Uudised

Eile oli 1. jalaväebrigaadi juuli ning oktoobrikutse sõduritel viimane teenistuspäev, mille puhul kogunesid Paldiski ja Jõhvi linnaku sõdurid Tapa linnaku riviplatsile, et kõik üheskoos viimast korda rivis seista.

„Teie kõige tähtsam osa teenistusest algab homme, kui te muutute reservväeks ning olete valmis igal ajahetkel tõusma müürina selleks, et kaitsta meie kõikide õigust oma keelele, oma kultuurile, ja oma otsustamisele,“ ütles pidulikul rivistusel kolonel Vahur Karus.

Kolonel Karus soovis, et tänased sõdurid võtaksid tsiviilellu kaasa teistega arvestamise oskused, öeldes, et eesmärgi poole püüdlemine ühiselt annab palju parema tulemuse kui üksi pusimine.

Pärast rivistust said tulevased reservväelased Tapa linnakus toimunud karjääripäeval tutvuda karjäärivõimalustega erinevates Eesti jõustruktuurides ning õppeasutustes. Samuti said sõdurite viimast rivitust vaatama tulla ka nende vanemad ning sõbrad.

Suurtükiväepataljonis teenistust lõpetav reamees Vladimir Judin tutvustas Tapa linnakusse avatud uste päevale tulnud külalistele oma üksuse 155-millimeetrist haubitsat.

„Veidike on kahju, et see aeg läbi saab. Meil on väga äge kokkutöötanud meeskond. Ajateenistus andis mulle enesekindlust, tegi füüsilist vormi paremaks, arendas enesedistsipliini ning õpetas mitte pikalt arutada selle üle, kas üks või teine asi on võimalik või mitte, vaid tegudele asuda,“ nimetas reamees Judin asju, mida ta ajateenistusest kaasa võtab.

Õhtul pakuti 1. jalaväebrigaadi sõduritele väliõhtusööki ning sai nautida Kaitseväe orkestri ajateenijate rockbändi Kitarripatarei, poplaulja Eleryni ning Rakvere Amici tantsutüdrukute esinemist.

Fotod:

„Kaitseväe Akadeemia on kõrgkool uuele generatsioonile, kellel on soov juhtida ja vastutada Eesti riigi ning inimeste kaitse eest kodus kui ka mujal maailmas. Kui on soov saada põnev ja hästi tasustatud töö, millel on suurem eesmärk, siis tuleb kindlasti ohvitseri karjäär valida,“ ütles Kaitseväe Akadeemia kommunikatsiooni ja turundusgrupi ülem kapten Kristjan Kostabi.

Sisseastujate toetamiseks dokumentide esitamisel ja informeerimiseks nende erinevatest võimalusest alustas Kaitseväe Akadeemia toetavat kampaaniat koostöös Kaitseressursside Ameti ja loovagentuuriga Tank. Ohvitseri elukutsest huvitatute toetamiseks on loodud eraldi lehekülg ohvitser.ee, mis kirjeldab lühidalt elukutse võimalusi erinevates väeliikides ja aitab Kaitseväe Akadeemiasse sisseastumisdokumente esitada. 

Rakenduskõrghariduse tasemel saab Kaitseväe Akadeemias õppida maa-, mere- ja õhuväe õppesuundadel ohvitseriõppes kokku 75 õppekohal, õppe kestvuseks on kolm aastat. Mereväe kadettidel toimub osa õppest TTÜ Eesti Mereakadeemias ning õhuväe kadettidel Eesti Lennuakadeemias.

Kaitseväe Akadeemia õppivatele kadettidele on tagatud igakuine palk alates 750 eurot, tasuta elamispind akadeemia ühiselamus Tartu kesklinnas ja meditsiiniline abi. Kooli lõpetajad saavad rakendusliku kõrghariduse sõjalise juhtimise erialal ja nooremleitnandi auastme ning ees ootab karjäär kaitseväes.

