Jäta menüü vahele

Õhuväe staap

Eesti õhuväe staap abistab õhuväe ülemat tema ülesannete täitmisel. Staap asub Tallinnas ja seda juhib staabiülem. Kuna õhuväe teistel üksustel – lennubaasil ja õhuseiredivisjonil – oma staape ei ole, siis on õhuväe staabi ülesanne ka nende üksuste ülemaid abistada.

Ülesanded rahu ajal

Õhuväe staabi osakondade nimetamisel kasutatakse sõjaväeliselt traditsioonilisi lühendeid A1, A2, A3 jne.

Personaliosakond ehk A1 vastutab õhuväelaste ning töötajate kvalifikatsiooni- ja haridusnõuete täitmise eest, tegeleb auastmete ja ametikohtadele määramisega. Osakond tegeleb ka õhuväe koosseisu planeerimisega, värbamiste läbiviimisega ning nõustab õhuväelasi nende karjääri planeerimisel. Personaliosakonna ülesanne on ka õhuväelaste psühholoogiline ja usuline teenimine ning sotsiaalnõustamine.

Luureosakond A2 tegeleb õhuväe julgeolekuga – nii õhuväe infrastruktuuri kui ka personali füüsilise julgeolekuga, koostab ohuanalüüse ning korraldab riigisaladuse kaitset õhuväes. Lisaks on osakonna ülesandeks teabe kogumine ja töötlus õhuväes ning igasugune muu luurealane tegevus.

Operatiiv- ja väljaõppeosakond A3/7 tegeleb kiireloomuliste päevaprobleemidega, millest suur osa on seotud väljaõppega. Osakond on õhuväe staabi jaoks keskse tähtsusega ning koosneb vastavalt kahest jaoskonnast. Osakond kontrollib nii õhuväe üksuste ülesannete täitmist kui ka arendab võimekust. Selle osakonna ülem täidab staabiülema ära olles tolle kohustusi.

Staabi tagalaosakond A4 tegeleb tehnika, taristu, varustuse, personali ja selle koolitusega. Tehnika ja taristu arendamiseks tegeleb osakond ka hangete korraldamisega.

Planeerimise ja tsiviil-militaarkoostöö osakond A5/9 tegeleb õhuväe arenguplaanide koostamise ja arendustegevuse planeerimisega. Osakonna ülesanne on ka kriisiolukorras koostöö teiste väeliikide, avalike ja eraõiguslike institutsioonidega.

Side- ja kommunikatsiooniosakond A6 vastutab selle eest, et raadioside toimiks nii maa peal üksuste vahel kui ka taevas lennukite vahel, et andmeside erinevate üksuste ja juhtimiskeskuste vahel töötaks tõrgeteta. A6 vastutab ka side- ja infosüsteemide julgeoleku ning elektroonilise sõjaga seotud võimekuse eest.

Finantsosakond A8 tegeleb eelkõige õhuväe eelarvega.

Kantselei tegeleb nii sise- kui väliskommunikatsiooni, dokumendihalduse jm administreerimisega.

Ülesanded sõja ajal

Sõjaajal on põhirõhk efektiivsel heidutusel ning luure ja lahingutegevuse korraldamisel õhuruumis. Kõik see toimub tihedas koostöös nii Eesti Kaitseväe teiste väeliikide kui ka meie NATO liitlastega.

Olulised võtmesõnad sõjaaja tingimustes opereerimisele on integreeritus ning ühtsed protseduurid, mis lubavad erinevate NATO riikide õhuvägedel tegutseda ühtse NATO õhuväena. Erinevad riigid täidavad selles ühtses õhuväes erinevaid rolle.

Eesti õhuväe staabi üks oluline nišivõimekus on panustada erineval tasemel õhuoperatsioonide planeerijatega, kes on võimelised töötama õlg õla kõrval meie liitlastega NATO õhukomponendi staabis. Sõjaaja õhuoperatsioonide juhtimise ja muude oskuste lihvimiseks käivad õhuväe teenistujad regulaarselt kursustel ning osalevad õppustel nii kodu- kui ka välismaal.

Kontaktid

Pressi- ja meediakontakt

Sigrid Paula Pukk

Õhuväe teabeohvitser

Inimesed

Kolonelleitnant Janek Lehiste

Õhuväe staabiülem

Viimati uuendatud: 3. veebruar 2020, 19:05

Keri üles