Uudised

„Teeme viimaseid ettevalmistusi selle jaoks, et sillarühm oleks Kevadtormi lahingetappideks täielikult valmis ja selle tarbeks ka siinsamas jõe ääres harjutame sildade mahapanemist ja pealevõtmist,“ ütles pioneeripataljoni sillarühma ülem nooremleitnant Fred-Erik Štarkov. „Juhul, kui olemasolevad sillad on õhku lastud, mineeritud või neid ei saa kasutada, siis saavad lahingtoetusüksused alati sillarühmale loota.“

„Detsembris tuli kutse õppekogunemisele. Olen Kevadtormi juba mõnda aega oodanud. See paar nädalat tasub ikka leida. Nii koduste kui tööandja poolt mingeid takistusi ei olnud, oldi toetavad. Tulin siia positiivselt meelestatuna,“ ütles luurekompanii reservväelane lipnik Ilmar Tammisto.

„Te olete need, kelle jaoks iga sõjaväelane, tema vormi panek, tema tervise hoidmine, temale toidu ja küte tagamine, on päris tegevus. Ilma tugeva tagalata ei saa teised sõdurid, allohvitserid ja ohvitserid hakkama. Ei ole kiviajal saanud, ei saa ka nüüd. Samal ajal kui teised üksused  harjutavad, õpivad ning valmistuvad riigi kaitsmiseks, siis teie jaoks ei ole vahet, kas tegemist on rahu- või sõjaajaga,” ütles 1. jalaväebrigaadi ülem kolonel Vahur Karus.

Kolonelleitnant Indrek Lilleorg teenib kaitseväes 1993. aastast ning suurema osa oma teenistusest  on ta teeninud erinevatel kohtadel logistikakeskuses (praegune toetuse väejuhatus). Ta on olnud rühmavanem, tagalapataljoni kompaniiülema abi, erinevate kompaniide- ning gruppide ülem, tema viimaseks ametikohaks toetuse väejuhatuses oli materjaliteenistuse ülema koht. Enne tagalapataljoni ülema ametikohale asumist teenis kolonelleitnant Lilleorg kaitseväe peastaabis. Kolonelleitnant Lilleorg on osalenud välismissioonil Bosnia ja Hertsegoviinas ning teda on autasustatud mälestusmedaliga “10 aastat taastatud kaitseväge”, Kaitseliidu eriteenete medaliga ning logistikakeskuse teenetemärgiga ning kaitseväe pikaajalise teenistuse medaliga.

Kolonelleitnant Janek Zõbin juhtis tagalapataljoni 2016. aasta septembrist ja jätkab teenistust toetuse väejuhatuse tugiteenuste keskuses.

Igapäevaselt on tagalapataljoni ülesandeks õpetada ajateenijaid välja sõjaaja ülesannete täitmiseks ja tagada 1. jalaväebrigaadi lahinguvõime. Üksus toetab aastaläbi 1. jalaväebrigaadi staapi, kaheksat pataljoni ja kolme üksikkompaniid. Vajadusel abistatakse ka tsiviilsektorit nii tehnika, varustuse kui ka väljaõppega.

Tagalapataljoni eelkäija oli 1. Eesti jalaväepolgu töörood, mis moodustati 27. aprillil 1917. Üksus võttis osa Vabadussõjast ning eksisteeris 1. jalaväerügemendi toetuselemendina kuni 1940. aastani. Tagalapataljon taasasutati 1. jaanuaril 2009 Paldiskis.

Fotod:  

Lennubaasi ülem kolonelleitnant Ülar Lõhmus ütles, et puu istutamise traditsioon sai alguse 2014. aastal, mil lõppes esimese riigina Ämarist Balti riikide õhuruumi turvanud Taani kuningliku õhuväe rotatsioon. „Sakslaste rotatsioon kulges heas koostöös, kuna nii üksused kui ka isikkooseis on Ämaris korduvalt käinud ja rakendatavad protseduurid on kõikidele osapooltele väga selged,“ iseloomustas kolonelleitnant Lõhmus viimast kaheksa kuu pikkust koostööd Saksamaa õhuväelastega.

Saksa õhuturbe üksuse ülem kolonelleitnant Sebastian Fiedler tänas Eesti õhuväelasi suurepärase võõrustamise ja igakülgse toetuse eest. „Mõne päeva pärast suundub Saksamaa üksus tagasi kodumaale oma sõprade ja perede juurde, kuid järgmine Saksa õhuväe üksus on tagasi Ämaris järgmisel aastal. Me ootame juba väga, et saaksime taaskord töötada oma Eesti sõpradega ja ma olen kindel, et meie sõprussuhe kasvab ja õitseb nii nagu see tammepuu, mille täna siia istutasime,“ ütles kolonelleitnant Fiedler. Sakslaste istutatud tamme juures on plaat, millel kirjas Henry Fordi tsitaat: „Kokku tulemine on algus, kokku jäämine on protsess, koos töötamine on progress“.