Sisseastumisdokumente saab Kaitseväe Akadeemia rakenduskõrgharidusõppesse esitada SAIS-i vahendusel 31. maist kuni 4. juulini. Täpsem informatsioon sisseastumistingimuste ja -katsete kohta leiab Kaitseväe Akadeemia kodulehel .

Ülema vahetuse tseremoonia käigus andis kolm aastat pataljoni juhtinud kolonelleitnant Toomas Tõniste üle pataljoni lipu ning soovis uuele ülemale edu. Uue pataljoniülema major Sarapi sõnul suuri muutusi pataljonis ees oodata ei ole, kuna tegu on hästi toimiva ning eeskujulikult juhitud üksusega.  „Oma ametiajal soovin jätkata pataljoni senist head tööd ning hoida au sees traditsioone“, ütles major Sarap.

Major Indrek Sarap alustas teenistust Vahipataljonis ajateenijana aastal 2000, mille käigus läbis ta nooremallohvitseride kursuse Kuperjanovi jalaväepataljonis. Ta on teeninud tagalapataljonis ja 1. jalaväebrigaadi staabis ning osalenud välisoperatsioonidel Afganistani Islamivabariigis ning Malis. Enne Kuperjanovi jalaväepataljoni juhtima asumist teenis ta Kaitseväe peastaabi logistikaosakonna planeerimisjaoskonna ülemana.

Kolonelleitnant Tõniste jätkab teenistust Kaitseväe peastaabis.

Fotod: 

„Ajaloo tähtsus sõjalises hariduses on suur, kunst on osata kasutada ära teadmisi ajaloost ja rakendada seda praegusesse keskkonda arvestades hetkeolukorda. Ma usun seetõttu, et arvamus „kes õpivad eelmisest sõdadest ja jäävad lahinguväljal teiseks“, on siiski pealiskaudne,“ ütles Kaitseväe Akadeemia ülem kolonel Enno Mõts konverentsi avades.

„Meie konverentsi eesmärk on vabadussõjast rääkides mitte keskenduda ainult Eesti kontekstile, vaid tuua sisse laiem rahvusvaheline mõõde mujalt euroopast ja kaugemaltki,“ rääkis konverentsi korraldaja eesti Sõjamuuseumi direktor Hellar Lill.

Täna Kaitseväe Akadeemias toimuvale konverentsile eelnes eile, 28.mail, seminar-paneeldiskussioon Tartu raudteejaamas, kus arutleti Eesti Vabadussõja kohast Eesti ajaloos ja Vabadussõja tähtsusest ning tähendusest tänapäeval.

Konverentsil räägitakse erinevate riikide vabadussõdadest, liitlastest ja sõjavangide repatrieerimisest, ideoloogia, reaalpoliitika ja välispoliitika mõjudest aga ka konkreetsemalt Poola soomusväe esimestest operatsioonidest, kodu- ja iseseisvussõjadest Taga-Kaukaasias ja Kesk-Aasias ning muudel teemadel.

Konverentsil anti välja Hendrik Sepa preemiad 2018. aastal ilmunud parimate Eesti sõjaajaloo-alaste publikatsioonide eest Peeter Kaasikule, Arto Ollile ja Kalev Konsole.

Konverentsi korraldavad Eesti Sõjamuuseum–kindral Laidoneri muuseum ja Kaitseväe Akadeemia, esinejad on Eestist, Lätist, Leedust, Venemaalt, Taanist, Armeeniast, Saksamaalt, Poolast, Rootsist ja Kõrgõzstanist. Konverents on inglise ja eesti keeles sünkroontõlkega.

„Riigikaitselaagris osalemine on oluline, sest annab lastele võimaluse arendada vastutustunnet, õppida ellujäämisoskusi ning lisaks sellele veeta koos sõpradega metsas hästi aega,“ ütles maaväe põhikursuse 2. õppeaasta kadett Franz Jõgi, kes riigikaitselaagris on rühmaülema rollis.

Kaitseväe Akadeemia poolt korraldatavas riigikaitselaagris osalevad ligi 500 õpilast on jaotatud neljaks kompaniiks, laagris viibimise ajal järgivad õpilased laagrirutiine, näiteks on kindel hommikune ärkamisaeg, öörahu ning osaletakse õhtustel ühistel rivistustel.

Tartu Jaan Poska Gümnaasiumi õpilase Reigo Jooritsa sõnul on seni laagris viibitud aeg olnud hea. „Kadettidest instruktorid teavad, mida teevad ja kuidas noori õpetada. Olen ise ka noorkotkas ja sellest tulenevalt on mul riigikaitse vastu huvi, tulevikus loodan asuda õppima Kaitseväe Akadeemiasse,“ ütles Reigo ning lisas, et laagris osalemine on hea võimalus tavapärasest rutiinist välja saamiseks.

Kolm päeva kestva laagri jooksul saavad õpilased kadettide juhendamisel ülevaate üksikvõitlejate oskustest ning praktilise kogemuse riigikaitseõpetuse teoreetilisel kursusel käsitletud teemade kohta.

Õpilased saavad proovida kätt lasketiirus automaatrelvaga laskmises, oskused topograafiast, meditsiinist ja sellest, kuidas toimida, kui oled metsa eksinud. Lisaks õpitakse laagri jooksul hügieeni teostamist välitingimustes, maskeerimist, varjumist ja telkmantlist varjualuse püstitamist. Erinevate tegevuste raames pannakse proovile ka õpilaste meeskonnatööoskus ja ühtsustunne.

Kaitseväe Akadeemia maaväe põhikursuse teise õppeaasta kadetid viivad riigikaitselaagrit läbi  riigikaitseõpetuse didaktika õppeaine raames, akadeemia lõpetanud kadettidel on õigus peale kooli lõpetamist töötada riigikaitseõpetajana.

Riigikaitselaagrist võtavad osa lisaks üheteistkümnele Tartumaa koolile ka Põltsamaa Ühisgümnaasiumi ja Tallinna Humanitaargümnaasiumi õpilased, kokku osaleb laagris ligi 500 riigikaitseõpilast.

„Võime julgelt tõdeda, et logistikapataljonis täna teenistust lõpetavad tulevased reservväelased on omandanud väga head oskused nii kaitseväelise logistilise toetuse osutamisel kui ka eeskujuliku taseme jalaväe taktikas. Ja see lubab omalt poolt kinnitada meie reservarmee alatist valmisolekut tegutseda oskuslikult Eesti riigi kaitsel,“ ütles hommikusel rivistusel sõduritele logistikapataljoni ülem kolonelleitnant Argo Reidla.

Logistikapataljonis lõpetas täna ajateenistuse üle 200 teenistuja, kelle hulgas on erialalt nii parameedikuid, autojuhte, tõstukijuhte kui mehhaanikuid. Kõik ajateenistuse läbinud arvatakse reservteenistusse ning järgmisel korral kohtuvad üksused oma koosseisus juba kas lisa- või reservõppekogunemiste käigus.

Järgmised ajateenijad alustavad logistikapataljonis väljaõpet juuli alguses ning nende teenistus kestab 11 kuud. Samuti on hetkel käimas väljaõpe jaanuarikutse alusel teenistusse tulnutele.

Logistikapataljon, mis asub Ämari lennubaasi territooriumil, on kaitseväe toetuse väejuhatuse allüksus, mille peamisteks ülesanneteks on kaitseväe väe- ja struktuuriüksustele logistilise toetuse osutamine, kaitseväe logistilise erialaväljaõppe tagamine ning logistiliste ülesannetega sõjaaja reservüksuste ettevalmistamine.

