Õhuseiredivisjon

Õhuseiredivisjoni üks peaülesanne on Eesti õhuruumis ja selle ümbruses toimuvat jälgida ning sellealast teavet edastada vastavalt riiklikule ja NATO käsuahelale. Eesti õhuseire ei toimu aga isoleeritult, vaid BALTNET-i osana. Seega on meie õhuruumist pildi loomiseks meie käsutuses lisaks enda seirevahenditele ka teiste BALTNET-i liikmete sensoritest pärinev info. Info liigub siin kahesuunaliselt. Pilt Eesti õhuruumis toimuvast läheb edasi nii BALTNET-i regionaalsesse Karmėlava juhtimis- ja teatamiskeskusesse kui ka NATO kõrgematesse õhukaitse juhtimiskeskustesse ning moodustab osa NATO õhuruumi tervikpildist.

Õhuseire ei seisne pelgalt meie õhuruumis juba toimunu teatavaks võtmisel. Eesti tänapäevase õhuseire oluline aspekt on ka eelhoiatusvõime. See tähendab, et näeme juba tükk aega varem, kui mõni problemaatiline lennuvahend hakkab meie või terve Balti piirkonna õhuruumile lähenema.

Eesti õhuväe ja terve BALTNET-i integreeritus NATO ühtsesse õhukaitsesüsteemi ei piirdu informatsiooni vahetamisega. See süsteem on ka reaalselt toimiv relvastatud kaitsesüsteem. Rahu ajal etendavad õhuturbes olulist rolli kiirreageerimisvalmiduses olevad hävitajad. Eestil, Lätil ja Leedul neid hävitajaid pole. Et NATO-s kehtib kollektiivkaitse põhimõte ja alliansi kõikide liikmesmaade õhuruume mõistetakse Põhja-Atlandi lepingu organisatsiooni ühtse õhuruumina, siis panustavad NATO liitlasriigid rotatsiooni korras Balti õhuturbesse hävitajatega, mis baseeruvad Leedus Šiauliais, Eestis Ämaris ning Poolas Malborkis. Kui Balti regiooni õhuruumis midagi kahtlast toimub või isegi võib hakata toimuma, siis saadetakse valves olevad hävitajad asja uurima ning õhupiiri rikkumisel kasutavad nad vajadusel ka jõudu.

Maapealses juhtimiskeskuses on sihitajad, keda võiks hävituslennukite pilootide silmadeks nimetada. Nad annavad pilootidele teavet olukorrast õhuruumis ja juhivad hävitajad sihtmärgini. Üldjuhul on sihitajad valves BALTNET-i juhtimiskeskuses Leedus Karmėlavas. Sealne meeskond on üldjuhul kolmerahvuseline – seal on eestlasi, lätlasi ja leedulasi. Aeg-ajalt täidab Karmėlava juhtimis- ja teatamiskeskuse ülesandeid aga meie õhuoperatsioonide juhtimiskeskus Ämaris. Alati kohalolevate seireoperaatorite kõrval on siis valves ka Eesti sihitajad ja nemad juhivad-sihitavad õhuturbehävitajaid vajadusel terves Balti regioonis.

Divisjoni side-, juhtimis- ja radarsüsteemid on tänapäevased keerukad seadmed. Nende süsteemide haldamine, hooldamine ja elutsükli planeerimine on tehniliste hooldusspetsialistide ülesanne. Viimaste töö eeldab häid teadmisi elektroonikast ja üldse tehnikast ning innovaatilist mõtlemist.

Divisjoni algaastatel koolitati nii õhuoperatsioonide juhtimiskeskuse spetsialiste – seireoperaatoreid ja relvasüsteemide sihitajaid – kui ka tehniliste süsteemide hooldusspetsialiste peamiselt välismaal. Üksuse kompetentsustase tänapäeval võimaldab aga spetsialistide põhilist väljaõpet läbi viia kodumaal. Süvendavat täiendõpet pakuvad aga nii meie liitlaste koolituskeskused kui ka tehniliste süsteemide tootjad.

Hea erialane väljaõpe ning pühendumus oma tööle ei takista mingil moel väeosa töötajatel sportimast. Kaitseväe võistlustel on nad alati saavutanud häid tulemusi. Sportimiseks pakub õhuvägi palju võimalusi. Väeosa töötajatel on vabal ajal ja väljaspool väeosa võimalus kasutada eri ujulate, spordisaalide, -hallide ja jõusaalide teenuseid. Ämari baasi territooriumil on õhuväelaste käsutuses täismõõtmetes jalgpallistaadion. Kasarmuhoones saab harjutada jõusaalis ja mängida piljardit.

Kuulumine BALTNET-i ja laiemalt NATO konteksti määrab divisjoni avatuse ning tiheda rahvusvahelise koostöö. Laiapõhjaline ja süvitsiminev integreeritus NATO õhukaitse struktuuridesse on alus divisjoni enda tugevale ja selgele identiteedile.

NATO liikmena ei ole me ainult saaja pool. Õhuseiredivisjoni sihitajad on korduvalt osalenud Islandi õhuturbemissioonil. Islandi õhuseiret ja õhuturvet teevad kollektiivkaitse põhimõtet järgides NATO liitlased. Selle abistamise ja koostöö raames ongi meie spetsialistid seda saareriiki aidanud. Mitu divisjoni kaitseväelast on töötanud või töötavad rahvusvahelistes staapides ja juhtimiskeskustes.

Igal aastal toimub meie regioonis hulk rahvusvahelisi õppusi, millest õhuseiredivisjon aktiivselt osaleb. Nii võiks selles seoses nimetada Saber Strike’i, Ramstein Guardi, Baltic Warriori, Ramstein Aspecti, Ramstein Alloy. Divisjon osaleb ka Eesti kaitseväe õppusel Kevadtorm, mis nüüdseks on muutunud rahvusvaheliseks õppuseks.

Eesti ja Soome ühine radarihange on andnud innustust tõsisemaks koostööks Soome õhuväega. Arenemas on ühine tegevus koolituse ja radarite hoolduse vallas.

Divisjonil on pikaajalised koostöösuhted Lennuameti, Lennuliiklusteeninduse AS-i ning Politsei- ja Piirivalveameti pääste- ja koordinatsioonikeskusega. Samuti tehakse tihedat koostööd Eesti Lennuakadeemiaga. Nii näiteks on divisjoni radarispetsialistid lektorid lennunduse side- ja navigatsioonisüsteemide käitamise eriala tudengitele. Esimese kolme institutsiooniga on üksusel ka kirjalikud kinnitatud koostööprotseduurid õhuoperatsioonide planeerimiseks ja läbiviimiseks ning informatsiooni vahetamiseks.

Üksus asutati 1. jaanuaril 1998. aastal. Alustati väikese meeskonnaga, aga aastate jooksul on divisjon jõudsalt arenenud – seda nii lahingutehnika kui ka inimeste osas. Oluline tegur selles arengus on olnud integreerumine NATO-sse ning laiemas mõttes rahvusvaheline koostöö. Selle koostöö üks oluline vorm on BALTNET, mille arengule pandi alus 1999. aastal Eesti, Läti ja Leedu vahel sõlmitud lepinguga. BALTNET kujutab endast Balti õhuseire võrgustikku, mis on tänapäeval osa NATO integreeritud õhu- ja raketikaitsesüsteemist (NATINAMDS).

Aastal 2000 avati Ämaris õhusuveräänsuskeskus, praeguse õhuoperatsioonide juhtimiskeskuse eelkäija. Esialgu tegeldi õhuseirega 8 tundi päevas, 5 päeva nädalas. Järgmisel aastal aga suudeti juba üle minna ööpäevaringsele lahinguvalvele. Sellest ajast alates pole Eesti õhuruumis toimuva jälgimine hetkekski katkenud. Alates 2009. aastast on meie keskus Ämaris suuteline vajadusel ka NATO õhuturbe hävitajaid sihitama, s.t juhtima ning seda võimekust testitakse iga kuu.

Esialgu olid divisjoni seirevõimalused üsna tagasihoidlikud, kuid aja jooksul need kasvasid. 2003. aastal avati Kellavere esimene moodne radarpost. Järgmisel aastal hakkas tegutsema radarpost Ämaris. 2006 alustas tööd Tšehhi päritoluga passiivseiresüsteem VERA-E ning aastast 2013 töötab radar GM-403 Muhu radarpostil. 2014. aasta sügisel alustas tööd teine sama tüüpi radar Otepää lähedal Tõikamäel.

Nüüdseks on õhuseiredivisjonist saanud professionaalselt tegutsev üksus, mille käsutuses on nüüdisaegne maailmatasemel tehnika ja mis suudab täita talle pandud ülesanded.