Scoutspataljon on 1. jalaväebrigaadi koosseisus olev professionaalse väljaõppega iseseisvaks lahingutegevuseks võimeline kiirreageerimissuutlikkusega manööverüksus.
Kolonelleitnant Madis Koosa
Scoutspataljoni ülem
Vanemveebel Reijo Malinen
Scoutspataljoni veebel
Scoutspataljon on 1. jalaväebrigaadi kiirreageerimisüksus, mis koosneb tegevväelastest. Pataljonis viiakse läbi nii konventsionaalset kui ka rahvusvaheliste operatsioonide spetsiifilist õpet. Scoutspataljonis saab teenida soomusjalaväekompanii jalaväerühmas.
Väljaõppes on võimalik spetsialiseeruda järgmistele erialadele:
Lisaks anname ülevaate lahingumasinast CV90, teeme selgeks jalastumise protseduurid ja masinaga seotud ohutustehnika.
Kui oled vabatahtlik, motiveeritud, hea füüsilise vormiga, keskharidusega ning eesti keelt rääkiv noormees või neiu, siis oled scoutside vennaskonda oodatud.
Ootame sinult tahet teha asju hästi, et oleksid distsiplineeritud, initsiatiivikas ja loomult meeskonnamängija.
Scoutspataljon pakub maailmatasemel professionaalset väljaõpet. Scoutspataljoni sõdurite ja allüksuste väljaõpe peab tagama pataljoni võimekuse tegutseda erinevates nüüdisaegsetes konfliktides. Scoutspataljoni kõikide allüksuste – nii jalaväekompanii, staabi- ja tagalakompanii kui ka lahingutoetuskompanii – prioriteet on eelkõige arendada erialaseid ja lahingulisi oskusi.
Scoutspataljonis on kasutada nüüdisaegsed kasarmud kõikide vajalike mugavustega – saun, WC, duši-, pesu-, kuivatusruumid ja köök koos vajaliku tehnikaga. Sõduritel ja nooremallohvitseridel on võimalus elada kasarmus. Hommikuti ja õhtuti on organiseeritud teenistusse ja kojusõiduks kaks bussiliini Tallinna-Tapa ja Rakvere-Tapa vahel.
Scoutspataljon teeb koostööd kaitseliidu erinevate malevatega, samuti tutvustatakse Eesti kaitseväge ja scoutspataljoni erinevatel koolilastele ja noortele suunatud üritustel ning presentatsioonidel.
Tapa väeosas on kaks jõusaali, spordisaal, kus on võimalik tegeleda korvpalli, võrkpalli, saalihokiga. Scoutspataljonis teenijad saavad kasutada erinevaid spordikeskusi üle Eesti (Tapa, Rakvere, Jõhvi, Tallinn, Tartu, Paide jne) tasuta. Samuti on võimalik külastada AQVA SPA tervisekeskust Rakveres. Pataljonis tegutseb rattaklubi, kus kõik vabatahtlikud saavad kaasa lüüa, et võtta osa ühistest treeningutest ning maastiku- ja maanteeratta võistlustest.
Scoutspataljon asutati 21. detsembril 1918 ja taasasutati 29. märtsil 2001.
Eesti riik oli Vabadussõja puhkedes äärmiselt organiseerimata riigikaitsega, polnud ka riigiaparaati. Rahvas oli samal ajal surmani tüdinud kõikvõimalikest sundmobilisatsioonidest, rekvisitsioonidest, sõjast ja kannatustest. Nii oli päris ootuspärane, et valitsuse väljakuulutatud üldmobilisatsiooni suhtuti leigelt.
1918. aasta novembris tuli noore mehena Ameerikasse rännanud, seal jõukaks saanud ja Filipiinidel elades skautlikust liikumisest vaimustunud Henry Reissar välja ainulaadse ideega. Reissar pöördus Eesti sõjaministeeriumi poole ettepanekuga, et ta loob omal kulul väeosa Eesti Vabariigi kaitseks.