Fotod:

„Iga euro, mis läheb vigastatud võitlejate ja teiste taastusravi vajavate inimeste toetuseks on väga oluline, aga tihti on veteranidele sellest veel olulisem avalikkuse toetus ja arusaam, et veteranide ja vigastatud võitlejate käekäik läheb inimestele korda. Oleme teie abiga kogutud annetuse ja teie toetuse eest väga tänulikud,“ ütles annetuse vastu võtnud Eesti Vigastatud Võitlejate Ühingu esimees Enn Adoson.

Muusikuid tänas kaitseväe poolt kaitseväe juhataja kindralmajor Martin Herem, kes rõhutas taoliste kontserdite ja muusikute visiitide tähtsust välisoperatsioonil viibivate kaitseväelaste jaoks. „Tean ise veteranina väga hästi, kui oluline võib olla selline väike kontsert või külaskäik missioonipiirkonda, sest see aitab sõduril vähemalt hetkeks ennast igapäevarutiinist välja tõmmata ning muudab rasket teenistust natukenegi kergemaks,“ ütles kindralmajor Herem.

Aprilli lõpus Kabulis operatsiooni Resolute Support peakorteris toimunud kontserdil mitmesajale Eesti- ja liitlassõdurile esinenud ja ennast „Vallatuteks kuulivestideks“ ristinud ansambli koosseisu kuulusid Nele-Liis Vaiksoo, Toivo Unt, Paul Daniel, Urmas Lattikas, Aivar Vassiljev, Ain Rebas ja Mihkel Nukka.

Eesti kaitseväe kontingent Kabulis koosneb Scoutspataljoni baasil moodustatud jalaväerühmast Estpla-29, rahvusliku toetuselemendi liikmetest ning Resolute Support missiooni peakorteris teenivast staabiohvitserist, kes täidab ühtlasi kontingendi vanema ülesandeid.

Kaitseväelased kogusid aprillikuus Afganistanis annetuste ning sinilillede ja käepaelade müügiga üle 1000 euro, kokku koguti selleaastase sinilillekampaaniaga ligi 87 000 eurot, millega toetatakse veterane ja tervishoiu ning spordivaldkonna projekte.

Fotod: 

„Harjutame kursuslastega läbi pardumisi, et nad oskaksid erinevate meetodite kitsaskohtadega arvestada. Laevakaitsjate jaoks on eelistatud pardumise variant sadamast laevale, alternatiivina kasutatakse helikopteri abi. Viimaste valikute seas on mootorpaadid, kuna ebasoosiv ilmastik ja mereolud võivad tegevuse ohtlikuks muuta,“ ütles laevakaitse baaskursuse ülem kaptenmajor Rait Luks.

Harjutuse stsenaariumi kohaselt vajas Tallinna lahel olev alus laevakaitsjate abi. Olukorrale reageerisid erivarustuses mereväe laevakaitsjad, kes võtsid mootorpaadiga suuna Miinisadamast merele. Laevakaitsjad pardusid harjutusel osalenud mereväe miinijahtijale Admiral Cowan, kasutades ahtritekilt üle parda heidetud lootsitrappi.

Laevakaitsjad võtsid laevale kaasa operatsiooniks vajaliku laskemoona, kergekuulipilduja MG-3, kolmjalaga raskekuulipilduja Browning M2 ning üksikvõitleja tasandil kasutada oleva relvastuse. Samuti tõsteti pardale üksuse ühine varustus, kuhu kuuluvad hoiatus-, signaal- ja sidevahendid ning mitmed tõste- ja kinnitusvahendid.

Kuuenädalane laevakaitse baaskursus hõlmab tsiviil- ja sõjalaevade maalt ja merelt kaitsmiseks vajaliku relvastuse-, varustuse- ning väikeüksuste taktikate õpet. Lisaks toimuvad käsivõitlustreeningud. Kursusel harjutatakse pardakontrollide läbiviimist, pardumise taktikaid, rünnakute tõrjumist, merevaatlust, meresidet ja navigatsiooni ning vahiteenistuse rutiini.

