Jäta menüü vahele

Lennubaas

Õhuväe üks struktuuriüksus on Harjumaal Ämaris asuv lennubaas. Baasi keskne osa on lennuväli, aga lisaks kuulub siia terve hulk muid elemente.

Ülesanded

  • Võtta vastu liitlaste lennuvahendeid nii rahu-, kriisi- kui ka sõjaajal. Eesti peab olema valmis tegutsema vastuvõtva riigina (host nation) ning selleks on tegutsemisvalmis lennubaas hädavajalik.

  • Lennubaas on NATO Balti õhuturbe ühe lennusalga baasiks.

  • Korraldada kogu Kaitseväe lennundustegevust. Lennuvahendite esmane ülesanne on toetada Kaitseväe väljaõpet.

Lennubaasi koosseisu kuulub õhuväe tagalatoetusgrupp, mis toetab kogu õhuväge logistiliselt. Samuti kuulub lennubaasi alla kogu õhuväe jaoks mõeldud väljaõppekeskus. Vajadusel saavad siin koolitust teistegi väeliikide kaitseväelased.

Kontaktid

  • Lennubaas
    Ämari
    Lääne-Harju vald
    76102 Harju maakond
  • 717 1674

Pressi- ja meediakontakt

Vanemseersant Siim Verner Teder

Õhuväe teavitusspetsialist

Juhtkond

Kolonelleitnant Maanus Nigul

Lennubaasi ülem

Staabiveebel Margus Truu

Lennubaasi veebel

Uue taristu rajamisega alustati kohe pärast lennubaasi asutamist. Aastail 2008–2012 ehitati Ämarisse uus lennuliiklusala, vajalikud sõiduteed, baasikaitse rajatised, uued hooned – angaarid, töökojad, laod, staabihooned, meditsiinikeskus, söökla, ühiselamu, sportimisvõimalused jne. Seega on tänapäeval pea täielikult olemas nüüdisaegse lennubaasi funktsioneerimiseks vajalik taristu.

Samuti on lennubaasis palju kaasaegset tehnikat – autotranspordipark, lennuvälja hooldusseadmed, kütuseteenistuseks vajalikud masinad, pääste- ja tuletõrjetehnika, tõste- ja transpordivahendid transpordilennukite teenindamiseks ning nüüdisaegsed raadioelektroonilised side- ja navigatsioonisüsteemid.

Lennubaasi koosseisu kuulub ka taktikalise õhutuletoetuse üksus ehk TACP (ingl Tactical Air Control Party). Taktikalised õhutulejuhid paiknevad sõjategevuse puhul teiste väeliikide juures ning nende ülesanne on tuua õigel ajal ja õigesse kohta õhutuletoetus.

Lennubaasis tegutseb ka lennujuhtimisteenistus, lennumeteoroloogid ja lennuohutuse spetsialistid, side- ja raadionavigatsiooni eskadrill, pääste- ja tuletõrjeteenistus, kütuseteenistus, lennuvälja teeninduse eskadrill, perrooniteenistus ja paljud muud vajalikud allüksused ja teenistused. Ämaris on olemas pea kõik võimalused lennuvahendite, kauba ning inimeste vastuvõtuks, teenindamiseks ja väljasaatmiseks.

Lennubaasis suudetakse tagada head tingimused kodust kaugele tulnud liitlastele. Lennubaasi areng on jätkuv ning edeneb iga aastaga.

Lennugrupi esmane ülesanne on kaitseväe üksuste, sealhulgas ka õhuväe enda väljaõppe toetamine. Lisaks sellele täidab lennugrupp ka teisi ülesandeid – igat liiki väikesemahuline õhutransport, meditsiiniline evakuatsioon, vaatlus- ja luurelennud, tsiviilstruktuuride (politsei, päästeamet jne) abistamine.

