Siit leiavad õppustele ja üksustesse minevad kaplanid abimaterjale eetika teemal, et kaitseväe eetikakoodeksit tutvustada:
- Kaitseväe juhataja 5. märtsi, 2013. a käskkirjaga nr 95 kinnitati sisemäärustik, millega määrati kindlaks kaitseväe põhiväärtused koos käitumisreeglitega, ülemate ja alluvate suhted, päeva- ja kasarmukord ning muud kaitseväesisese käitumise ja korralduse põhimõtted.
- Kaitseväe eetikakoodeks
Nõuanded eetikast kõnelemisel ja mõned põhimõisted
Kui üksuse ülem soovib kaplanilt esitlust eetika teemal, siis esmalt tuleb selgeks teha mõisted, näiteks mõisted „eetika” ja „moraal” on tihti samatähenduslikud ja neid kasutakse sünonüümidena. Moraali all mõistetakse ühiskonnas kehtivaid väärtushinnanguid ja –norme (näiteks moraalne allakäik või “keegi saavutas moraalse võidu …” – siinkohal on silmas peetud kõlblust).
Lühidalt: eetika on teadus, mis uurib kõlblusnormide kehtestamist jms (näiteks eetikakoodeksid). Siinkohal võiks abiks olla “Eetikakoodeksite käsiraamat” või Tartu Ülikooli kodulehelt leitav “Eetika keskuse” materjalid.
Eetikakoodeks sõnastab need väärtused ja hoiakud, mis on organisatsiooni tegevuses vajalikud. Kaitseväes eetikakoodeks loob ühise arusaama kaitseväe ootustest ja nõudmistest oma liikmete suhtes. Teiseks, eetikakoodeks suunab kaitseväkke kuuluvaid inimesi tegutsema organisatsiooni sihte arvestavalt ning aitab tagada suutlikkuse täita oma kutsumust riigi ja rahva ees.
Eetikakoodeks aitab ka leida võimalikke lahendusviise eetilistes dilemmades (probleemi korral, kui on võimalik käituda mitmel viisil).
Tuleb tähele panna, et käitumisreeglid on erinevad eetikakoodeksist: normid ja reeglid enamasti on kehtestatud ülalt-alla, st käsu korras; eetikakoodeksid seevastu on midagi enamat – nad toetuvad isiku enda otsustusvõimele ning ka oma otsuste eest vastutuse võtmist.
Põhiväärtused on midagi sellist, mida enamus organisatsiooni liikmed oluliseks peavad: teoreetiliselt võib väärtuseks olla ideeliselt kujutletav asi, idee või nähtus, mida isik hindab kõrgemaks võrreldes tavapärasega (näiteks juhi poolt antud tunnustus on kõrgema väärtusega kui igakuiselt saadud tasu; ülema toetav suhtumine vs maha tegemine; grupisisene koostöövaim efektiivsem kui üksi tegutsemine jne).