakse üldised erialakursused, sõelale jäänud ajateenijad saavad jätkata erioperatsioonide-spetsiifilise väljaõppega.
