Jäta menüü vahele

Reedel, 18. septembril lõppes diviisi 1. jalaväebrigaadi tegevväelaste täiendväljaõppe nädal, mille jooksul täiendasid pea 150 kaitseväelast brigaadi eri allüksustest oma…

Reedel, 18. septembril tähistas diviisi 2. jalaväebrigaadi lahinguteeninduspataljon kaitseväe Taara linnakus tseremoniaalse rivistusega väeosa 12. aastapäeva. Rivistusel tunnustati pataljoni võitlejaid,…

Venemaa Föderatsiooni vallandatud täiemahulise sõja 238. nädalal ründas Venemaa reisirongi Jahodõni jaamas, mille kaudu liikusid rongid riigist lahkuvate kõrgetasemeliste väliskülalistega.…

  1. Kaitsevägi
  2. Uudised

Uudised

Täpne otsing Lihtne otsing

Ajaperiood

Märksõnad

Uuemad uudised

  • „Ma saan rääkida vaid oma rühma meestest ja naistest, kuid nad on väga heal tasemel. Ma olen meeldivalt üllatunud,“ ütles tavaelus Tartu ülikooli kliinikumi traumatoloogia ja ortopeedia arst-resident leitnant Mehis Vipp, kes täidab Kevadtormil 1. jalaväebrigaadi pioneeripataljoni meditsiinirühma ülema kohustusi.

  • „Läti oli esimene liitlasriik, kes võttis osa Kevadtormist juba kahetuhandete aastate alguses, meil on alati hea meel tulla õppusele ja õppida midagi uut. See on suurepärane võimalus sõdurite jaoks harjutada koostööd taktikalisel tasemel,“ ütles Läti mehhaniseeritud brigaadi ülem kolonelleitnant Sandris Gaugers.

  • „Pärast pioneeri erialakursuse läbimist ei ole ajateenijate jaoks kokkupuude lõhkekehadega küll igapäevane, kuid seda tuleb siiski võrdlemisi tihti ette. Kaitseväes kasutatavate lõhkekehade demonstratsioon kuulub aga iga ajateenistustsükli väljaõppe hulka,“ ütles pioneeripataljoni ülem major Ainar Afanasjev. „Mis puudutab meie elukutselisi ehk pioneeripataljoni demineerimiskeskust, siis nende kokkupuude lõhkekehadega on igapäevane.“

    Lõhkamiseks olid valmis seatud nii tankimiinid, külglaengud kui suundmiinid. Kaevikutesse varjunud sõdurite ees hävitati pool kaubikust ning kahjustati soomustatud veoautot. Lisaks langetati puid ning plahvatuse saatel rajati soomusmasinate liikumist aeglustav kraav.

    Kevadtormile saabunud 1. jalaväebrigaadi pioneeripataljoni reservväelased on formeerimisjärgselt läbinud värskenduskoolituse A- ja B-kategooria lõhkaja valdkonnas. Esmase kategooria lõhkaja koolitus hõlmab süütli ning väikeste laengute ettevalmistamist. B-kategooria lõhkaja ettevalmistus annab oskused nii betooni, metalli kui puidu purustamiseks.

    Ajateenistus 1. jalaväebrigaadi pioneeripataljonis kestab 8 või 11 kuud. Sarnaselt teiste kaitseväe üksustega algab teenistuja väljaõpe sõduri baaskursusega. Järgneb kvalifitseerumine autojuhiks või jaoülemaks, hiljem ka aspirandiks. Pärast esmaoskuste omandamist algab väljaõpe kolm nädalat kestval pioneeride erialakursusel, mis kätkeb liikuvuse takistamise, tõkestamise ja välikindlustamise õpet.

    Tänavu 29. aprillist kuni 17. maini kestval Kevadtormil osaleb üle 9000 kaitseväelase. Õppusesse panustavad nii maavägi, õhuvägi kui merevägi. Kaasatud on 1. jalaväebrigaad, 2. jalaväebrigaad, toetuse väejuhatus ning teised kaitseväe ja Kaitseliidu üksused. Kevadtormil osalevad ka NATO lahingugrupi ning õppuste ajaks Eestisse saabuvad liitlas- ja partnerriikide kaitseväelased.

     Fotod:

  • „Me oleme loonud kunstliku stsenaariumi, kus staap peab lahendama erinevaid siseriiklikke olukordi, toetama valitsusasutusi oma võimekusega ja samal ajal valmistuma riiki ähvardava sõjalise ohu vastu,“ ütles juhtimispunkti õppuse juht kolonel Mati Tikerpuu.

  • „Üksused hakkavad liikuma kollonnides. Ma palun kõigil liiklejatel olla tähelepanelik, sest tegemist on suuremate masinatega, mille juhtidel on väiksem vaateväli,“ ütles Kevadtormi õppuse üldjuht kindralmajor Indrek Sirel.

