Jäta menüü vahele

Scoutspataljon

Scoutspataljon on 1. jalaväebrigaadi koosseisus olev professionaalse väljaõppega iseseisvaks lahingutegevuseks võimeline kiirreageerimissuutlikkusega manööverüksus.

Ülesanded

  • Kaitsta Eesti Vabariigi iseseisvust
  • Kõrge valmidusastmega üksus, mis osaleb NATO, Euroopa Liidu ja ÜRO juhitavatel rahvusvahelistel operatsioonidel
  • Taktikalise grupi suurune Eesti-sisene kiirreageerimisüksus
  • Täita BALTBAT-i Eesti-poolseid kohustusi

Kontaktid

Pressi-ja meediakontakt

Nooremleitnant Marina Loštšina

1. jalaväebrigaadi teabeohvitser

Juhtkond

Kolonelleitnant Eero Aija

Scoutspataljoni ülem

Staabiveebel Ivo Petjärv

Scoutspataljoni veebel

Scoutspataljon pakub maailmatasemel professionaalset väljaõpet. Scoutspataljoni sõdurite ja allüksuste väljaõpe peab tagama pataljoni võimekuse tegutseda erinevates nüüdisaegsetes konfliktides. Scoutspataljoni kõikide allüksuste, nii jalaväekompanii, staabi- ja tagalakompanii kui ka lahingutoetuskompanii prioriteet on eelkõige arendada erialaseid ja lahingulisi oskusi.

Olmetingimused

Scoutspataljonis on kasutada nüüdisaegsed kasarmud kõikide vajalike mugavustega – saun, WC, duši-, pesu-, kuivatusruumid ja köök koos vajaliku tehnikaga. Sõduritel ja nooremallohvitseridel on võimalus elada kasarmus. Hommikuti ja õhtuti on organiseeritud teenistusse ja kojusõiduks kaks bussiliini Tallinna-Tapa ja Rakvere-Tapa vahel.

Tsiviilkoostöö

Scoutspataljon teeb koostööd Kaitseliidu erinevate malevatega, samuti tutvustatakse Eesti Kaitseväge ja Scoutspataljoni erinevatel koolilastele ja noortele suunatud üritustel ning presentatsioonidel.

Sport

Tapa väeosas on kaks jõusaali, spordisaal, kus on võimalik tegeleda korvpalli, võrkpalli, saalihokiga. Scoutspataljonis teenijad saavad kasutada erinevaid spordikeskusi üle Eesti (Tapa, Rakvere, Jõhvi, Tallinn, Tartu, Paide jne) tasuta. Samuti on võimalik külastada AQVA SPA tervisekeskust Rakveres. Pataljonis tegutseb rattaklubi, kus kõik vabatahtlikud saavad kaasa lüüa, et võtta osa ühistest treeningutest ning maastiku- ja maanteeratta võistlustest.

Scoutsrännak 2020

17. Scoutsrännak toimub 11. septembril 2020 Kaitseväe keskpolügoonil.

Traditsioonilise rännaku eesmärk on tähistada Scoutspataljoni taasloomise aastapäeva ning tutvuda Kaitseväe keskpolügooni ja selle ümbruses oleva loodusega. Üritus sümboliseerib jõustruktuuride ühtekuuluvust.

Rännakust võivad osa võtta kõikide jõustruktuuride (Kaitsevägi, Kaitseliit, Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet, Maksu- ja Tolliamet) esindajad ja tsiviilisikud. Osalejate vanus, auaste ja sugu ei ole olulised. Rännakul valib iga võistleja oma tempo ning liikumisformatsiooni.

Rännaku pikkus on umbes 30 km ja selle läbimiseks on aega 8 tundi.

Arvestus toimub kahes võistlusklassis:

  1. Struktuuri välivorm, saapad, seljakott ja relv;
  2. Vaba vorm, vaba valiku jalanõud ja seljakott vms.

Uue klassina toimuvad 2020. aasta Scoutsrännaku raames kaitseväe meeskondlikud meistrivõistlused rännakus.

Scoutsrännak 2019
Scoutsrännak 2019. Foto: rms Karl Jakob Toplaan, rms Kermo Pastarus

Auhinnad

  • Rajarekordi püstitajale
  • Vorm 1 esimesele kolmele mehele
  • Vorm 1 esimesele kolmele naisele
  • Vorm 2 esimesele mehele ja naisele
  • Lohutusauhind viimasele lõpetajale

Sponsorid (tagavad auhinnad):

AS GALVI-LINDA, GLADIUS GRUPP, OÜ FOXBERG, STILLABUNT OÜ, EUROSEC, REORG OÜ, MJVentilatsioon OÜ, PROFLINE AS, AS LeVa.

Ürituse ajakava:

Scoutsrännak toimub 11.09.2020 ajavahemikul 10.00-18.00.

Saabumine Läsna teeninduslinnakusse hiljemalt 09.30.

08.00–09.30 – saabumine Läsna linnaku territooriumile , kohalolekukontroll ja seljakoti kaalumine;
10.00 – ühisstart;
10.00–18.00 – jalgsirännak „Scoutsrännak 2020“ marsruudil;
13.00–18.00 – finiš ja seljakottide kaalumine, autasustamine, toitlustamine.

Registreerimine:

Osalemine AINULT eelregistreerumisega aadressil: scoutsrannak@mil.ee

Rännakul osalejate arv on piiratud 1700 osalejaga. Info osalejate piirarvu täitumisest antakse teada Scoutsrännaku kodulehel. Juhul, kui osalejate piirarv ei täitu, on registreerimise viimane päev 04.09.2020.

 

Scoutsrännaku kaart
Scoutsrännaku kaart

Vaata ka


Scoutspataljon asutati 21. detsembril 1918 ja taasasutati 29. märtsil 2001.

Eesti riik oli Vabadussõja puhkedes äärmiselt organiseerimata riigikaitsega, polnud ka riigiaparaati. Rahvas oli samal ajal surmani tüdinud kõikvõimalikest sundmobilisatsioonidest, rekvisitsioonidest, sõjast ja kannatustest. Nii oli päris ootuspärane, et valitsuse väljakuulutatud üldmobilisatsiooni suhtuti leigelt.

1918. aasta novembris tuli noore mehena Ameerikasse rännanud, seal jõukaks saanud ja Filipiinidel elades skautlikust liikumisest vaimustunud Henry Reissar välja ainulaadse ideega. Reissar pöördus Eesti sõjaministeeriumi poole ettepanekuga, et ta loob omal kulul väeosa Eesti Vabariigi kaitseks.

17. detsembril 1918 kirjutatigi lepingule alla. Formeerimiskohaks valis Reissar talle tuttava Viljandi, kuhu grupp ohvitsere koos algse relvastusega 19. detsembril saabus. Juba järgmisel päeval võisid viljandlased lugeda kuulutustulpadelt üleskutset astuda põneva nimega väeossa „Scouts”.

Esimesel jõulupühal sai scoutide koduks Viljandi loss, kus Henry Reissar esimesena Eesti Kaitseväes vabatahtlikud vannutas.

Energilised juhid eesotsas kapten Friedrich Pinkaga, hea varustus, ainulaadsed eraldusmärgid USA eeskujul, veidi salapärane nimi – kõik see ümbritses scoute algusest peale mingi kuulsuseoreooliga ja andis meestele löögiväeosas hädavajaliku üleolekutunde nn polgumeeste (mobiliseeritute) suhtes.

Scoutspataljon võttis Vabadussõja lahingutest osa kõigil rinnetel. Scoutsüksust kasutati löögiüksusena koostöös soomusrongidega, keda paisati nendesse rindelõikudesse, kus oli kõige rohkem abi vaja. Vabadussõjas täitis Scoutspataljon põhiliselt ründava iseloomuga ülesandeid. Tõsise kaitselahingukogemuse sai Scoutspolk Narva rindel enamlaste pealetungi peatamisel, vahetult enne rahu sõlmimist.

Pärast Vabadussõda saadeti laiali nimelised väeosad, nende seas ka Scoutspolk.

Scoutspataljon taasloodi 24. jaanuaril 1924. aastal. Pärast taasloomist paiknes Scoutspataljon mõnda aega Tallinnas. Edasine asukoht oli Haapsalu külje all Uuemõisas mõisas, kuni Vene väed väeosa mõisast välja tõstsid ja Tallinnasse saatsid. Scoutspataljon paiknes Tallinnas, kuni Nõukogude Liit Eesti Kaitseväe laiali saatis.

Scoutspataljon taasasutati 29. märtsil 2001.

Traditsioonilised üritused

Igal aastal toimub Scoutspataljoni perepäev, mis on mõeldud skautide peredele ja lähedastele. Aasta jooksul korraldatakse erinevaid spordiüritusi, näiteks maastikuratta krossisõitu, krossijooksu teatevõistlust, pataljoni laskevõistlust.

Samuti on traditsiooniks kujunenud skautide kõige kuulsama lahingu tähistamise õhtusöök, mida võõrustab pataljoniülem. Scoutspataljoni taasloomise aastapäeval viiakse läbi kõigile soovijatele avatud Scoutsrännak Kaitseväe keskpolügoonil.

Scoutside vennaskond on tugev ja seepärast kasutatakse aeg-ajalt hüüdlauset “ÜKSKORD SCOUTS! ALATI SCOUTS!”

Embleem

Scoutspataljoni embleem ja selle variandid metsa- ja kõrbemaastikule
Scoutspataljoni embleem ja selle variandid metsa- ja kõrbemaastikule

Väeosa embleemi lõi 1918. aastal Scoutspataljoni asutaja kapten Henry C. Reissar. Embleemi idee oli ta saanud ühelt Ameerika ühendriikide väeosalt. Scoutspataljoni loomisel levitatud kuulutustel oli juba märgitud: „Scouts on iseäralise märgi läbi teistest väeosadest ära tähendatud…”. Vabadussõja ajal kanti märki vasakul pool rinnas ja ka mütsi rummul üldkokardist allpool.

Lipp

Scoutspataljoni lipp

Eesti Skautide Ühing annetas Scoutspataljoni taasloomise kolmandal aastapäeval, 29. märtsil 2004 pataljonile lipu. Lipp kujundati vastavalt ajaloolisele lipule.

Lipu üks pool on sinimustvalge, teisel küljel on sõjameeste kaitsepühaku kujutis – Püha Jüri valge hobuse seljas, tapmas lohet. Ratsaniku kilbiks on Scoutspataljoni embleem.

Lipu mõlemad pooled

Viimati uuendatud: 2. juuli 2020, 10:38

Keri üles