1. lennueskadrilli esmane ülesanne on vaatlus- ja luurelendude läbiviimine. Samuti olla valmis väikesemahuliseks õhutransportlendudeks, meditsiinilise evakuatsiooni lendudeks, tsiviilstruktuuride (politsei, päästeamet jt) abistamiseks. Ühtlasi toetada kaitseväe üksuste sh õhuväe enda väljaõpet.

Õhuväele kuuluvad kaks transpordilennukit M-28. Lisaks rendib õhuvägi õppereaktiivlennukeid L-39, mida kasutatakse peamiselt kahel eesmärgil:

• õhuväe sihitajate väljaõpe
• õhuväe taktikaliste tulejuhtide väljaõpe

Eestis koolitatakse sihitajaid ka Läti õhuväele ning Eestis paiknevate liitlasüksuste tulejuhid kasutavad samuti meie õppereaktiivlennukite toetust oma väljaõppe läbiviimiseks.

Ämari lennubaasi jaoks on NATO liitlaste õhuturbe lennuüksuste ja transportlendude tagamine ööpäevaringne ülesanne. Lisaks sellele on tavapäraseks rutiiniks 1. lennueskadrilli lennuülesannete toetamine.

Erilised ajad on õppuste perioodid, mil lendude hulk ja Ämaris baseeruvate õhusõidukite arv võivad märgatavalt suureneda. Esimene lennubaasi puudutanud rahvusvaheline õppus toimus juba 1997. aastal – Baltic Challenge 97. Tänaseks on kujunenud tavapäraseks, et lisaks NATO liitlaste reaalelu operatsioonidele toimub igal aastal terve hulk õppusi ja harjutusi. Sageli tuleb lennubaasil toetada ka mitut samal ajal toimuvat õppust, milles osalevad nii NATO liitlaste kui ka Eesti enda õhusõidukid.

NATOs kehtib kollektiivkaitse põhimõte, mille osaks on ka arusaam liikmesriikide ühisest õhuruumist ning vajadusel selle ühisest kaitsmisest. Eestil ja teistel Balti riikidel ei ole hävituslennuväge oma õhuruumi valvamiseks ja kaitsmiseks, seega aitavad teised liitlasriigid rotatsiooni korras oma hävitajatega kaitsta meie regiooni õhuruumi.

Õhuturbe ühe lennuüksuse rotatsioon kestab tavaliselt neli kuud. Balti õhuturve (BAP) sai alguse samal päeval kui Eesti, Läti ja Leedu astusid NATOsse. Esialgu oli tegemist ühe lennuüksusega, mis paiknes Leedu õhuväe Šiauliai lennubaasis. 2014. aastal seoses Venemaa kallaletungiga Ukrainale ja julgeolekuolukorra muutumisega Euroopas otsustas NATO juhtkond tugevdada Balti regiooni õhuturvet ning 1. maist 2014 baseerubki Ämari lennubaasis NATO kiirreageerivas lahingvalmiduses (Quick Reaction Alert – QRA) olev lennuüksus.

Nii Ämaris kui Šiauliais on lennuüksused ööpäevaringses valmisolekus. Õhuturve on eelkõige õhukaitse operatsiooniformaat rahuaja tingimustes ning ta on võrreldav piirivalvega.

Eesti, Läti ja Leedu ei ole ainsad NATO liikmed, keda liitlased aitavad õhuruumi kaitsel. Nii näiteks teostavad Belgia hävitajad õhuturvet Luksemburgi õhuruumis ning Itaalia õhuturbehävitajad tagavad Sloveenia ja Albaania õhuruumi puutumatuse. Ka Island kasutab liitlaste abi.

NATO õhuturbemissioonid Ämari lennubaasis:

NATO liikmesriigid sh Eesti eraldavad õhuväe õppuste ja harjutuste, sealhulgas madallendude, läbiviimiseks kindlad osad oma õhuruumist. Madallennud toimuvad mitte madalamal kui 152 meetrit (500 jalga). Madallende sooritatakse kokkuleppel Transpordiameti ja Lennuliiklusteeninduse aktsiaseltsiga.

Ämari lennuvälja teenuste kohta vajalik informatsioon on leitav Lennuliiklusteeninduse AS elektroonilisest aeronavigatsiooniteabe (Electronic Aeronautical Information Package – eAIP) lehelt: https://eaip.eans.ee/. (EEEI — ÄMARI militaarlennuväli / Military Aerodrome)

Aeronavigatsiooniteenuse tagasiside ankeet

Konsultatsiooniprotsess/ Public consultation                                                             

Lugupeetud teenusekasutaja / Dear Costumer

Palun andke hinnang meie teenustele alljärgnevates valdkondades/ Please rate our services in following areas:

Kaitseväe kodulehe külastamisel kogutavate andmete kohta saate infot SIIT

Lennubaasi aeronavigatsiooniteenuste konsultatsiooniprotsessi ankeet | 72 KB | docx

Alla laetud ankeeti täites palume saata see aadressil [email protected]
Please send the form to [email protected]

Aastail 1940-1941 rajas Eestit okupeeriv Nõukogude Liit praeguse lennubaasi kohale oma militaarlennuvälja. Pärast sõda toimis Ämaris varulennuväli, mis 1952. aastal muudeti põhilennuväljaks. 1970. ja 1980. aastatel baseerusid seal peamiselt merelennuväe ründelennukid Su-24 ning transpordilennukid.

Eesti Vabariik sai Ämari lennuvälja oma käsutusse 1994. aastal. Kahe aasta pärast läks lennuväli kaitseministeeriumi haldusesse. Lennubaas kui õhuväe üksus asutati 15. mail 1997. aastal.

Aastani 2004 oli Ämari lennubaasi sõjaväepolitsei eskadrilli koosseisus võimalik ka ajateenistust läbida. Antud eskadrilli ülesanne oli tagada baasi julgeolek ja kaitse. Täna moodustavad lennubaasi isikkoosseisu ainult tegevteenistuses olevad kaadrikaitseväelased ja tsiviilteenistujad.