  • Lennud toimuvad täna ajavahemikul 21:00 kuni 22:30 ning toovad kaasa tavapärasest suurema mürataseme. Kaitsevägi palub kõigil piirkonna elanikel sulgeda oma koduloomad siseruumidesse ning hoiatada ja selgitada lapsi ning eakaid toimuvast.

  • 26-aastane Steven Sepp peab pidevalt oma brittidest tuttavatele seletama, mis asja ta Eestis ajab. Suuremas osas Euroopast on kohustuslik kaitseväeteenistus ja reservõppekogunemised laiale elanikkonnale juba pikemat aega üsna tundmatud mõisted.

  • Kaitseväe juhataja kindralmajor Martin Herem andis Saksa õhuväelastele üle Balti õhuturbemissiooni medalid ja tänas neid Eesti ja teiste Balti riikide õhuruumi turvamise eest. Samuti tervitas ta Suurbritannia õhuväelasi, kellel seisab ees neljakuune teenistus Eestis.

    „Alliansi liikmesriikide osalemine erinevatel NATO missioonidel ja operatsioonidel, nagu seda on ka Balti õhuturve, näitab, et nende poolt võetud kohustused nii alliansi kui teiste liikmesriikide ees, ei ole vaid allkiri paberil,“ ütles kindralmajor Herem. Kindralmajor Herem lisas, et Balti õhuturbe lennukite kohalolu ja lendamised on nähtav ja kuuldav NATO kohalolu Eestis ning lahingugrupiga kombineerituna moodustavad nad usutava kaitse- ja heidutushoiaku. „Kui meie kaitseplaanid on kodanikele pigem abstraktne retoorika, siis reaalsete üksuste lähetamine operatsioonidele on see, mis veenab nii meie kodanikke siin, kui ka lähetajariikide kodanike kodus.“

    Ämarisse saabunud lennusalk kuulub kuningliku õhuväe 121. ekspeditsiooniüksuse koosseisu ja õhuturvet hakkavad nad tagama hävitajatega Eurofighter Typhoon.

    Tseremoonial osalesid president Arnold Rüütel, Saksamaa kaitseministri parlamentaarne riigisekretär Thomas Silberhorn, rahvusvahelise õhuoperatsioonide keskuse ülem kindralleitnant Klaus Habersetzer, Suurbritannia õhuväe üksuse 11. grupi ülem kindralmajor Ian Duguid ja kaitseväe juhataja kindralmajor Martin Herem.

    Põhja-Atlandi nõukogu otsuse kohaselt valvavad NATO liikmesriikide õhujõud Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi rotatsiooni korras alates 29. märtsist 2004. aastal, kui Balti riigid said NATO liikmeks. 2012. aasta Chicago tippkohtumise raames pikendas Põhja-Atlandi Nõukogu Balti riikide õhuturbe missiooni määramata ajaks.

    NATO õhuturbe teine lennusalk baseerub Šiauliai lennubaasis Leedus, kus täna võtsid Poola õhuväelt valvekorra üle Ungari lennusalk nelja hävitajaga JAS-39 Gripen ja Hispaania üksus viie hävitajaga F-18.

  • Vallavanem Riho Telli sõnul lisandus liitlaste tulekuga Tapale mitu söögikohta. Samuti ootab ta hõive kasvatamist Milremi tehase poolt, mis hooldab kaitseväe tehnikat.

  • “Kaitseväe akadeemia nimi kannab paremini edasi meie identiteeti, sidudes meie erinevate tasemete õppetöö ja teadustegevuse kokku ühe nimetaja alla,” ütles akadeemia ülem kolonel Enno Mõts. „Muudatused toimusid ka struktuuris, et vastata efektiivsemalt tänapäeva Eesti kaitseväe vajadustele.“

    Nimemuutus oli põhjustatud ebatäpsusest, mille kohaselt peeti õppeasutuste koosseisu kuuluvaid kõrgemat sõjakooli ja lahingkooli tihtipeale eraldiseisvateks. Lisaks oli õppeasutuse senine nimi kohmakas ja vajas sageli lisaselgitusi.

    Kaitseväe akadeemia annab kõrghariduse-, kutse- ja täiendõpet ohvitseridele, allohvitseridele ja reservväelastele, viib läbi rakendusuuringuid ja matketegevust, lisaks on akadeemia koosseisus muud osakonnad, mis põhitegevust toetavad. Kaitseväe akadeemial on kaks õppekompleksi asukohtadega Tartus ja Võrus.

    Kaitseväe akadeemia on riigikaitseline rakenduskõrgkool rakenduskõrgkooli seaduse tähenduses ja kaitseväe juhataja vahetus alluvuses olev struktuuriüksus. Akadeemia eestikeelne lühend on KVA.  Akadeemia nimetus inglise keeles on Estonian Military Academy, lühendina on EMA. Kaitseväe akadeemia aadress on Riia 12, 51010 Tartu.

Vanemad uudised
Keri üles