Eesti merevägi on osalenud laevakaitsemeeskondadega kokku kuuel Vahemeres ja Aafrika rannikul toimunud missioonil. Laevakaitsekursusi viiakse mereväes läbi alates 2016. aastast.

Fotod: https://pildid.mil.ee/index.php?/category/59445

„Me ei mõtle igapäevaselt väga palju keele tähtsuse peale, kuid kui erinevate riikide kaitseväelased peavad hakkama koos tegutsema, siis muutub keelest arusaamine tähtsaks. Konverentsil osalejad arutlevad Tartus, kuidas oma igapäevases töös selle eest hea seista, et erinevate riikide sõjaväelased teineteist võimalikult hästi mõistaks,“ ütles Kaitseväe Akadeemia õppeosakonna juhataja Nele Rand.

52. korda toimuva konverentsi eesmärgiks on tõhustada NATO ja NATO partnerite koostegutsemisvõimet läbi keeleoskuse tõstmise. Seekordse konverentsi fookuses on keeleoskuse vajaduse hindamine erinevate osapoolte vaatenurgast ja selle aluseks oleva keeleõppe arendamine ning keeleoskuse hindamise standardiseerimine.

Konverentsi korraldab KVA õppeosakonna võõrkeelte õppetool. BILC on NATO nõuandev organ keeleõppe ja keeleoskuse mõõtmise ning hindamise küsimustes.

Mali ekstreemne kliima võimaldab katsetada mõlema süsteemi töökindlust ning ühtlasi anda kaitseväelastele kogemus nende kasutamisel taktikaliste ülesannete täitmisel.

„Milrem Roboticsi meeskonna ja tehnika jaoks on tegemist välisoperatsiooniga maailma ühes raskeima kliimaga keskkonnas. See on meie jaoks hindamatu kogemus, millest õpitut saame kasutada edasises arendustöös,“ ütles Milrem Roboticsi kaitseprogrammide osakonna direktor Jüri Pajuste.

UGV-d on võimalik kasutada nii toetus- kui vaatlusplatvormina. Esimesel juhul saab sellega transportida varustust, näiteks laskemoona, mis vähendab sõdurite koormust. THeMIS on varustatud ka mitmete kaameratega, mis võimaldavad saada ülevaate ohtlikest aladest ilma sõdureid ohtu seadmata.

„Kasutasime UGV-d THeMIS ka enda missioonieelses väljaõppes ning tegemist on väga mitmekülgse süsteemiga.  Mõlemad vahendid annavad rühmale täiendava võimekuse ning võimaluse katsetada seadmeid esmakordselt sõjalisel operatsioonil,“ ütles ESTPLA-30 rühmaülem nooremleitnant Aigar Piirisild.

Mehitamata õhusõiduk KX-4 LE Titan suudab tegutseda nii iseseisvalt kui integreerituna UGV-ga. Viimasel juhul on kaks süsteemi omavahel kaabliga ühendatud – selline lahendus pikendab märkimisväärselt UAV õhus püsimise aega, ületades mitmekordselt juhtmevabade droonide võimekust.

Mõlemat süsteemi katsetatakse missioonipiirkonnas esmakordselt ning need jäävad Malisse ligikaudu viieks kuuks.

Eesti sõdurite ülesandeks Malis on Gao linnas asuva Prantsusmaa välibaasi ja selle lähiümbruse julgeoleku tagamine. Operatsioon Barkhane on Prantsusmaa juhitav mässutõrjeoperatsioon Saheli piirkonnas. Selle eesmärk on toetada viie riigi (Mauritaania, Mali, Burkina Faso, Niger, Tšaad) võitlust islamiäärmuslastega ning seeläbi tõkestada ka Euroopasuunalist ebaseaduslikku immigratsiooni ja inimkaubandust.

Fotod: