Uudised

„Üheks oluliseks eesmärgiks oli meie reservväelaste sobivuse hindamine neile määratud tehniku ametikohale läbi praktilise väljaõppe. Meie üksus ise ei koolita endale ajateenijate baasil reservi, vaid me saame oma isikkoosseisu teiste kaitseväe üksuste hulgast,“ ütles reservõppekogunemise eest vastutav materjaliteenistuse planeerimisohvitser kapten Ragnar Ventsel.

Ta lisas, et õppekogunemise käigus tutvusid reservväelased kaitseväe tänase tehnikaga ning praktika käigus remonditi kui hooldati Kevadtormil kasutusel olnud tehnikat, relvastust ja sidevahendeid.

Esmaspäeval alguse saanud plaaniliselt õppekogunemisele olid kutsutud materjaliteenistuse side-, relvastus- ja tehnikaerialade reservväelased, kes nädala kestel said täiendõpet oma erialastel sõjaaja ametikohtadel kaitseväes. Samuti värskendati oma teadmisi sõduri baasoskustes, mille käigus viidi üksusele läbi vajalikud harjutused maastikul, sealhulgas laskeharjutused ja sõjaväemeditsiini õpe.

Materjaliteenistus on kaitseväe toetuse väejuhatuse allüksus, mille ülesanne on kaitseväe struktuuriüksuste kaitsematerjalide tagamise korraldamine ning kaitseväe üksustele katkematu toetuse ja teenuste osutamine, eesmärgiga tagada kaitseväe lahinguvalmiduse saavutamine ja jätkusuutlikkuse säilitamine.

Fotod:

23.-24. mail Väike-Emajõel toimunud võistlusest võttis osa 19 võistlejat toetuse väejuhatusest, küberväejuhatusest, peastaabist, õhuväest ja Kaitseliidust.

Võistkondlikus arvestuses võttis sel korral võidu rohkem kui 12 kilo püütud kalaga õhuvägi.

Individuaalarvestuses võttis võidu vanemveebel Karol Treial peastaabist, kes püüdis kahe päeva jooksul kokku 6505 grammi kala. Paremuselt teise tulemusega lõpetas vanemveebel Tauno Tuul õhuväest, kes püüdis 5225 grammi kala ning kolmanda koha sai vanemveebel Artur Tsepelin samuti õhuväest 3460 grammi püütud kalaga.

Võistlussarja eelmine etapp talvises kalapüügis toimus jaanuari keskel Võrumaal, Vihtla järvel ning viimane ja otsustav etapp suvises kalapüügis toimub juulis Läänemaal, Kasari jõel, kus selgub ka kaitseväe meister ning võistlejad, kes esindavad Eesti kaitseväge juulis toimuvatel XVII Balti Sõjaväespordimängudel Leedus, Klaipedas.

Kõigi võistlejate peale püüti kahe päeva jooksul kokku ligi 54 kilogrammi kala.

Võrumaa maastikul kulgenud pea 20-kilomeetrise võistluse parimaks osutus staabikompanii luurerühm ajaga 3 tundi ja 17 minutit. Lisaks raja kiirelt läbimisele tuli meeskondadel täita ka mõningaid lisaülesandeid nagu gaasimaskides keerulisel maastikul liikumine ning haavatu transportimine kanderaamil.

„Raske oli, kuid hindan positiivselt, sest mehed said pingutada. Osad tahtsid küll alla anda kuid teised toetasid ja koostöös vedasid kõik lõpuni,“ ütles aspirant Alan Joonatan Rebane C-jalaväekompanii lahingtoetusrühmast.

Kiirrännak "Murtud saabas" on viimane suurem jõupingutus enne ajateenijate reservi arvamist. Murtud saabas sümboliseerib nii rasket rännakut, et saabas võib murduda.

Esimese koha saavutanud võistkond sai endale rändauhinnaks murtud saapa, mis ehib allüksuse ruume seni, kuni selle keegi teine võita suudab.

Esimene "Murtud saabas" toimus Kuperjanovi jalaväepataljonis 1993. aastal ning sellest võtsid osa nii ajateenijad kui tegevväelased. Sel aastal osales rännakul 20 võistkonda.

Fotod:

23. mail 2008. aastal sai Lõuna-Afganistanis Helmandi provintsis teenistukohuseid täitnud vanemveebel Brok üliraskeid vigastusi ning ta suri neisse järgmisel päeval. Vanemveebel Ivar Brok oli esimene Eesti kaitseväe sõjaväelogistik, kes on sõjapiirkonnas teenides langenud.

„Vanad religioonid rõhutavad elu igavikulisust. Keegi meist ei tea, mis meid teisel pool ootab, aga võime olla kindlad, et Ivar Brok elab kindlasti edasi meie mälestustes,“ ütles mälestusteenistusel logistikapataljoni kaplan leitnant Mihkel Madalvee.

1977. aastal sündinud Ivar Brok alustas teenistust kaitseväes 1997. aastal ajateenijana tagalapataljonis, kus läbis ka nooremallohvitseride kursuse. Pärast ajateenistust jätkas Brok teenistust kaitseväes ning lõpetas 1999. aastal kaitseväe lahingukoolis vanemallohvitseride kursuse. Ta teenis erinevatel ametikohtadel tagalapataljonis, lahinguteenindustoetuse koolis ja lahinguteenindustoetuse pataljonis ning pälvis kaitseväe teenetemärgi eeskujuliku teenistuse eest lahingupiirkonnas.

Fotod:

„Siinjuures on äärmiselt oluline, et NATO riikide poolt panustatavad võimed ja üksused on reaalsed ning vajadusel kiiresti kasutatavad,“ ütles kindralmajor Martin Herem, kelle hinnangul kinnitab vastuvõetud sõjaline strateegia NATO liikmesriikidele ühist arusaama ohtudest ning nendele vastamise vajadustest kui võimalustest.

Teisipäevasel Euroopa Liidu sõjalise komitee kohtumisel oli läbivaks teemaks nii Euroopa Liidu kui NATO omavaheline koostöö, mille tegevuste konkretiseerimiseks lepiti juba 2016. aastal kokku seitsmes valdkonnas, kus koostöö tihendamine aitab edendada mõlema organisatsiooni eesmärke ning kasutada otstarbekalt mõlema vahendeid.

Kohtumisel rõhutati, et nii Euroopa Liidu kui NATO tegevused ei oleks sõjalistes küsimustes dubleeriva, vaid teineteist täiendava iseloomuga. Ühe eduloona toodi välja sõjaline mobiilsus, kus Euroopa Liidu liikmesriigid parandavad vajalikke protseduure ja arendavad infrastruktuuri, mis tõstab liikumisvabadust Euroopas. Teisalt parandab see ka sõjalist valmidust, mis on NATO olulisemaid eesmärke. Tänaseks on kõnealuseid regulatsioone juba paljudes riikides muudetud, kuid edasine visioon on muuta need euroopa-üleselt ühtseteks.

Teise aspektina toodi teisipäevasel kohtumisel esile hübriide, kus Euroopa liidul on suur roll kriiside ennetamisel ning paralleelselt läbi viia koordineeritult õppuseid. Siinkohal näevad nii NATO kui Euroopa Liit võimalust suuremaks koostööks just läbi õppuste, kus mõlemad organisatsioonid saavad olulisis õpitulemusi teineteise toetamiseks.

Antud küsimuses keskenduti suuresti just Euroopa Liidu sõjaliste missioonidele Aafrikas ning liidu püüetele lahendada sealseid probleeme kohapeal, kaasates selleks nii sõjalised- kui tsiviilvahendid.

Arvestades jätkuvat Venemaa agressiivset hoiakut ja soovi Euroopas valitsevat harmooniat lõhkuda, arutasid kaitseväe juhatajad ka NATO heidutus ja kaitsehoiakuga seotud küsimusi ning võimalusi, kuidas veelgi parendada NATO valmisolekut.

„Usun, et see on ilus kingitus koduväeosa taasasutamise aastapäevale,“ ütles Viru jalaväepataljoni võistkonna kapten nooremseersant Egert Pent.

Võistluse korraldaja tagalapataljoni remondiõppekompanii ülem nooremleitnant Ats Vanker ütles, et esmakordselt toimunud 1. jalaväebrigaadi võrkpallivõistlus tekitas suurt huvi ka teiste kaitseväe üksuste seas.

„Sel aastal me vaatasime, kuidas võistlus läheb. Selgitasime välja kõik võimalikud komistuskivid, et järgmisel aastal juba targematena lahtine võistlus korraldada,“ ütles nooremleitnant Vanker viidates, et kui tsiviilelus nõuab meeskonnavaimu tekkimine aega, siis võistlusest osa võtnud meeskonnad said parimal juhul paar-kolm korda täiskoosseisus trenni teha.

„Kaitseväe teenistusega käib kaasas põhimõte, et koos jõuab rohkem. Siin õpitakse väga kiiresti ära kaasvõitleja mõistmine ning ühiselt tegutsemine. Seda oli näha ka siin - kõik platsil mänginud võistkonnad esinesid väärikalt,“ lisas nooremleitnant Vanker.

Kokku võttis võrkpalli võitlusest osa 11 võistkonda. Esindatud olid Kalevi jalaväepataljon, pioneeripataljon, staabi- ja sidekompanii, suurtükiväepataljon, tagalapataljon, Viru jalaväepataljon, õhutõrjepataljon. Lahingugrupi eest võistles 3 võistkonda.

Esikohale platseerus Viru jalaväepataljoni võistkonda, teiseks jäid Tagalapataljoni esindajad ning kolmanda tulemuse saavutasid õhutõrjepataljoni võrkpallurid. 

„Nende 17 aasta kestel oleme läbi teinud tormilise arengu kaitseväe logistikakeskusest tänase toetuse väejuhatuseni. See areng peab sama tormiliselt jätkuma, et kindlustada koos ülejäänud kaitseväe ja Kaitseliiduga Eesti vankumatut riigikaitset, millele iga eestimaalane saab nii parematel kui halvematel aegadel kindel olla“, ütles toetuse väejuhatuse ülem kolonel Toomas Susi Eametsas väejuhatuse staabis toimunud rivistusel.

2002. aasta 22. mail taasloodud toetuse väejuhatus (kuni aastani 2014 kandis nime kaitseväe logistikakeskus) tegeleb kaitseväe igapäevaseks toimimiseks vajalike tegevuste korraldamisega alustades logistikast ja materjalimajandusest ning lõpetades tugiteenuste ja kaitseväe orkestriga. Samuti õpetatakse väejuhatuse logistikapataljonis ning logistikakoolis välja reserv- ja tegevsõjaväelogistikuid ning tervisekeskuses sõjaväemeedikuid.

Väejuhatuse koosseisu kuuluvad staap, materjaliteenistus, harjutusväljade teenistus, kaitseväe tervisekeskus, raamatupidamiskeskus, toetusteenuste keskus, kaitseväe orkester, liikumis- ja veoteenistus, logistikakool ja logistikapataljon.

Fotod:

„Baltic Fortress on praktiline lõpuharjutus Balti riikide ühisele mereväeohvitseride tasemekursuse õppuritele, ilmestades sealjuures Eesti, Läti ja Leedu vahel toimivat väljaõppealast koostööd ning mereoperatsioonide planeerimise võimekust,“ ütles mereväe laevastiku operatsioonistaabi ülem kaptenleitnant Ivo Värk. „Toimivaid väljaõppealaseid koostöövorme on Balti riikides veel, näiteks on Eesti mereväekoolis rahvusvaheline NATO sidekursus ning Lätis miinituukrite väljaõpe. Ühtlustatud teadmised hõlbustavad Balti riikide mereväelaste seas ühise keele leidmist, andes eelduse operatiivseks reageerimiseks võimalikele kriisiolukordadele.“

20.-24. maini peetava õppuse Baltic Fortress stsenaariumi kohaselt peavad ligi 300 kaitseväelast Balti riikidest võimaldama strateegilise ressursi meritsi Liepaja sadamasse vedamise. Nädala vältel harjutatakse tavatus ohukeskkonnas sadamat ümbritsevate laevateede vabadena hoidmist, sadamakaitse protseduure, ankrualade kontrollimist ning miinitõrjet.

Esmakordselt on naaberriigis peetavale õppusele kaasatud ka kuus kaitseväe akadeemia mereväe põhikursuse kadetti, kes saavad Baltic Fortressil vajaliku lisakogemuse navigatsiooniohvitserideks või laevamehhaanikuteks õppimisel. Kadettide osalusel juhitakse staabi- ja toetuslaeva Wambolat rannikualadel, kasutamata tavapärast navigeerimist hõlbustavate GPS signaalide ning radarite asemel hoopis optilisi vahendeid ning paberkandjatel olevaid merekaarte.

Õppusel osalevad lisaks eestlaste Wambolale ka Läti sõjalaevad LVNS Virsaitis, LVNS Tālivaldis, LVNS Varonis ning LVNS Jelgava. Harjutustesse on kaasatud ka Läti õhuväe helikopterid. Leedu panustab miinijahtijaga LNS Skalvis ja patrullaevaga LNS Zemaitis.

Õppus Baltic Fortress on väljundiks Läti kaitseväe akadeemias õppivatele Eesti, Läti ja Leedu mereväe staabiohvitseridele, kelle jaoks on miinitõrjeoperatsioonide planeerimine ja juhtimine ning ka NATO-üleste protseduuride rakendamine osa täiendkoolituse õppekavast.

Baltic Fortress on meresõjaline õppus, mida korraldab igal aastal üks Balti riikide merevägedest. Järgmisel aastal harjutatakse mereteede kaitsmist Eestis.

Lennuk viibis Eesti õhuruumis vähem kui minuti. Lennuki transponder oli sisse lülitatud ja lennuplaan oli olemas. Lennukil ei olnud raadiokontakti Eesti lennuliiklusteenindusega.

Välisministeerium kutsus täna välja Venemaa suursaadiku Eestis ja andis üle noodi. See oli tänavu esimene Eesti õhupiiri rikkumine Venemaa Föderatsiooni lennuki poolt.

Lõpurivistust külastanud kaitseväe juhataja kindralmajor Martin Herem hindas läbimängitud õppust üldjoontes kordaläinuks. „Läks enam-vähem meie stsenaariumite järgi. Manöövrid, mida tahtsime järgi katsetada ja harjutada, saime kõik läbi teha. Selles mõttes midagi puudu ei jäänud,“ ütles kindralmajor Herem.

Tema hinnangul läks õppus hästi ka seetõttu, kuna puudusid õnnetusjuhtumid ja vigastatud. Küll möönis kindralmajor keskkonnaprobleemidele, mida kaitsevägi õppuse käigus tekitas. „See ei ole nii hästi aga paljud nendest asjad olid ette teada ja nendest oleme hästi palju õppinud. Nagu näiteks looduskaitse osas, kus me nüüd vaatame, kuidas neid asju teine kord paremini teha,“ lisas kindralmajor Herem.

Tänavu 16. korda toimuva õppuse vältel kontrolliti nii kaitseväe lahingplaanide sünkroniseeritust, juhtimistasandite vahelist koostööd kui üksuste valmisolekut lahingülesannete täitmiseks. Lisaks katsetati ka palju uut. Näiteks hinnati kaitseväe põhijuhtimispunkti võimekust kunstliku stsenaariumi järgi lahendada erinevaid siseriiklikke olukordi, toetama valitsusasutusi oma võimekusega ning samal ajal valmistuma riiki ähvardava sõjalise ohu vastu.

Samuti võeti Kevadtormil osalevate üksuste jaoks vastu sajad täiendreservist õppusele kutsutud. Nende näol oli tegu reservväelastega, kes peaksid lahingkaotuste puhul tulema tekkinud kaotusi asendama. „Me ei ole seda varem reaalselt inimeste kohale toomisega õppusele läbi mänginud,“ ütles kindralmajor Herem.

Esmakordselt osales Kevadtormil ka Poola rannakaitse raketiüksus, kes harjutas koos mereväelastega Eesti mereteede kaitsmist. Raketiüksust on võimalik kasutada nii merel liikuvate sõjalaevade kui strateegiliste maismaasihtmärkide vastu.

Õppuse vältel oli peamiseks treenitavaks üksuseks 1. jalaväebrigaad ning õppusest võtsid osa nii maaväe, õhuväe kui mereväe üksused. Kaasatud oli 1. jalaväebrigaad, 2. jalaväebrigaadi, toetuse väejuhatuse, kui ka teised kaitseväe ja Kaitseliidu üksused. Lisaks osalesid Kevadtormil nii Eestis paiknevad NATO lahingugrupi kui ka õppuste ajaks siia saabunud kaitseväelased liitlas- ja partnerriikidest. Kokku üle 9000 inimese 17st riigist.

Õppusel oli kaasatud ka sadu ühikuid tehnikat, sealhulgas soomukeid, jalaväe lahingumasinaid ja tanke. Kasutusel olid erinevaid imitatsioonivahendid, sealhulgas paukpadrunid, õppegranaadid ja valgusraketid.

Õhuruumis sai näha ja kuulda peamiselt Ämari, Tallinna ning Lääne- ja Ida-Virumaa kohal lendavaid õhuvahendeid, kuid ka mujal Eestis. Õppusel osalesid Saksamaa ja Ühendkuningriigi hävitajad Eurofighter, Poola ründelennukid SU-22, Ühendkuningriigi ja Ameerika Ühendriikide kopterid Wildcat, Apache ja Pavehawk ning Eesti õhuväe lennukid ja kopterid. 

29. aprillist kuni 17. maini kestnud Kevadtormi põhiraskus langes suuresti Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonnale, kuid puudutas ka Harju- ja Jõgeva maakondi. Õppuse põhitegevus toimus Alutaguse, Lüganuse, Jõhvi, Toila, Vinni ja Viru-Nigula valla ning Kohtla-Järve, Sillamäe ja Narva-Jõesuu linna territooriumitel.

Fotod: ideo: