Uudised

Rühmaülem leitnant Mart Voolaiu sõnul oli viimane patrull eriline seetõttu, et patrulli tegid kaasa ka möödunud nädalal Malisse saabunud ja praeguselt üksuselt vastutuse üle võtva jalaväerühma Estpla-30 võtmeisikud. „Minu ülesanne oli patrulli jooksul tutvustada uue rühma liikmetele Gao linna ja selle lähiümbrust, et neil tekiks arusaam meie vastutusalast," ütles leitnant Voolaid.

Operatsioon Barkhane on Prantsusmaa juhitav mässutõrjeoperatsioon Saheli piirkonnas mille eesmärgiks on toetada viie riigi (Mauritaania, Mali, Burkina Faso, Niger, Tšaad) võitlust islamiäärmuslastega ning seeläbi tõkestada ka Euroopasuunalist ebaseaduslikku immigratsiooni ja inimkaubandust.

Fotod:

Veteranidele pühendatud sõpruskohtumisest jäähokis võtavad osa Põhja- ja Lõuna-Eestis teenivad veteranid ja kaitseväelased. Mängule on oodatud kaasa elama kõik huvilised, sissepääs tasuta.

Veteranihoki sõprusmängu traditsioon sain alguse 2016. aastal Tartus. Pärast seda on mängu peetud vaheldumisi Tallinnas ja Tartus, Kohtla-Järvel toimub Veteranihoki esmakordselt.

Vaata lähemalt:
Facebook üritus:

„Olen uhke, et see orkester on arenenud Eesti üheks tugevaimaks puhkpilliorkestriks. Võib küll öelda, et see on olnud minu elutöö“ ütles kolonelleitnant Saan ning lisas, et tal ei ole kogu oma 26aastase teenistusajal jooksul olnud kordagi soovi teenistusest ära minna.

Kolonelleitnant Saan teenis orkestris alates selle taasloomisest 1993. aastast. Orkestri ülema ametikohal teenis ta kokku 23 aastat, millega läheb ajalukku kui kõige kauem üht kaitseväe üksust juhtinud ülem.

Kontserdi lõpus tänas kaitseväe juhataja kindralmajor Martin Herem kolonelleitnant Saani silmapaistva teenistuse eest ning kinkis talle ohvitseri mõõga. „Selle orkestri ja sinu juhtimisel on kaitsevägi rohkem marssinud kui ühegi kindrali juhtimisel,“ ütles kindral Herem. Samuti tunnustas kolonelleitnant Saani Soome Kaitseväe ülem kindral Jarmo Lindberg, kes omistas lahkuvale orkestri ülemale Soome kaitseväe teenetemedali.

Traditsiooniline kevadkontsert on kaitseväe orkestri jaoks üheks aasta tippsündmuseks. Seekordne kontsert kandis pealkirja „Teekond“. Esitamisele tulid eelkõige kolonelleitnant Saani jaoks olulised ja teda mõjutanud teosed Heino Elleri, Eduard Tubina, Johann Sebastian Bach’i ja Leonard Bernstein’i loomingust. Solistidena astusid üles Hanna-Liina Võsa, Nele-Liis Vaiksoo, Oliver Kuusik, Rene Soom, Priit Volmer ja Hanna-Liina Võsa Muusikakooli õpilased.

Kaitseväe orkestri ülesandeks on kindlustada muusikaga kõik riiklikud ja sõjaväelised tseremooniad. Orkestri repertuaaris on nii vigurmarssimisprogramm kui ka mitmed kontsertprogrammid süva- ja kergemast muusikast. Lisaks 40 professionaalsele sõjaväemuusikule mängivad orkestris ka muusikalise ettevalmistuse saanud ajateenijad.

Video:

Fotod:

„Kuna spetsiifilist laskemoona ei saa me igapäevases väljaõppes tihti kasutada, korraldasime demolaskmise, et kõik huvilised saaksid samaaegselt kompetentsi ja kogemuse, et pidevalt uuendada teadmisi ning neid väljaõppes ka edasi anda,“ ütles  korraldaja leitnant Erkki Tuul.

Testlaskmistel kasutati tankitõrje granaadiheitjat Carl Gustaf ning ühekordset tankitõrjelasku C90 Instalaza. Demonstratsiooni käigus hävitati erinevat tüüpi laskemoonaga mitmesuguseid soomukeid ja jalaväge imiteerivaid sihtmärke, samuti sai näha tankitõrjerelva punkrivastast mõju.

Tänase tankitõrjerelvade demonstratsiooni korraldas Scoutspataljoni lahingutoetuskompanii tankitõrjerühm, keda toetasid tankitõrjekompanii ja suurtükiväepataljon.

Scoutspataljon on 1. jalaväebrigaadi professionaalse väljaõppega kiirreageerimissuutlikkusega manööverüksus.

Fotod:

Video: 

Neljapäeva pärastlõunal Gao baasi saabunud jalaväerühma Estpla-30 teenistus Malis algab sisseelamisperioodiga, mille jooksul tutvustab läinud aasta novembris Aafrikas teenistust alustanud jalaväerühm Estpla-28 saabunud üksusele baasi reegleid, üldist eluolu ning töörütmi.

Pärast paari päevast kõrbe tingimustega harjumist ning varustuse lahti pakkimist algab kahe rühma vaheline üleandmisprotsess, mis hõlmab endas ühiselt baasi pääslate kui vaatluspostide mehitamist ning ühispatrulle nii Gao linnas kui selle lähiümbruses. 

Järkjärguline vastutuse üleandmine uuele üksusele lõppeb jalaväerühma Estpla-28 varustuse hooldamisega, peale mida alustab rühm ettevalmistustega naasmaks tagasi kogumaale.

Prantsusmaa mässutõrjeoperatsioon Barkhane eesmärk on toetada viie Saheli regiooni riigi (Mauritaania, Mali, Burkina Faso, Niger, Tšaad) võitlust islamiäärmuslastega ja anda seeläbi panus Euroopa-suunalise ebaseadusliku immigratsiooni ja inimkaubanduse tõkestamiseks. Lisaks Eestile toetab operatsiooni Suurbritannia transpordihelikopteritega ja Hispaania õhuväekomponendiga.

Fotod: 

„Olen madrusena laevadel tööd teinud ja ka olnud olukorras, kus meeskond pidi leket peatama. Varem ei saanud ise kätt külge panna. Täna sain simulaatoris harjutada, kuidas sellistes olukordades edaspidi abiks olla, et ei peaks kartma laeva põhja minemist,“ ütles laevastiku ajateenija reamees Deniss Nikolajev.

Baltikumi esimene omalaadne lekketõrjesimulaator „Mardus“ võeti Põhja-Tallinnas paiknevas Miinisadamas kasutusse 2017. aastal. Simulaator võimaldab kontrollitud, kuid tegelikkuse lähedastes tingimustes jäljendada madalikule sõidul, kokkupõrkel või vastase relvakasutusel tekkida võivaid laeva vigastusi. Varasemalt oli sarnane õpe võimalik kuivtreeningutena laevades või koostöös Saksamaa ja Taani merevägedega.

Enne praktilist õpet simulaatoris läbitakse teooriaõpe, tagamaks erinevate lekete parandamiseks vajalikud teadmised. Käivitatud simulaatoris on õppurid instruktorite pideva jälgimise all, andes lisaks täiendavale ohutusele ja ajaliste kriteeriumitega arvestamisele võimalusele hinnata ka meeskonnatöö efektiivsust. Hädaolukordade puhuks on simulaatoris tagatud veetaseme kiire alandamise võimalus, mida saavad aktiveerida nii instruktor-operaator kui sees olev meeskond.

Tulevastel aastatel on simulaatorile kavas lisada hüdraulikaga tagatav piki- ja külgõõtse ehk kreenimise ja diferendi võimalus, luues mereoludele veelgi lähedasemad tingimused.

Mereväelase baaskursuse peavad läbima kõik sõjalaevadele teenima asuvad kaitseväelased. Kursusel saadakse ülevaade väeliigi ülesannetest, omandatakse merenduse algteadmised ning praktilised kogemused tegutsemaks kriisiolukordades, nagu näiteks tulekahjude või lekete korral.

Miinisadamas asuv mereväekool annab mereväelastele merenduslikku baasväljaõpet ja meresõjalist väljaõpet. Koolitatakse nii mereväe ajateenijaid, tegevväelasi kui kadette. Mereväekool tegeleb ka uurimus- ja arendustööga, koordineerib õppetegevust mereväes ning nõustab mereväelist väljaõpet ja õppetegevust kaitseväes.

Fotod:

„Nursipalu harjutusväli on arenduse käigus nii palju suuremaks kasvanud, et saame siin juba rühma manöövrit ja laskmist korraldada. Siin on palju vaba ruumi ja maad saamaks korraldada miinipilduja laskmist, mida varasemalt teha ei saanud,“ ütles laskmiste planeerija-ohvitser kapten Kaspar Põder.

Laskmistel osalevad pea kõik Kuperjanovi jalaväepataljoni toetusrelvad ning neid toetab reservõppekogunemisel olev 120mm miinipildujapatarei, mis koosneb 2-6 aasta eest ajateenistuse läbinud reservväelastest.

„Mehed on väga heal tasemel,“ ütles reservõppekogunemist juhtiv nooremleitnant Innar Ploom. „On mõningaid asju mida on vaja meelde tuletada, kuid oskuste tase on sama kui ajateenistuse lõpus või kohati isegi parem. Tegevused miinipilduja ja lahingumoona käsitsemisel on kindlad, sujuvad ja vilunud.“

Kui reservväelased naasevad värskendatud teadmiste ja oskustega peagi koju, siis ajateenijatest kuperjanovlastel seisab ees veel pea kaks kuud väljaõpet, mis kulmineerub õppusega „Kevadtorm“ ning kompanii taseme lahinglaskmistega kaitseväe keskpolügoonil Virumaal.

Fotod: Video:

"Õppeasutuse nimi muutub Kaitseväe akadeemiaks, kuid meie jaoks on väga oluline säilitada senised ohvitseri- ja allohvitserikursuste õppekavad, traditsioonid, märkide ja embleemide kasutamine ka edaspidi, et ühtne sõjalise hariduse identiteet kanduks edasi tulevastele kaitseväe juhtidele," ütles KVÜÕA ülem kolonel Enno Mõts.

Nimemuutus on põhjustatud ebatäpsusest, mille kohaselt peetakse kõrgemat sõjakooli ja lahingkooli tihtipeale eraldiseisvateks. Reaalsuses kuuluvad mõlemad Kaitseväe ühendatud õppeasutuste koosseisu. Lisaks on õppeasutuse senine nimi kohmakas ning seetõttu pole avalikkus õppeasutuse nime omaks võtnud ning vajab sageli lisaselgitusi. Ka ei väljenda õppeasutuse ingliskeelne nimi (Estonian National Defence College) täpselt kõrgkooli identiteeti.

Uue nime valikul kaaluti kasutusele võtta ka Sõjakooli nimetus, kuid see olnuks ühise nimetajana eksitav kuna sõjakool tähistab ajalooliselt ainult nooremohvitseridele õpet andvat kooli ja tänapäeval õppurite teenistust ning kasvatust korraldavat struktuuriüksust. Lisaks kuuluvad ka Kaitseväe ühendatud õppeasutuste alla ka allohvitseride, meditsiini, keele- ja täiendõpet andvad ning rakendusuuringuid ja matketegevust läbi viivad allüksused, lisaks muud osakonnad, mis eelnevat toetavad. Nii langes nime valik Kaitseväe Akadeemia kasuks ning koos nimemuutusega korrastab Kaitseväe Ühendatud Õppeasutus 1. maist ka oma struktuuri.

Kaitseväe Akadeemia on riigikaitseline rakenduskõrgkool rakenduskõrgkooli seaduse tähenduses ja Kaitseväe juhataja vahetus alluvuses olev struktuuriüksus. Akadeemia eestikeelne lühend on KVA.  Akadeemia nimetus inglise keeles on Estonian Military Academy, lühendina on EMA. Kaitseväe Akadeemia aadress on Riia 12, 51010 Tartu.

„Niikaua kui meil on eestikeelne sõjaline haridus, on meil ka vaba Eesti riik,“ ütles KVÜÕA ülem kolonel Enno Mõts. „100. aastapäev on suur asi kaasaegsete sõjakoolide seas, ma õnnitlen kõiki südamest eestikeelse ohvitseri hariduse aastapäeva puhul,“ lisas kolonel Mõts.

Täna asetavad endised sõjakooli ülemad pärjad Tallinnas Tondil asuva II maailmasõja eelse Sõjakooli kasarmute ees asuvale ausambale ning Tartus KVÜÕA peahoones toimub kooliõpilastele lahtiste uste päev.

Reedel, 5. aprillil algusega kell 09.00 korraldab KVÜÕA ohvitseride hariduse 100. aastapäevale pühendatud traditsioonilise jalutuskäigu KVÜÕA peahoone juurest Raekoja platsile, kus toimub pidulik rivistus. Pidulikust jalutuskäigust ja rivistusest võtavad kaitseväe orkestri saatel osa kaitseväe ühendatud õppeasutuste õppurid, 2. jalaväebrigaadi üksused, Eesti Reservohvitseride Kogu, Kaitseliidu Tartu maleva, Euroopa sõjakoolide, Eesti Lennuakadeemia, Sisekaitseakadeemia ning Tartu linnas tegutsevate üliõpilasorganisatsioonide esindajad. Piduliku jalutuskäigu teekonnal kuuleb sõjakooli rivilaulu ja näeb soomustransportööre. KVÜÕA kõrgema sõjakooli lippu kannab tänavu jalutuskäigul ratsanik hobusel.

Raekoja platsil tervitavad rivistusel osalejaid ja pealtvaatajaid Tartu linnapea härra Urmas Klaas ja KVÜÕA ülem kolonel Enno Mõts. Sobiva ilma korral teevad ülelennu õhuväe transpordilennuk M28 ja Ämaris õhuturvet teostava Saksa kontingendi hävitajad Eurofighter Typhoon.

Tervituskõnedele järgnevalt liiguvad jalutuskäigul osalejad Haridus- ja Teadusministeeriumi eest Kalevipoja ausamba juurde, kuhu asetatakse sõjakooli poolt pärg. Mälestussamba juurest annab KVÜÕA kõrgema sõjakooli ülem kolonelleitnant Erki Roosnurm stardi ka aastapäevale pühendatud patrullvõistlusele Tartu linnas.

Raekoja platsil toimuva rivistuse järgselt ootab KVÜÕA külalisi Riia 12 asuvasse peamajja, kus kuni kell 14.00 on võimalik tutvuda relvastuse ja tehnika näitusega, selleks päevaks Tartusse toodava soomusautoga ning KVÜÕA muuseumiga.

Aastapäeva pidustused kulmineeruvad 6. aprillil Kadetiballiga Vanemuise Kontserdimajas.

„Eesmärk oli näidata kaitseväe avatust ja tutvustada inimestele, mida me kavatseme seoses peagi algava õppusega teha ning kuidas käituda juhul, kui oleme õppuse käigus mingit kahju tekitanud,“ ütles kaitseväe juhataja kindralmajor Martin Herem lisades, et säärane kohtumine asjaosalistega aitab hoida nii omavahelist usaldust kui head koostööd.

Kohtumisest võttis osa ligi poolsada inimest, keda otseselt või kaudselt 29. aprillil startiv ning pea 10 000 vormikandjat hõlmav õppus puudutab, sealhulgas Maanteeameti, Politsei- ja piirivalveameti, Päästeameti, Kaitseliidu ning erinevate linnade ja valdade esindajad.

Peamiselt jäid kohtumisel osalejate poolt kajama küsimused, mis puudutasid kahjude korvamist, teede kasutamist ja korrasolekut, millele andis vastuseid kaitseväe peastaabi tsiviil-sõjalise koostöö (CIMIC) ohvitser nooremleitnant Janno Isat.  Lähipäevil jõuavad ka õppuse piirkonnas elavate inimeste postkasti infolehed, mis hõlmavad kogu vajalikku teavet õppuse kohta, s.h mida teha ja kuhu helistada juhul, kui inimese vara on kahjustada saanud.

Samuti tuletati kohtumisel meelde, et õppusel ei kasutata küll lahingmoona, üksnes imitatsioonivahendeid, kuid selle vaatamata, ei tohiks kahtlase eseme leidmise puhul seda ise puutuda, vaid teavitada kaitseväge.

Õppusega seotud kahjude puhul tuleks sellest viivitamatult teavitada kaitseväge telefoninumbril 56 96 12 67 või kirjutades