Jäta menüü vahele

Lennubaas

Õhuväe üks struktuuriüksus on Harjumaal Ämaris asuv lennubaas. Baasi keskne osa on lennuväli, aga lisaks kuulub siia terve hulk muid elemente.

Ülesanded

  • Võtta vastu liitlaste lennuvahendeid nii rahu-, kriisi- kui ka sõjaajal. Eesti peab olema valmis tegutsema vastuvõtva riigina (host nation) ning selleks on tegutsemisvalmis lennubaas hädavajalik.

  • Lennubaas on NATO Balti õhuturbe ühe lennusalga baasiks.

  • Korraldada kogu Kaitseväe lennundustegevust. Lennuvahendite esmane ülesanne on toetada Kaitseväe väljaõpet.

Lennubaasi koosseisu kuulub õhuväe tagalatoetusgrupp, mis toetab kogu õhuväge logistiliselt. Samuti kuulub lennubaasi alla kogu õhuväe jaoks mõeldud väljaõppekeskus. Vajadusel saavad siin koolitust teistegi väeliikide kaitseväelased.

Kontaktid

  • Lennubaas
    Ämari
    Lääne-Harju vald
    76102 Harju maakond
  • 717 3300

Pressi- ja meediakontakt

Sigrid Paula Pukk

Õhuväe teavitusspetsialist

Inimesed

Kolonelleitnant Mark Trubok

Lennubaasi ülem

Nüüdisaegsete hävituslennukite suur hind on õhuvägede arendamisel probleem ka suurriikides. Juba aeguvatest IV põlvkonna hävitajatest tuntuima, F-16-ne üks lennutund maksab elutsükli arvestuses u 13 000 eurot. Seega ei tule lähitulevikus kõne alla Eestile oma lennuvahendeid soetada, mis suudaksid meie õhuruumi suveräänsust kaitsta ning teisi väeliike õhust toetada. Et me kuulume alates 2004. aastast NATO-sse, rakendub meile ka NATO kollektiivkaitse põhimõte. Selle üks alustala on NATO integreeritud õhukaitsesüsteem. Õhukaitse koostegutsemisvõime kohaselt panustab Eesti toimiva lennubaasiga. Seda silmas pidades rajaski Eesti Vabariik NATO-ga kahasse Ämarisse lennubaasi. Kaks kolmandikku ehituskuludest kattis Eesti, ühe kolmandiku NATO.

Uue taristu rajamisega alustati kohe pärast Eesti Kaitseväe lennubaasi asutamist. Aastail 2008–2012 ehitati Ämarisse uus lennuliiklusala, vajalikud sõiduteed, baasikaitse rajatised, uued hooned – angaarid, töökojad, laod, staabihooned, meditsiinikeskus, söökla, ühiselamu, sportimisvõimalused jne. Seega on tänapäeval pea täielikult olemas nüüdisaegse lennubaasi funktsioneerimiseks vajalik taristu. On olemas ka suur osa lennubaasi tegutsemiseks vajalikust tehnikast – autotranspordipark, lennuvälja hooldusseadmed, kütuseteenistuseks vajalikud masinad, pääste- ja tuletõrjetehnika, tõste- ja transpordivahendid transpordilennukite teenindamiseks. On olemas nüüdisaegsed raadioelektroonilised side- ja navigatsioonisüsteemid. Lennubaasi puhul pole tegu ainuüksi taristu ja tehnikaga. Lahutamatuks osaks on ka inimesed – on olemas kõrgeltkvalifitseeritud spetsialistid moodsa taristu ja tehnika kasutamiseks.

Lõpuks tuleb nimetada lennubaasi funktsioneerimiseks vajalike struktuuriüksuste olemasolu. Eelkõige on siin määrava tähtsusega lennuväljagrupi ja õhuväe tagalatoetusgrupi tegevus, aga samuti on vältimatu baasi operatsioonide keskus. Lennubaasil on olemas oma lennujuhtimisteenistus, oma lennumeteoroloogid ja oma lennuohutuse spetsialistid, side- ja raadionavigatsiooni eskadrill, pääste- ja tuletõrjeteenistus, kütuseteenistus, lennuvälja teeninduse eskadrill, perrooniteenistus ja paljud muud vajalikud allüksused ja teenistused. Seega on meie lennubaas võimeline tegutsema täiesti moodsa lennubaasina. Siin on olemas pea kõik võimalused lennuvahendite, kauba ning inimeste vastuvõtuks, teenindamiseks ja väljasaatmiseks. Lennubaasis suudame tagada elementaarsed tingimused kodust kaugele tulnud liitlastele, mis aitaksid inimestel end siin veidikenegi kodusemalt tunda. See kõik ei tähenda sugugi, et lennubaas oleks valmis. Iga elav süsteem peab pidevalt arenema ja kasvama. Lennubaas valmib ja edeneb Eesti Vabariigi võimalusi mööda. Alates 2014. aasta 1. maist paikneb siin NATO õhuturbe lennusalk.

