Jäta menüü vahele

Õhuseiredivisjon

Õhuseiredivisjon on õhuväe koosseisu kuuluv struktuuriüksus, mille juhtkond asub Ämaris õhuväe lennubaasi territooriumil, kuid selle allüksused asuvad mitmel pool Eesti eri piirkondades. 

Ülesanded

Õhuseiredivisjoni peamised ülesanded on Eesti Vabariigi õhuruumi puutumatuse tagamine osana NATO integreeritud õhu- ja raketikaitse süsteemist (NATINAMDS). Selle osa on ka NATO õhuturbehävitajate taktikaline kontroll (sihitamine). Lisaks on divisjoni ülesandeks Eesti ja liitlaste õhukaitse üksuste integratsioon ja õhukaitsesse panustamine eelhoiatuse ja sidelahendustega. Õhuseiredivisjoni tegeleb igapäevaselt ka reservväelaste baasil mehitavate sõjaaja üksuste ettevalmistamise ja formeerimise korraldamisega.

Struktuur

  • õhuoperatsioonide juhtimiskeskuses
  • insener-tehniline grupp

Õhuoperatsioonide juhtimiskeskuse ülesanneteks on õhuruumi puutumatuse järelvalve mida täidetakse osana NATINAMDS-ist ja mida viiakse ellu Balti õhuturbe hävitajaid sihitades.
Insener-tehnilise grupi peamine ülesanne on tagada nii õhuturbe raadiote kui ka õhuseire radarpostide töö üle Eesti ning edastada õhuseireinformatsiooni nii rahvuslikus kui ka NATO käsuahelas. Samuti vastutab insener-tehniline grupp vahetult õhuseiredivisjoni uute radarite hangete läbiviimise eest koostöös Kaitseministeeriumi ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusega.

Lisaks igapäevastele insenertehnilistele ülesannetele ja õhuoperatsioonidele on õhuseiredivisjoni koosseisus ka reservidest koosnevad kaitseüksused. Regulaarsete õppekogunemistega tagab õhuseiredivisjon kaitseüksuste väljaõppe ja koostegevusvõime radarpostidega.

Kontaktid

Pressi- ja meediakontakt

Sigrid Paula Pukk

Õhuväe teavitusspetsialist

Inimesed

Kolonelleitnant Gerry Karro

Õhuseiredivisjoni ülem

BALTNET on Eesti, Läti ja Leedu ühine õhuseiresüsteem. 1998. aastal alanud projekti eesmärk on tuvastada, vaadelda ja kontrollida Balti regiooni õhuruumi lennuliiklust.

Pärast Balti riikide ühinemist NATO-ga 2004. aastal integreeriti BALTNET Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni õhukaitsesüsteemi NATINADS. NATO õhukaitsesüsteemi osana on BALTNET-i ülesanne lisaks õhuseirele ka lennujuhtimine ja õhuturbeoperatsioonide taktikaline juhtimine.

NATINAMDS (NATO Integrated Air and Missile Defence System) on osa NATO kollektiivkaitsest. Kollektiivse õhukaitsesüsteemi eesmärk on säilitada NATO riikide õhuruumi suveräänsus ning kaitsta seda võimalike õhust sooritatavate rünnakute eest. NATINAMDS sisaldab integreeritud õhuseire (radarid), õhukaitse (hävituslennukid ja maapealseid õhukaitsekompleksid) ning käsu- ja juhtimiskomponente.

BALTNET projekti raames võtab Leedus Karmelavas asuv taktikaline õhuoperatsioonide juhtimiskeskus vastu, töötleb ning kuvab primaar- ja sekundaarradarite andmeid kolmest Balti riigist oma süsteemi, algatab ja koordineerib kõigi radarite seireulatusse sattunud lennukite tuvastamist ja jälgimist ning koordineerib Balti regiooni õhuseire informatsiooni vahetamist kolmandate pooltega. Integreeritud informatsioon võimaldab Balti riikidel tuvastada, jälgida ja kontrollida lennuliiklust kogu regiooni õhuruumis. Leedus teenivad taktikalises õhuoperatsioonide juhtimiskeskuses kõigi kolme Balti riigi ohvitserid ja allohvitserid.

Eestil, Lätil ja Leedul on igaühel ka oma õhuoperatsioonide juhtimiskeskus, mis võtab vastu ja kuvab kolmerahvuselise meeskonna tööna kokku pandud õhuruumipilti. Riiklike keskuste põhiülesanne on rahvusliku õhuruumi puutumatust jälgida ja osaleda lennuvahendite identifitseerimisprotsessis. Eesti õhuoperatsioonide juhtimiskeskus paikneb Ämaris.

f7

Divisjoni side-, juhtimis- ja radarsüsteemid on tänapäevased keerukad seadmed. Nende süsteemide haldamine, hooldamine ja elutsükli planeerimine on tehniliste hooldusspetsialistide ülesanne. Viimaste töö eeldab häid teadmisi elektroonikast ja üldse tehnikast ning innovaatilist mõtlemist.