Selle aasta jaanuaris Eestisse kuuendat korda õhuturbemissioonile saabunud saksa lennusalga kodubaasiks on Wittmund ning Eestis paiknes rotatsiooni ajal pea 160 saksa õhuväelast. Õhuturvet tagati viie hävituslennukiga Eurofighter. Neljapäeval 2. mail annab Saksamaa õhuvägi vahetuse üle Suurbritannia õhuväelastele. 

Põhja-Atlandi Nõukogu otsuse kohaselt valvavad NATO liikmesriikide õhujõud Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi rotatsiooni korras alates 29. märtsist 2004. aastal, mil Balti riigid said NATO liikmeks. Balti riikide õhuturve moodustab osa NATO targa kaitse kontseptsioonist, mille eesmärk on säästa alliansi liikmesriikide ressursse, panustades erinevatesse võimekustesse ühiselt.

NATO Balti riikide õhuturbemissiooni teine lennusalk baseerub Šiauliai lennubaasis Leedus, kus hetkel teostab õhuturvet Poola õhuvägi hävitajatega F-16C. Peatselt vahetavad sealse õhuväe üksuse välja Ungari lennusalk, kes hakkab õhuruumi turvama hävituslennukitega JAS-39 Gripen.

„Meeldiv on näha, et reservväelased tulid kutse peale kohale. Kompanii on saavutanud oma lahinguvalmiduse tänu üle 90-protsendisele osalusele,“ ütles pioneeripataljoni staabi- ja tagalakompanii ülem leitnant Sven Pruel. „Oleme valmis jätkama formeerimisjärgse väljaõppega ja võimaldama 1. jalaväebrigaadile takistustest läbipääsu.“

Staabielemendi hindamise esimeses faasis aprilli esimesel nädalal hinnati dokumente ja protseduure, hindamise teises ja kolmandas faasis toetas staabielement NATO planeerimisgrupi planeerimistegevust ja korraldas oma kõrgema staabi, kirdekorpuse juhtivkoosseisule kohtumised kaitsevaldkonna erinevate võtmeisikutega nii kaitseväe peastaabist, Kaitseliidust kui kaitseministeeriumist. Samuti demonstreeris staabielement võimekust pakkuda saabuvatele liitlastele olukorrateadlikkust ning töökeskkonda.

„Hindasime kahe nädala vältel staabielemendi võimekust korraldada NATO väeüksuste siirmist. Arvestades seda, et staabielement on olnud aktiivne veidi enam kui kolm aastat ning tegemist on rahvusvahelise üksusega, on saavutatud märkimisväärseid tulemusi,“ ütles NATO staabielemendi hindamismeeskonna ülem, mereväe ülem mereväekapten Jüri Saska. „Julgen öelda, et üksus teab Eesti piirangutest ja võimekustest NATO vägede siirmisel rohkem kui enamik eestlasi. Üksusel on rohkem võimekusi, kui praegu kasutatakse.“

Staabielemendi esmane sertifitseerimine ja täisvõimekuse saavutamine toimus 2016. aastal. Esmase sertifitseerimise käigus hinnati üksuse võimekust täita oma põhiülesandeid, mille hulka kuulusid nii NATO kiirreageerimisüksuste ettevalmistusmeeskondade vastuvõtmine ning nende planeerimisprotsessi toetamine kui oma tööruumide olemasolu.

Staabielemendi kiirele arengule on kaasa aidatud liitlaste tugevdatud  kohalolu Eestis.

NATO staabielemendi peamiseks ülesandeks on toetada NATO üksuste vastuvõtmist, siirdamisoperatsioonide ettevalmistust ja õppuste läbiviimist Eesti territooriumil. Staabielement võimaldab võimaliku kriisi korral NATO vägedel kiirelt Eestisse siirda, samuti aitab see juba praegu Eestis olevate liitlasvägede kohalolu koordineerida.

Eestis, Lätis, Leedus ja Poolas, Ungaris ja Slovakkias asuvad staabielemendid alluvad Poolas, Szczecinis asuvale Kirdekorpusele ning Rumeenia ja Bulgaaria staabielemendid Napolis asuvale ühendsõjakeskusele.

Staabielemendi neljakümnest ametikohast pooled täidab Eesti ning ülejäänud kohtadel teenivad Suurbritannia, Ameerika Ühendriikide, Hollandi, Poola, Ungari, Prantsusmaa, Kanada, Norra, Taani ja Saksamaa relvajõudude esindajad.

Eesti kaitsevägi arenes 2018. aastal plaanide kohaselt, rõhutab sissejuhatuses kaitseväe juhataja kindralmajor Martin Herem. Õppus Siil 2018 näitas oma suuruses ja organiseerituses märkimisväärset sõjalist võimet. 2019. aasta arenguhüppeks saab põhjadiviisi staabi loomine.

Luurekeskus tutvustab aastaraamatus Venemaaga seotud julgeolekupoliitilisi ja sõjalisi arenguid, sealhulgas infooperatsioone, mille eesmärgiks on nii-öelda  Pax Russica kontseptsiooni järgi muuta endisi NSV Liidu vabariike Venemaa vasallriikideks. Kirjeldatakse ka Venemaa kaitsekulutusi ja relvahankeid.

Aastaraamat võtab kokku ka julgeoleku tagamise peamised ülesanded, taustakontrolli, riigisaladuse kaitse, teabejulgeoleku, julgeolekuala kaitse ja personali julgeoleku kaitseväes.

Kolonel Giles Harris teeb ülevaate 2018. aasta eelpaigutatud liitlaste kontingendist. Britid olid meeldivalt üllatunud nii kuuma suve kui ka korraliku talve üle, mis panid nende sõdurioskused tõsiselt proovile. Oma kogemused panid kirja ka taanlased, kes võtsid Tapat ümbritsevast maastikust maksimumi ja suudavad nüüd oluliselt kiiremini reageerida ka soistes ja tihedates metsades.

Kolonelleitnant Antti Viljaste kirjeldab NATO kirdediviisi loomise käiku Poolas. Kolonelleitnant Veikko Kannel võtab kokku küberväejuhatuse asutamisele järgnenud kuus kuud. Küberväejuhatus pole pesamuna, vaid üks kaitseväe tugisammas. Major Kristjan Karist kirjeldab Eesti kontingendi kogemusi välismissioonilt Malis. Major Kristjan Leimann räägib aga samasugustest kogemustest viimaselt missioonilt Liibanonis.

Riigi kaitseinvesteeringute keskus teeb ülevaate mullu otsustavasse järku jõudnud kaitseväele olulistest relvahangetest. Vabaturupõhiste hangetega kohanemine eeldab kõrgendatud täpsust ja nõudlikkust.

Oma hinnangu suurõppusele Siil annavad nii kaitseväe juhataja asetäitja kindralmajor Indrek Sirel kui ka kaitseliidu ülem kindralmajor Meelis Kiili. Lisaks võtab oma kogemused Siilil kokku ka politsei- ja piirivalveamet. Major Indek Olveti kirjeldab lahingumeditsiini väljaõpet ja selle olulisust relvakonfliktide puhul.

Oma möödunud aasta võtab kokku ka Eesti kaitsetööstuse liit, nähes end ennekõike eksporditööstusena, kes pakub ka täiendavat kaitsevõimet meie ühiskonnale.

Aastaraamat:

EDF Yearbook in English:

Eesti kaitseväelastele pakkusid täiendõppe võimaluse samuti Malis Gao sõjaväebaasis baseeruvad liitlaste transpordikopterid – Prantsuse armee NH90 „Cayman“ ning Briti õhuväe CH47 „Chinook“.

„Liitlaste tehnika tundmine on Eesti kaitseväelaste jaoks kindlasti oluline, sest teeme ju koostööd nii operatsioonidel välismaal kui Eestiski,“ ütles Eesti kontingendi vanem kapten Edgar Pau.

Kokku kolmel päeval toimunud treeningud hõlmasid endas kopterile pealemineku ja jalastumise harjutamist ning maandumisala ettevalmistamise, märgistamise ja meditsiinilise evakuatsiooni põhimõtete käsitlemist.

Kapten Pau sõnul oli see sõduritele ühelt poolt huvitav, aga teisalt ka vajalik treening: „Kunagi ei tea, millal peab kiirreageerimisülesande täitmiseks või meditsiinilise abi osutamiseks kasutama õhutransporti – parem on olla selleks aegsasti valmis.“

Jalaväerühm Estpla-30 teenib Malis Gao sõjaväebaasis alates selle kuu algusest. Koos seda toetava rahvusliku toetuselemendiga on Eesti kontingendi suurus Gaos ligi 50 inimest.

Operatsioon Barkhane on Prantsusmaa juhitav mässutõrjeoperatsioon Saheli piirkonnas. Selle eesmärk on toetada viie riigi (Mauritaania, Mali, Burkina Faso, Niger, Tšaad) võitlust islamiäärmuslastega ning seeläbi tõkestada ka Euroopasuunalist ebaseaduslikku immigratsiooni ja inimkaubandust.

Fotod: