Uudised

„Tänavu on mereväebaasi eesmärgiks juhtimiskvaliteedi parendamine. Selged otsused ja suunised on selle tee tööriistadeks, et kogu meeskond saaks jõuda ka kõige kaugeimate eesmärkideni," ütles mereväebaasi ülem kaptenleitnant Rain Terras.

Mereväebaas on 1997. aasta 29. aprillil loodud lahinguteenindustoetusega tegelev kaitseväe üksus, mille organiseerida on logistiline- ja administratiivtoetus meie vetes regulaarselt korraldatavatel rahvusvahelistel miinitõrjeoperatsioonidel osalevatele sõjalaevadele.

Tänaseks on Miinisadamas renoveeritud kaid, mis võimaldavad võtta vastu liitlaste sõjalaevu. Lisaks laevastikule pakub mereväebaas tagalatoetust ka 2015. aastast Miinisadama linnakus paiknevale sõjaväepolitsei Vahipataljonile.Üksuse eelkäijaks loetakse 1. aprillist 1927 iseseisva üksusena formeeritud merejõudude baasi, millele eelnes 1919. aastal Sõjavägede ülemjuhataja kindralmajor Johan Laidoneri poolt kontradmiral Johan Pitkale antud korralduse alusel moodustatud mereväe koosseisu ja tehnilise-varustuse valitsus. Viimase hallata olid merejõudude varustuslaod, sadamatehased, töökojad ning kõik riigi laevaehituse- ja remondi ettevõtted.

Fotod: 

„Kaitseväe teenistuse tähtsaim osa on reservteenistus. Hea reservvägi saab eksisteerida vaid siis, kui sellele eelneb hästi organiseeritud ajateenistus,“ ütles kaitseväe peastaabi ülem brigaadikindral Veiko-Vello Palm üldkogu avasõnades.

Peastaabi ülem märkis, et esindusmeestel on kandev roll kujundamaks ajateenistuse nägu ajateenijate ja ülejäänud ühiskonna jaoks. „Esindusmehe roll on väärtuslik, kandke seda vastutust vääriliselt,“ lisas brigaadikindral Palm.

Esimese esindusmeeste üldkogu peamine eesmärk oli arutleda selle üle, milline on esindusmeeste institutsiooni roll kaitseväele ning milline võiks olla edasine suund. Päeva ajakava oli kirju, esinesid nii ajateenijad, tegevväelased kui ka erinevate valdkondade spetsialistid.

Erinevate ettekannete seas jagasid näiteks esindusmehed kogemusi praktikatest, probleemidest ja eduelamustest enda väeosades. Kaitseväe hetkeolukorrast läbi õigusvahemehe silmade rääkis kapten Karel Brandt. Senise ajateenistuskogemuste statistikat tutvustas kaitseväe ühendatud õppeasutuste rakendusuuringute keskuse koordinaator Kairi Talves. Kaitseväeteenistusest üldiselt rääkis kaitseministeeriumi kaitseväeteenistuse osakonna juhataja Anu Rannaveski. Vahest kõige põletavamast teemast, meditsiinist, kõneles kaitseväe peaarst kolonelleitnant Targo Lusti.

Esindusmees on ajateenijate poolt valitud ja teenistusküsimustes ajateenistuskoha ülema ees ajateenijate huvisid esindav kaasteenija. Esindusmehe valimise, nimetamise ja tegutsemise kord on sätestatud samanimelises kaitseministri määruses, mis võeti vastu 2003. aastal.

Pildid:

„Tänane start on minu jaoks tore viis olla koos kaitseväelaste ja kaitseliitlastega ning seeläbi tähistada seda, et Eesti liitumisest NATO-ga täitub 15 aastat,“ ütles vabariigi president Kersti Kaljulaid, kellele seesugusel rännakul osalemine oli esmakordne kogemus ning väljakutse.

