Ajalugu

Eesti luure sünd

Esimesed katsed sõjaväeluure loomiseks tehti juba rahvusväeosade perioodil 1917-1918. Kapten Oskar Mamers kutsuti 28. novembril 1918 peastaapi ja kinnitati ametlikult 6. detsembril 1918 peastaabi ülema päevakäsuga peastaabi teadete kogumise jaoskonna ülemaks. Sama aasta 28. detsembril viidi jaoskond operatiivstaabi alluvusse ja 1. aprillil 1919 laiendati kindralstaabi valitsuse teadete kogumise osakonnaks, mis tegeles vastuluurega. Teadete kogumise punktid olid diviiside juures ning lisaks veel mõnedes asustatud punktides (Tartu jne). Luure tarvis moodustati 28. detsembril 1918 operatiivstaabi maakuulamise jaoskond. Ka sellest sai kindralstaabi valitsuse osakond.

Sõjavägede Staabi II osakond (inglise keeles Second Department of the General Staff) oli aastail 1918–1940 Eesti Vabariigis sõjaväelist välis-, vastu- ja raadioluuret teostanud asutus.

Luureosakonna isikkoosseis oli väike, algusaastatel – 1930. aastail töötas osakonnas vaid 10 inimest.

II osakonna töötajatest on tuntumad Eesti sõjaväelased: sõjaväeluure juhid kolonel Richard Maasing ja kolonel Villem Saarsen, A-jaoskonna ülem kapten Aleks Kurgvel, raadioluurejaoskonna ülem kapten Andres Kalmus ja Nõukogude Liidu vastase luure juht major Aksel Kristian.

II osakond jagunes neljaks jaoskonnaks.

A-jaoskond, mille tegevussuunaks oli Baltikum ja Lääne-Euroopa riigid ning infot koguti sõjaväeatašeede kaudu
B-jaoskond oli sõjalise vastuluure üksus. Siseluure ülesandeks on takistada välisluure imbumist Eesti sõjaväkke
C-jaoskond tegeles Nõukogude Liidu sõjalise ja majandusliku informatsiooni kohta andmete kogumise ja analüüsiga
D-jaoskond loodi 1936. aastal koostöös Saksa sõjaväeluure Abwehri ja Soome sõjaväeluurega ning ülesandeks oli raadioluure Nõukogude Liidu mereväe Balti Laevastiku ja Punaarmee suhtes. Raadioluurejaoskonna isikkoosseis oli 26 töötajat, kellest 2 ohvitseri, 23 informatsiooniallohvitseri ja 1 sõdur

Sõjaväeluure likvideerimine 1940. aastal.

Juba baaside lepingu läbirääkimiste ajal 1939. aasta septembris algas sõjaväeluure ja poliitilise politsei dokumentide hävitamine.

Pärast juunipööret andis II osakond mõningaid (vene keelde tõlgitud) teateid ka Riias asunud 8. armee ja sõjaväeringkonna luureosakonnale.

Septembris 1940 Eesti sõjavägi likvideeriti, temast sai Punaarmee 22. laskurkorpus.

Kaitseväe luure taasloomine

Taasiseseisvunud Eestis loodi luure ja vastuluurega tegelev struktuuriüksus – informatsiooniosakond (S2) – tolleaegse kaitsejõudude peastaabi koosseisu vabariigi valitsuse määrusega 2. detsembril 1991. Algselt väga väike osakond asus peastaabi ruumides Narva mnt 8. Kuna Vene väed paiknesid veel Eestis, oli põhirõhk vastuluurel. 1993. aastal kolis S2 aadressile Kotzebue 8. Igapäevane asjaajamine eraldati peastaabist, võeti uusi töötajaid, täpsustati struktuuri ja tööülesandeid. 1993. aasta lõpuks tekkis vastuluure kõrvale arvestatav luurevõime. Loodi ka omaette signaalluure struktuuriüksus.

1997. aastal koliti Weizenbergi 34 linnakusse. 20. märtsil 1998 loodi vabariigi valitsuse korraldusega Luurepataljoni arendusgrupp, mille üheks ülesandeks oli valmistada ette ühtsele sõjaväeluure asutusele üleminekut. 1999. aastal tekkis luurepataljon reaalselt. Kaitsejõudude peastaabi 2. osakond ja luurepataljon asusid ühel territooriumil, mõlemal struktuuriüksusel oli sama ülem – major Riho Ühtegi – ja töötasid praktiliselt ühe asutusena. Esmakordselt rakendati liigipõhist luureteabe kogumise põhimõtet. Vaata luureliikide tutvustust siit. Ka seni vastuluure osa olnud julgeolek muutus omaette töövaldkonnaks.

1997. aastal muutus S2 G2-ks ja 2000. aastal G2 J2-ks.

2002. aastal koliti luurepataljon ja J2 Weizenbergi 34 linnakust Magasini 31a linnakusse ja osaliselt Juhkentali 58 staabihoonesse. Ajaloolised vahipataljoni peakivist hooned jäid ette KUMU kunstimuuseumi ehitusele ja lammutati. Strateegilisel tasandil koosnes sõjaväeluure luurepataljonist (teabe kogumine, analüüs ja julgeoleku korraldamine) ning kaitseväe peastaabi luureosakonnast (luure ja julgeoleku planeerimine).

2006. said luurepataljon ja J2 erinevad ülemad. Major Ühtegi jäi juhtima luurepataljoni ja J2 ülemaks määrati kolonelleitnant Risto Lumi. Mjr Ühtegi Afganistani missiooni ajal oli luurepataljoni ülema kohusetäitja kapten Arni Ilves.

2014. aastal loodi luurepataljoni ja kaitseväe peastaabi luureosakonna baasil kaitseväe luurekeskus (inglise keeles Military Intelligence Centre of Estonian Defence Forces). Luurekeskuse esimeseks ülemaks oli kolonel Kaupo Rosin.

Luurepataljoni (hilisema luurekeskuse) lipp pühitseti 19. märtsil 2013.

Eesti kaitseväeluure juhid

Kolonel Ants Kiviselg (2023-…
Kolonel Margo Grosberg (2018-2023)
Kolonel Kaupo Rosin (2012–2018)
Major Sten Reimann (2009-2012)
Major Tarmo Ränisoo (2007-2009)
Major Riho Ühtegi (1995-2007)
Kapten Toivo Treima (1993-1995)
Kapten Aho Rebas (september-detsember 1993)
Asso Kuul (august-september 1993)
Valdeko Leek (juuli-august 1993)
Urmas Unt (detsember 1991-juuli 1993)

Kolonelleitnant Rein Tomback (1940)