Baasi koosseisu kuulub ka lennugrupp. Eespool oli juttu sellest, et Eesti ei suuda endale hankida ja ülal pidada vähegi arvestatavat hulka lahingulennukeid ja -koptereid. Ometi on meil oma lennugrupp koos hulga lennuvahenditega. Nende esmane ülesanne on Kaitseväe üksuste, sealhulgas ka õhuväe enda väljaõppe toetamine. Lisaks sellele täidavad nad muidki ülesandeid – igat liiki väikesemahuline õhutransport, meditsiiniline evakuatsioon, vaatlus- ja luurelennud, tsiviilstruktuuride (politsei, päästeamet jne) abistamine.

Õhuväel on olemas kopterid Robinson R-44, transpordilennukid An-2 ning renditud õppereaktiivlennukid L-39.

Reaktiivlennukeid L-39 kasutatakse kahel peamisel eesmärgil:

  • Õhuväe sihitajate väljaõpe – õhuturbes etendavad olulist rolli nii Leedus Karmėlava juhtimis- ja teatamiskeskuses (control and reporting center ehk CRC) kui ka Eesti õhuoperatsioonide juhtimiskeskuses (ÕJK) Ämaris teenivad sihitajad, kelle ülesanne on maalt suunata õhus lendavaid hävitajaid sihtmärgile. Tänapäeval on Eesti õhuvägi suuteline ise sihitajaid välja koolitama. Nende väljaõpe ja õppused on mõeldamatud ilma reaktiivlennukiteta.
  • Õhuväe taktikaliste tulejuhtide väljaõpe – õhuväe koosseisus on taktikalised õhutulejuhid, kes sõjategevuse puhul paiknevad teiste väeliikide juures ning kelle ülesanne on tuua õigel ajal ja õigesse kohta õhutuletoetus. Meie tulejuhid on osalenud korduvalt Afganistani missioonil. Oma algväljaõppe on tulejuhid saanud liitlaste juures, aga nagu ka kirurgid, nii peavad nemadki oma kvalifikatsiooni säilitamiseks pidevalt harjutama. Ilma reaktiivlennukiteta oleks harjutused võimatud ja nad kaotaksid kiiresti oma kvalifikatsiooni.

Eestis koolitatakse sihitajaid ka Läti õhuväele ning ka Läti tulejuhid kasutavad meie reaktiivlennukite abi oma õppuste läbiviimiseks.

Lennukid An-2 teevad transpordilende nii Eesti õhuruumis kui ka väljaspool. Neid lennukeid kasutavad meie langevarjurid. Lennukit An-2 kasutavad ka sihitajad koolitustel ja õppustel. Samuti võib seda lennuvahendit näha metsatulekahjude kustutamisel. Lähitulevikus võetakse nende asemel kasutusele Poola päritolu transpordilennukid C-145.

Kopterid R-44 teevad vaatlus- ja otsingulende. Spetsiaalsete vahendite tõttu saab neid kasutada selleks ka öösel. Nad teevad ka transpordilende nii õhuväele kui ka paljudele teistele Kaitseväe struktuuriüksustele.

Igapäevaseks on muutunud NATO õhuturbesalga hävitajate lennud. Lisaks neile toimuvad sageli Eesti õhuväe enda lennuvahendite treening- ja mitmesugused tellimuslennud. Harva on tööpäevi, kus üldse lende ei ole. Tihti lennatakse nädalavahetustelgi. Osa treeninglende toimub öösiti. Erilised ajad on õppuste perioodid. Siis suureneb lendude hulk ning siin baseeruvate õhukite arv märgatavalt. Esimene lennubaasi puudutanud rahvusvaheline õppus toimus juba 1997. aastal (Baltic Challange 97). Tänapäeval toimub igal aastal terve hulk õppusi ja harjutusi, milles osalevad meie NATO liitlaste õhusõidukid. Iga-aastastest rahvusvahelistest või olulise rahvusvahelise komponendiga Eesti õppustest tuleks kindlasti nimetada Kevadtormi, Eesti–USA õppust Saber Strike ning NATO õhuturbeharjutust BRTE. Ühisõppuste käigus on lennubaasi külastanud ka Rootsi ja Soome hävitajad.

Lisaks külastavad lennubaasi mitme riigi transpordilennukid, siit lendavad välja meie missiooniüksused ja siia nad ka saabuvad.

Viimastel aastatel on lennubaasi töötempo üha kasvanud. Järjest enam riike soovib kasutada Ämarit õppuste ja treeningute läbiviimiseks. Olulised põhjused on kindlasti nüüdisaegne lennuväli, toetav taristu, moodne tehnika ning asjatundlikud spetsialistid. Soodustav tegur on ka koostöö Lennuameti ja Lennuliiklusteenistusega väljatöötatud õhuruumi paindliku kasutamise kontseptsiooni rakendamine Eestis.