Peamiselt kaitseväe keskpolügoonil kuid ka seda ümbritsevatel maa-aladel kulgenud ligi 30 kilomeetri pikkuse rännaku läbimiseks oli võistlejatel aega kaheksa tundi. Kaitseväelastel ja jõustruktuuri esindajatel kuulus varustuse hulka teenistusrelv ja 10 kilogrammi raskune seljakott, samuti pidid nad läbima rännaku välivormis. Teised osalejad kandsid 15 kilogrammi raskust seljakotti. Neil, kel soov rännak emotsiooni pärast läbida, oli võimalik seda teha ka raskust kandmata.

Uue raja lõpetas esimesena Rain Seepõld, kes osales ilma relvata ehk kategoorias Vorm 2 ning tema lõpuajaks oli 2 tundi ja 33 minutit. Kaitseväe vormis ning relvaga lõpetas esimesena Tartu maleva kaitseliitlane Indrek Roos.

„Rada oli huvitav ja väljakutseid pakkuv, oli eriilmselist maastikku, erinevaid pinnavorme ning kokkuvõttes võib öelda, et tegemist oli huvitava rajaga,“ ütles Indrek Roos, kes on Scoutsrännakul osalenud mitmeid kordi, kuid seinini lõpetanud enamasti neljandana.

Vormikandjate arvestuses saavutas teise koha Steven Rehelem, kes esindas politseinikke ning kolmandana finišeeris Ilon Sikora. Vorm 2 arvestuses jõudis teisele kohale Rauno Tiks ning kolmandale Andres Palsi.

Kõiki võistlejaid, kes lõpetasid rännaku vähem kui nelja tunniga, autasustasid korraldajad medaliga. Lisaks said esimesed 100 vormi ja relvaga lõpetanud osalejat Scoutspataljoni embleemiga t-särgid. 1300 rännakul osalenud võistleja seas oli nii kaitseväelasi, liitlasi, kaitseliitlasi, politsei- ja piirivalveameti, vanglaameti ja teiste jõustruktuuride teenistujaid, riigikaitseõpetuse õpilasi kui ka tsiviilisikuid.

Scoutspataljon tänab kõiki maaomanikke, koostööpartnereid, omavalitsusi, riigiameteid ja sponsoreid, kes andsid panuse Scoutsrännaku ning uue raja korraldamisse.

Scoutspataljon on 1. jalaväebrigaadi koosseisus kuuluv professionaalse väljaõppega iseseisvaks lahingutegevuseks võimeline kiirreageerimissuutlikkusega manööverüksus. Scoutspataljon asutati 21. detsembril 1918 ja taasasutati 29. märtsil 2001.

Video:

Kümme nädalat kestnud rühmaparameedikute väljaõppes keskenduti eelkõige lahingkannatanutele, kuid kursuse jooksul omandasid õppurid ka vajalikke teadmisi, oskusi ja kogemusi, mida võib neil vaja minna erinevates elulistes olukordades, mil on vajadus anda erakorralist meditsiiniabi.

Õppurite endi kui instruktorite hinnangul andis kõige parema ja elulisema kogemuse väljaõppes just läbitud kiirabipraktika Tallinna kiirabis kui sooritatud väliharjutused. Nii hinnatigi viimaks sellel nädalal Harjumaal Kautla lähistel maastikul toimunud meditsiinikursuse lõpuosas osalejate praktilisi oskusi lahendada kriisiolukordi.

Toimunud kursuse parimaks õppuriks valiti Vahipataljoni ajateenija nooremseersant Janis Krupinš, kes näitas üles pühendumist meditsiiniväljaõppesse, häid juhtimisomadusi ja väga head meeskonnatöö oskust.

Meditsiini väljaõppekeskus on Ämaris asuv kaitseväe toetuse väejuhatuse tervisekeskuse allüksus, mille ülesandeks on kaitseväe meditsiinialase väljaõppe läbiviimine. Lisaks erineva tasemega parameedikute väljaõppele toimuvad seal missiooniüksuste meditsiinikursused.

