1. eskadrilli esmane ülesanne on kaitseväe üksuste, sealhulgas ka õhuväe enda väljaõppe toetamine. Lisaks sellele täidab eskadrill ka teisi ülesandeid – igat liiki väikesemahuline õhutransport, meditsiiniline evakuatsioon, vaatlus- ja luurelennud, tsiviilstruktuuride (politsei, päästeamet jne) abistamine.

Õhuväele kuuluvad:

• üks kopter Robinson R-44
• kaks transpordilennukit M-28

Lisaks rendib õhuvägi õppereaktiivlennukeid L-39, mida kasutatakse peamiselt kahel eesmärgil:

• õhuväe sihitajate väljaõpe
• õhuväe taktikaliste tulejuhtide väljaõpe

Eestis koolitatakse sihitajaid ka Läti õhuväele ning Läti tulejuhid kasutavad ka meie reaktiivlennukite abi oma õppuste läbiviimiseks.

Kopter R-44 teostab vaatlus- ja otsingulende. Tänu spetsiaalsetele vahenditele saab kopterit kasutada selleks ka öösel. Samuti kasutatakse kopterit transpordilendudeks nii õhuväe kui ka teiste kaitseväe üksuste tarbeks. Vaata kopterite kohta lisaks relvastuse ja tehnika lehelt.

Igapäevaseks on muutunud NATO õhuturbesalga hävitajate lennud. Lisaks neile toimuvad sageli Eesti õhuväe enda lennuvahendite treening- ja mitmesugused tellimuslennud. Harva on tööpäevi, kus üldse lende ei ole ja tihti lennatakse nädalavahetustelgi. Osa treeninglende toimub öösiti. Erilised ajad on õppuste perioodid, kui lendude hulk ning siin baseeruvate õhukite arv suureneb märgatavalt.

Esimene lennubaasi puudutanud rahvusvaheline õppus toimus juba 1997. aastal (Baltic Challenge 97). Tänapäeval toimub igal aastal terve hulk õppusi ja harjutusi, milles osalevad meie NATO liitlaste õhusõidukid. Iga-aastastest rahvusvahelistest või olulise rahvusvahelise komponendiga Eesti õppustest näiteks Kevadtorm, Eesti–USA õppus Saber Strike ning NATO õhuturbeharjutus BRTE. Ühisõppuste käigus on lennubaasi külastanud ka Rootsi ja Soome hävitajad.

Lisaks külastavad lennubaasi mitme riigi transpordilennukid, siit lendavad välja meie missiooniüksused ja siia nad ka saabuvad.

Viimastel aastatel on lennubaasi töötempo üha kasvanud. Järjest enam riike soovib kasutada Ämarit õppuste ja treeningute läbiviimiseks. Olulised põhjused on kindlasti nüüdisaegne lennuväli, toetav taristu, moodne tehnika ning asjatundlikud spetsialistid. Soodustav tegur on ka koostöös Lennuameti ja Lennuliiklusteenistusega välja töötatud õhuruumi paindliku kasutamise kontseptsiooni rakendamine Eestis.

NATOs kehtib kollektiivkaitse põhimõte, mille osaks on ka arusaam liikmesriikide ühisest õhuruumist ning vajadusel selle ühisest kaitsmisest. Balti riikidel enestele ei ole arvestavat hävituslennuväge oma õhuruumi valvamiseks ja seetõttu aitavad teised liitlasriigid rotatsiooni korras oma hävitajatega turvata meie regiooni õhuruumi.

Õhuturbe ühe lennusalga rotatsioon kestab tavaliselt neli kuud. Balti õhuturve sai alguse samal päeval kui Eesti, Läti ja Leedu astusid NATOsse. Esialgu oli tegemist ühe lennusalgaga, mis paiknes Leedu õhuväe Šiauliai lennubaasis. 2014. aastal seoses julgeolekuolukorra muutumisega Euroopas otsustas NATO juhtkonda tugevdada meie piirkonna õhuturvet ning 1. maist 2014 baseerubki Ämari lennubaasis NATO kiirreageerimise lennuüksus. 

Nii Ämaris kui Šiauliais on lennusalgad ööpäevaringses valmisolekus. Õhuturve on rahuaja tegevus ning ta on võrreldav piirivalvega.

Eesti, Läti ja Leedu ei ole ainsad NATO liikmed, keda liitlased aitavad õhuruumi valvamisel. Nii näiteks teostavad Belgia hävitajad õhuturvet Luksemburgi õhuruumis ning Itaalia õhuturbehävitajad tagavad Sloveenia ja Albaania õhuruumi puutumatuse. Ka Island kasutab liitlaste abi.

NATO õhuturbe missioonid Ämari lennubaasis:

NATO liikmesriigid eraldavad õhuväe õppuste ja harjutuste, sealhulgas madallendude, läbiviimiseks kindlad osad oma õhuruumist. Madallennud toimuvad mitte madalamal kui 152 meetrit (500 jalga). Madallende sooritatakse kokkuleppel Transpordiameti ja Lennuliiklusteeninduse aktsiaseltsiga.

Aeronavigatsiooniteenuse tagasiside ankeet

Konsultatsiooniprotsess/ Public consultation                                                             

Lugupeetud teenusekasutaja / Dear Costumer

Palun andke hinnang meie teenustele alljärgnevates valdkondades/ Please rate our services in following areas:

Kaitseväe kodulehe külastamisel kogutavate andmete kohta saate infot SIIT

Lennubaasi aeronavigatsiooniteenuste konsultatsiooniprotsessi ankeet | 65 KB | docx

Alla laetud ankeeti täites palume saata see aadressil [email protected]
Please send the form to [email protected]

Aastail 1940-1941 rajas Eestit okupeeriv Nõukogude Liit praeguse lennubaasi kohale oma militaarlennuvälja. Pärast sõda toimis Ämaris varulennuväli, mis 1952. aastal muudeti põhilennuväljaks. 1970. ja 1980. aastatel baseerusid seal peamiselt merelennuväe ründelennukid Su-24 ning transpordilennukid.

Eesti Vabariik sai Ämari lennuvälja oma käsutusse 1994. aastal. Kahe aasta pärast läks lennuväli kaitseministeeriumi haldusesse. Lennubaas kui õhuväe üksus asutati 15. mail 1997. aastal.

Aastani 2004 asus lennubaasis ka ajateenijate väljaõppekeskus ning ajateenijad moodustasid lennubaasi sõjaväepolitsei eskadrilli, mille ülesanne oli tagada baasi julgeolek ja kaitse. Tänapäeval moodustavad baasi isikkoosseisu ainult tegevteenistuses olevad kaadrikaitseväelased ja tsiviilteenistujad.