NATOs kehtib kollektiivkaitse põhimõte, mille osaks on ka arusaam liikmesriikide ühisest õhuruumist ning vajadusel selle ühisest kaitsmisest. Balti riikidel enestele ei ole arvestavat hävituslennuväge oma õhuruumi valvamiseks ja seetõttu aitavad teised liitlasriigid rotatsiooni korras oma hävitajatega turvata meie regiooni õhuruumi.

Õhuturbe ühe lennusalga rotatsioon kestab tavaliselt neli kuud. Balti õhuturve sai alguse samal päeval kui Eesti, Läti ja Leedu astusid NATOsse. Esialgu oli tegemist ühe lennusalgaga, mis paiknes Leedu õhuväe Šiauliai lennubaasis. 2014. aastal seoses julgeolekuolukorra muutumisega Euroopas otsustas NATO juhtkonda tugevdada meie piirkonna õhuturvet ning 1. maist 2014 baseerubki Ämari lennubaasis NATO kiirreageerimise lennuüksus. 

Nii Ämaris kui Šiauliais on lennusalgad ööpäevaringses valmisolekus. Õhuturve on rahuaja tegevus ning ta on võrreldav piirivalvega.

Eesti, Läti ja Leedu ei ole ainsad NATO liikmed, keda liitlased aitavad õhuruumi valvamisel. Nii näiteks teostavad Belgia hävitajad õhuturvet Luksemburgi õhuruumis ning Itaalia õhuturbehävitajad tagavad Sloveenia ja Albaania õhuruumi puutumatuse. Ka Island kasutab liitlaste abi.

NATO õhuturbe missioonid Ämari lennubaasis:

Rotatsiooni aeg Õhuvägi Lennuki tüüp
03.01.2020 –  Poola õhuvägi F-16
02.09.2019 – 03.01.2020 Tšehhi õhuvägi JAS-39 Gripen
03.05.2019 – 02.09.2019 Suurbritannia kuninglik õhuvägi Eurofighter Typhoon
03.01.2019 – 03.05.2019 Saksa õhuvägi Eurofighter Typhoon
30.08.2018 – 03.01.2019 Saksa õhuvägi Eurofighter Typhoon
03.05.2018 – 30.08.2018 Prantsuse õhuvägi Mirage 2000-5
10.01.2018 – 03.05.2018 Itaalia õhuvägi Eurofighter Typhoon
30.08.2017 – 10.01.2018 Belgia õhukomponent F-16
02.05.2017 – 30.08.2017 Hispaania õhuvägi F-18 Hornet
05.01.2017 – 02.05.2017 Saksa õhuvägi Eurofighter Typhoon
31.08.2016 – 05.01.2017 Saksa õhuvägi Eurofighter Typhoon
28.04.2016 – 31.08.2016 Suurbritannia kuninglik õhuvägi Eurofighter Typhoon
07.01.2016 – 28.04.2016 Belgia õhukomponent F-16
25.08.2015 – 07.01.2016 Saksa õhuvägi Eurofighter Typhoon
05.05.2015 – 25.08.2015 Suurbritannia kuninglik õhuvägi Eurofighter Typhoon
02.01.2015 – 05.05.2015 Hispaania õhuvägi Eurofighter Typhoon
29.08.2014 – 02.01.2015 Saksa õhuvägi Eurofighter Typhoon
30.04.2014 – 29.08.2014 Taani kuninglik õhuvägi  F-16

Aastail 1940-1941 rajas Eestit okupeeriv Nõukogude Liit praeguse lennubaasi kohale oma militaarlennuvälja. Pärast sõda toimis siin varulennuväli, mis 1952. aastal muudeti põhilennuväljaks. 1950. aastatel seda täiendati. 1970. ja 1980. aastatel baseerusid siin peamiselt merelennuväe ründelennukid Su-24 ning transpordilennukid.

Eesti Vabariik sai Ämari lennuvälja oma käsutusse 1994. aastal. Kahe aasta pärast läks lennuväli Kaitseministeeriumi haldusesse. Lennubaas kui õhuväe üksus asutati 15. mail 1997. aastal. Aastani 2004 asus lennubaasis ka ajateenijate väljaõppekeskus ning ajateenijad moodustasid lennubaasi sõjaväepolitsei eskadrilli, mille ülesanne oli tagada baasi julgeolek ja kaitse.

Tänapäeval moodustavad baasi isikkoosseisu ainult tegevteenistuses olevad kaadrikaitseväelased ja tsiviilteenistujad.

Viimati uuendatud: 9. aprill 2020, 15:45

Keri üles