Divisjoni algaastatel koolitati nii õhuoperatsioonide juhtimiskeskuse spetsialiste – seireoperaatoreid ja relvasüsteemide sihitajaid – kui ka tehniliste süsteemide hooldusspetsialiste peamiselt välismaal. Üksuse kompetentsustase tänapäeval võimaldab aga spetsialistide põhilist väljaõpet läbi viia kodumaal. Süvendavat täiendõpet pakuvad aga nii meie liitlaste koolituskeskused kui ka tehniliste süsteemide tootjad.

Hea erialane väljaõpe ning pühendumus oma tööle ei takista mingil moel väeosa töötajatel sportimast. Kaitseväe võistlustel on nad alati saavutanud häid tulemusi. Sportimiseks pakub õhuvägi palju võimalusi. Väeosa töötajatel on vabal ajal ja väljaspool väeosa võimalus kasutada eri ujulate, spordisaalide, -hallide ja jõusaalide teenuseid. Ämari baasi territooriumil on õhuväelaste käsutuses täismõõtmetes jalgpallistaadion. Kasarmuhoones saab harjutada jõusaalis ja mängida piljardit.

Kuulumine BALTNET-i ja laiemalt NATO konteksti määrab divisjoni avatuse ning tiheda rahvusvahelise koostöö. Laiapõhjaline ja süvitsiminev integreeritus NATO õhukaitse struktuuridesse on alus divisjoni enda tugevale ja selgele identiteedile.

NATO liikmena ei ole me ainult saaja pool. Õhuseiredivisjoni sihitajad on korduvalt osalenud Islandi õhuturbemissioonil. Islandi õhuseiret ja õhuturvet teevad kollektiivkaitse põhimõtet järgides NATO liitlased. Selle abistamise ja koostöö raames ongi meie spetsialistid seda saareriiki aidanud. Mitu divisjoni kaitseväelast on töötanud või töötavad rahvusvahelistes staapides ja juhtimiskeskustes.

Igal aastal toimub meie regioonis hulk rahvusvahelisi õppusi, millest õhuseiredivisjon aktiivselt osaleb. Nii võiks selles seoses nimetada Saber Strike’i, Ramstein Guardi, Baltic Warriori, Ramstein Aspecti, Ramstein Alloy. Divisjon osaleb ka Eesti kaitseväe õppusel Kevadtorm, mis nüüdseks on muutunud rahvusvaheliseks õppuseks.

Eesti ja Soome ühine radarihange on andnud innustust tõsisemaks koostööks Soome õhuväega. Arenemas on ühine tegevus koolituse ja radarite hoolduse vallas.

Divisjonil on pikaajalised koostöösuhted Lennuameti, Lennuliiklusteeninduse AS-i ning Politsei- ja Piirivalveameti pääste- ja koordinatsioonikeskusega. Samuti tehakse tihedat koostööd Eesti Lennuakadeemiaga. Nii näiteks on divisjoni radarispetsialistid lektorid lennunduse side- ja navigatsioonisüsteemide käitamise eriala tudengitele. Esimese kolme institutsiooniga on üksusel ka kirjalikud kinnitatud koostööprotseduurid õhuoperatsioonide planeerimiseks ja läbiviimiseks ning informatsiooni vahetamiseks.

Üksus asutati 1. jaanuaril 1998. aastal. Alustati väikese meeskonnaga, aga aastate jooksul on divisjon jõudsalt arenenud – seda nii lahingutehnika kui ka inimeste osas. Oluline tegur selles arengus on olnud integreerumine NATO-sse ning laiemas mõttes rahvusvaheline koostöö. Selle koostöö üks oluline vorm on BALTNET, mille arengule pandi alus 1999. aastal Eesti, Läti ja Leedu vahel sõlmitud lepinguga. BALTNET kujutab endast Balti õhuseire võrgustikku, mis on tänapäeval osa NATO integreeritud õhu- ja raketikaitsesüsteemist (NATINAMDS).

Aastal 2000 avati Ämaris õhusuveräänsuskeskus, praeguse õhuoperatsioonide juhtimiskeskuse eelkäija. Esialgu tegeldi õhuseirega 8 tundi päevas, 5 päeva nädalas. Järgmisel aastal aga suudeti juba üle minna ööpäevaringsele lahinguvalvele. Sellest ajast alates pole Eesti õhuruumis toimuva jälgimine hetkekski katkenud. Alates 2009. aastast on meie keskus Ämaris suuteline vajadusel ka NATO õhuturbe hävitajaid sihitama, s.t juhtima ning seda võimekust testitakse iga kuu.

Esialgu olid divisjoni seirevõimalused üsna tagasihoidlikud, kuid aja jooksul need kasvasid. 2003. aastal avati Kellavere esimene moodne radarpost. Järgmisel aastal hakkas tegutsema radarpost Ämaris. 2006 alustas tööd Tšehhi päritoluga passiivseiresüsteem VERA-E ning aastast 2013 töötab radar GM-403 Muhu radarpostil. 2014. aasta sügisel alustas tööd teine sama tüüpi radar Otepää lähedal Tõikamäel.

Nüüdseks on õhuseiredivisjonist saanud professionaalselt tegutsev üksus, mille käsutuses on nüüdisaegne maailmatasemel tehnika ja mis suudab täita talle pandud ülesanded.

Viimati uuendatud: 12. juuni 2020, 10:19

Keri üles