Õhuväele kuuluvad:

• neli kopterit Robinson R-44
• kaks transpordilennukit An-2
• kaks transpordilennukit M-28

Lisaks rendib õhuvägi õppereaktiivlennukeid L-39, mida kasutatakse peamiselt kahel eesmärgil:

• õhuväe sihitajate väljaõpe
• õhuväe taktikaliste tulejuhtide väljaõpe

Eestis koolitatakse sihitajaid ka Läti õhuväele ning Läti tulejuhid kasutavad ka meie reaktiivlennukite abi oma õppuste läbiviimiseks.

Lennukid An-2 teevad transpordilende nii Eesti õhuruumis kui ka väljaspool. Neid kasutavad ka langevarjurid ning sihitajad. An-2 on ka ainus lennuvahend Eestis, mis suudab kustutada metsatulekahjusid.

Kopterid R-44 teevad vaatlus- ja otsingulende. Tänu spetsiaalsetele vahenditele saab neid kasutada selleks ka öösel. Samuti kasutatakse neid transpordilendudeks nii õhuväe kui ka teiste kaitseväe üksuste tarbeks. Vaata kopterite kohta lisaks relvastuse ja tehnika lehelt.

Igapäevaseks on muutunud NATO õhuturbesalga hävitajate lennud. Lisaks neile toimuvad sageli Eesti õhuväe enda lennuvahendite treening- ja mitmesugused tellimuslennud. Harva on tööpäevi, kus üldse lende ei ole ja tihti lennatakse nädalavahetustelgi. Osa treeninglende toimub öösiti. Erilised ajad on õppuste perioodid, kui lendude hulk ning siin baseeruvate õhukite arv suureneb märgatavalt.

Esimene lennubaasi puudutanud rahvusvaheline õppus toimus juba 1997. aastal (Baltic Challenge 97). Tänapäeval toimub igal aastal terve hulk õppusi ja harjutusi, milles osalevad meie NATO liitlaste õhusõidukid. Iga-aastastest rahvusvahelistest või olulise rahvusvahelise komponendiga Eesti õppustest näiteks Kevadtorm, Eesti–USA õppus Saber Strike ning NATO õhuturbeharjutus BRTE. Ühisõppuste käigus on lennubaasi külastanud ka Rootsi ja Soome hävitajad.

Lisaks külastavad lennubaasi mitme riigi transpordilennukid, siit lendavad välja meie missiooniüksused ja siia nad ka saabuvad.

Viimastel aastatel on lennubaasi töötempo üha kasvanud. Järjest enam riike soovib kasutada Ämarit õppuste ja treeningute läbiviimiseks. Olulised põhjused on kindlasti nüüdisaegne lennuväli, toetav taristu, moodne tehnika ning asjatundlikud spetsialistid. Soodustav tegur on ka koostöös Lennuameti ja Lennuliiklusteenistusega välja töötatud õhuruumi paindliku kasutamise kontseptsiooni rakendamine Eestis.

NATOs kehtib kollektiivkaitse põhimõte, mille osaks on ka arusaam liikmesriikide ühisest õhuruumist ning vajadusel selle ühisest kaitsmisest. Balti riikidel enestele ei ole arvestavat hävituslennuväge oma õhuruumi valvamiseks ja seetõttu aitavad teised liitlasriigid rotatsiooni korras oma hävitajatega turvata meie regiooni õhuruumi.

Õhuturbe ühe lennusalga rotatsioon kestab tavaliselt neli kuud. Balti õhuturve sai alguse samal päeval kui Eesti, Läti ja Leedu astusid NATOsse. Esialgu oli tegemist ühe lennusalgaga, mis paiknes Leedu õhuväe Šiauliai lennubaasis. 2014. aastal seoses julgeolekuolukorra muutumisega Euroopas otsustas NATO juhtkonda tugevdada meie piirkonna õhuturvet ning 1. maist 2014 baseerubki Ämari lennubaasis NATO kiirreageerimise lennuüksus. 

Nii Ämaris kui Šiauliais on lennusalgad ööpäevaringses valmisolekus. Õhuturve on rahuaja tegevus ning ta on võrreldav piirivalvega.

Eesti, Läti ja Leedu ei ole ainsad NATO liikmed, keda liitlased aitavad õhuruumi valvamisel. Nii näiteks teostavad Belgia hävitajad õhuturvet Luksemburgi õhuruumis ning Itaalia õhuturbehävitajad tagavad Sloveenia ja Albaania õhuruumi puutumatuse. Ka Island kasutab liitlaste abi.

NATO õhuturbe missioonid Ämari lennubaasis:

Rotatsiooni aeg Õhuvägi Lennuki tüüp
31.07.2023 – Hispaania õhuvägi Eurofighter Typhoon
01.03.2023 – 31.07.2023 Suurbritannia kuninglik õhuvägi Eurofighter Typhoon
01.08.2022 – 28.02.2023 Saksa õhuvägi Eurofighter Typhoon
03.10.2022 – 04.11.2022 Belgia õhukomponent F-16
25.08.2022 -12.09.2022 Hispaania õhuvägi Eurofighter Typhoon
31.03.2022 – 17.08.2022 Belgia õhukomponent F-16
07.03.2022 – 31.07.2022 Prantsuse õhuvägi Mirage 2000-5
01.12.2021 – 31.03.2022 Belgia õhukomponent F-16
15.09.2021 – 31.11.2021 Itaalia õhuvägi Eurofighter Typhoon
03.05.2021 – 15.09.2021 Itaalia õhuvägi F-35A Lightning II
22.01.2021 – 03.05.2021 Saksa õhuvägi Eurofighter Typhoon
31.08.2020 – 22.01.2021 Saksa õhuvägi Eurofighter Typhoon
01.05.2020 – 31.08.2020 Prantsuse õhuvägi Mirage 2000-5
03.01.2020 – 01.05.2020 Poola õhuvägi F-16
02.09.2019 – 03.01.2020 Tšehhi õhuvägi JAS-39 Gripen
03.05.2019 – 02.09.2019 Suurbritannia kuninglik õhuvägi Eurofighter Typhoon
03.01.2019 – 03.05.2019 Saksa õhuvägi Eurofighter Typhoon
30.08.2018 – 03.01.2019 Saksa õhuvägi Eurofighter Typhoon
03.05.2018 – 30.08.2018 Prantsuse õhuvägi Mirage 2000-5
10.01.2018 – 03.05.2018 Itaalia õhuvägi Eurofighter Typhoon
30.08.2017 – 10.01.2018 Belgia õhukomponent F-16
02.05.2017 – 30.08.2017 Hispaania õhuvägi F-18 Hornet
05.01.2017 – 02.05.2017 Saksa õhuvägi Eurofighter Typhoon
31.08.2016 – 05.01.2017 Saksa õhuvägi Eurofighter Typhoon
28.04.2016 – 31.08.2016 Suurbritannia kuninglik õhuvägi Eurofighter Typhoon
07.01.2016 – 28.04.2016 Belgia õhukomponent F-16
25.08.2015 – 07.01.2016 Saksa õhuvägi Eurofighter Typhoon
05.05.2015 – 25.08.2015 Suurbritannia kuninglik õhuvägi Eurofighter Typhoon
02.01.2015 – 05.05.2015 Hispaania õhuvägi Eurofighter Typhoon
29.08.2014 – 02.01.2015 Saksa õhuvägi Eurofighter Typhoon
30.04.2014 – 29.08.2014 Taani kuninglik õhuvägi  F-16

NATO liikmesriigid eraldavad õhuväe õppuste ja harjutuste, sealhulgas madallendude, läbiviimiseks kindlad osad oma õhuruumist. Madallennud toimuvad mitte madalamal kui 152 meetrit (500 jalga). Madallende sooritatakse kokkuleppel Transpordiameti ja Lennuliiklusteeninduse aktsiaseltsiga.

Lennutegevus Toimumise aeg Piirkond Lisainfo
Õppuse Rammstein Alloy raames madallennud Hispaania õhuturbehävitajatega Eurofighter Typhoon

26.09.2023

Kesk- ja Lõuna-Eesti madallennualadel

Lennud on planeeritud toimuma kell 10:00-11:30.
Öine lennutegevus Hispaania õhuturbehävitajatega Eurofighter Typhoon ja transpordilennukiga A-400

30-31.08.2023

Järvamaa ja Lääne-Virumaa

Lennud on planeeritud toimuma kell 22:00-01:00.
Madallennud Ühendkuningriigi õhuturbehävitajatega Eurofighter Typhoon

25.07-27.07.2023

Ida-, Kesk-, Edela- ja Lõuna-Eesti madallennualadel

Lennud on planeeritud toimuma ajavahemikul 13:30-17:15.
Madallennud Ühendkuningriigi õhuturbehävitajatega Eurofighter Typhoon

17.07.-21.07.2023

Ida-, Kesk-, Edela- ja Lõuna-Eesti madallennualadel Lennud on planeeritud toimuma ajavahemikul 09:45-16:30.
Madallennud Ühendkuningriigi õhuturbehävitajatega Eurofighter Typhoon

13.07.-14.07.2023

Ida-, Kesk-, Edela- ja Lõuna-Eesti madallennualadel Lennud on planeeritud toimuma ajavahemikul 10:00-17:30.
Madallennud Ühendkuningriigi õhuturbehävitajatega Eurofighter Typhoon

03.07.-07.07.2023

Ida-, Kesk-, Edela- ja Lõuna-Eesti madallennualadel Lennud on planeeritud toimuma ajavahemikul 09:00-17:00.
Madallennud Ühendkuningriigi õhuturbehävitajatega Eurofighter Typhoon

19.06.-23.06.2023

Ida-, Kesk-, Edela- ja Lõuna-Eesti madallennualadel Lennud on planeeritud toimuma ajavahemikul 10:00-12:00.
Madallennud Ühendkuningriigi õhuturbehävitajatega Eurofighter Typhoon

06.06.-09.06.2023

Ida-, Kesk-, Edela- ja Lõuna-Eesti madallennualadel Lennud on planeeritud toimuma ajavahemikul 10:00-20:00.
Madallennud Ühendkuningriigi õhuturbehävitajatega Eurofighter Typhoon

31.05.-05.06.2023

Ida-, Kesk-, Edela- ja Lõuna-Eesti madallennualadel Lennud on planeeritud toimuma ajavahemikul 09:30-19:00.

 

Aeronavigatsiooniteenuse tagasiside ankeet

Konsultatsiooniprotsess/ Public consultation                                                             

Lugupeetud teenusekasutaja / Dear Costumer

Palun andke hinnang meie teenustele alljärgnevates valdkondades/ Please rate our services in following areas:

ATS Ämari CTR
ATS Lähilennujuhtimine
CNS Navigatsiooniteenus (GO/G, IAM/IGO, CAT I, AMJ)
MET METAR/SPECI/TAF
This field is for validation purposes and should be left unchanged.

Kaitseväe kodulehe külastamisel kogutavate andmete kohta saate infot SIIT

Lennubaasi aeronavigatsiooniteenuste konsultatsiooniprotsessi ankeet | 65 KB | docx

Alla laetud ankeeti täites palume saata see aadressil [email protected]
Please send the form to [email protected]

Aastail 1940-1941 rajas Eestit okupeeriv Nõukogude Liit praeguse lennubaasi kohale oma militaarlennuvälja. Pärast sõda toimis Ämaris varulennuväli, mis 1952. aastal muudeti põhilennuväljaks. 1970. ja 1980. aastatel baseerusid seal peamiselt merelennuväe ründelennukid Su-24 ning transpordilennukid.

Eesti Vabariik sai Ämari lennuvälja oma käsutusse 1994. aastal. Kahe aasta pärast läks lennuväli kaitseministeeriumi haldusesse. Lennubaas kui õhuväe üksus asutati 15. mail 1997. aastal.

Aastani 2004 asus lennubaasis ka ajateenijate väljaõppekeskus ning ajateenijad moodustasid lennubaasi sõjaväepolitsei eskadrilli, mille ülesanne oli tagada baasi julgeolek ja kaitse. Tänapäeval moodustavad baasi isikkoosseisu ainult tegevteenistuses olevad kaadrikaitseväelased ja tsiviilteenistujad.

Viimati uuendatud: 22. september 2023, 12:59

Keri üles