17. detsembril 1918 kirjutatigi lepingule alla. Formeerimiskohaks valis Reissar talle tuttava Viljandi, kuhu grupp ohvitsere koos algse relvastusega 19. detsembril saabus. Juba järgmisel päeval võisid viljandlased lugeda kuulutustulpadelt üleskutset astuda põneva nimega väeossa „Scouts”.
Esimesel jõulupühal sai scoutide koduks Viljandi loss, kus Henry Reissar esimesena Eesti Kaitseväes vabatahtlikud vannutas.
Energilised juhid eesotsas kapten Friedrich Pinkaga, hea varustus, ainulaadsed eraldusmärgid USA eeskujul, veidi salapärane nimi – kõik see ümbritses scoute algusest peale mingi kuulsuseoreooliga ja andis meestele löögiväeosas hädavajaliku üleolekutunde nn polgumeeste (mobiliseeritute) suhtes.
Scoutspataljon võttis Vabadussõja lahingutest osa kõigil rinnetel. Scoutsüksust kasutati löögiüksusena koostöös soomusrongidega, keda paisati nendesse rindelõikudesse, kus oli kõige rohkem abi vaja. Vabadussõjas täitis scoutspataljon põhiliselt ründava iseloomuga ülesandeid. Tõsise kaitselahingukogemuse sai Scoutspolk Narva rindel enamlaste pealetungi peatamisel, vahetult enne rahu sõlmimist.
Pärast Vabadussõda saadeti laiali nimelised väeosad, nende seas ka Scoutspolk.
Scoutspataljon taasloodi 24. jaanuaril 1924. aastal. Pärast taasloomist paiknes scoutspataljon mõnda aega Tallinnas. Edasine asukoht oli Haapsalu külje all Uuemõisas mõisas, kuni Vene väed väeosa mõisast välja tõstsid ja Tallinnasse saatsid. Scoutspataljon paiknes Tallinnas, kuni Nõukogude Liit Eesti Kaitseväe laiali saatis.
Scoutspataljon taasasutati 29. märtsil 2001.
Igal aastal toimub scoutspataljoni perepäev, mis on mõeldud skautide peredele ja lähedastele. Aasta jooksul korraldatakse erinevaid spordiüritusi, näiteks maastikuratta krossisõitu, krossijooksu teatevõistlust, pataljoni laskevõistlust.
Samuti on traditsiooniks kujunenud skautide kõige kuulsama lahingu tähistamise õhtusöök, mida võõrustab pataljoniülem. Scoutspataljoni taasloomise aastapäeval viiakse läbi kõigile soovijatele avatud scoutsrännak kaitseväe keskpolügoonil.
Scoutside vennaskond on tugev ja seepärast kasutatakse aeg-ajalt hüüdlauset “ÜKSKORD SCOUTS! ALATI SCOUTS!”
Väeosa embleemi lõi 1918. aastal Scoutspataljoni asutaja kapten Henry C. Reissar. Embleemi idee oli ta saanud ühelt Ameerika ühendriikide väeosalt. Scoutspataljoni loomisel levitatud kuulutustel oli juba märgitud: „Scouts on iseäralise märgi läbi teistest väeosadest ära tähendatud…”. Vabadussõja ajal kanti märki vasakul pool rinnas ja ka mütsi rummul üldkokardist allpool.
Eesti Skautide Ühing annetas Scoutspataljoni taasloomise kolmandal aastapäeval, 29. märtsil 2004 pataljonile lipu. Lipp kujundati vastavalt ajaloolisele lipule.
Lipu üks pool on sinimustvalge, teisel küljel on sõjameeste kaitsepühaku kujutis – Püha Jüri valge hobuse seljas, tapmas lohet. Ratsaniku kilbiks on Scoutspataljoni embleem.
Viimati uuendatud: 31. august 2026, 11:45