Fotod: 

Video: 

„Käsil on kursus, kus äsja sõduri baaskursuse lõpetanud reamehed õpivad madrusteks,“ ütles õppegrupi vastutav vanemmadrus Henri Seppel. „Sõjalaevadele jõudes on neil juba põhiteadmised avariivarustuse kasutamiseks ja eriolukordades hakkama saamiseks.“

 Neljapäeval Revali merekoolis peetud õppepäeval harjutati laevade tulekustutussüsteemide ja -varustuse kasutamist ning hooldamist. Samuti prooviti läbi tulekollete kustutamise strateegiad ning läbiti katseid õpitu kinnistamiseks.

Samal päeval said kursuslased teadmised veekeskkonnas valitsevatest võimalikest ohtudest. Õpiti laevadel kasutatavate päästevahendite eripärasid ning viise nende sihtotstarbeliseks kasutamiseks. Praktilise harjutusena mängiti läbi laeva mahajätmine, millele järgnes tagurpidi avanenud päästeparve ümberkeeramine ja ettevalmistumine päästeoperatsiooniks.

Tänavu esimesel mereväelase baaskursusel osaleb kokku 35 tegevväelast ja ajateenijat. Neli nädalat kestva kursuse peavad läbima kõik sõjalaevadele teenima asuvad kaitseväelased.

Mereväelase baaskursust viiakse läbi kahel korral aastas. Kursusel omandavad õppurid merenduse algteadmised ja saavad ülevaate väeliigi ülesannetest. Samuti omandatakse praktiline kogemus tegutsemaks eriolukordades, nagu näiteks tulekahjude, lekete või koguni laeva mahajätmise korral.

Fotod:
Video:

„Võib rõõmuga tõdeda, et õnnestunud õppuse põhiraskust on kandnud just Gruusia ohvitserid. Seda nii õppuse ettevalmistamisel, läbiviimisel kui ka fookuses oleva brigaadistaabi juhtimises ja mehitamises,“ ütles kindralmajor Herem, kelle sõnul annab see tunnistust, et Gruusia on ohvitseride ning allohvitseride haridus- ja karjäärisüsteemi arendamisel astunud pika sammu edasi.

Kolmapäeval vaatles kaitseväe juhataja Lõuna-Osseetia kontrolljoont, kus kindralmajor Heremile anti terviklik ülevaade olukorrast okupeeritud aladel, seal toimivast Venemaa halduskorraldusest ja kohalike elanike lahkumisest territooriumilt.

Gruusia on uuesti üles ehitamas ajateenistuse süsteemi ning on avatud Eesti kogemusele selles valdkonnas. Eesti kaitsevägi on omalt poolt valmis Gruusia arenguid teadmiste ja kogemustega toetama.

„Loomulikult teeb Gruusia ise oma valikud, kuid Eestil on pakkuda midagi, mis on hästi õnnestunud – ajateenistus ja sellel põhinev reservvägi,“ ütles kindralmajor Herem.

Ta lisas, et samas on Eestil omakorda õppida Gruusialt, sest Gruusia on osalenud sõjas, kaitsnud oma riigi terviklikkust ning on täna keerulises julgeolekuolukorras, kus osa riigi territooriumist on okupeeritud.

Esmaspäevast reedeni kestnud töövisiidil kohtus Eesti kaitseväe juhataja oma ametivenna kindralmajor Vladimer Chachibaia ja Gruusia kaitseministri Levan Izoriaga. Lisaks asetas kindralmajor Herem pärja Gruusia langenud kangelaste memoriaalile ning külastas erioperatsioonide väljaõppebaasi.

Fotod:

Õppuse peamine eesmärk oli treenida 2. jalaväebrigaadi sõjaaja koosseisu kuuluvate üksuste staape ning tihendada piiriülest koostööd Läti maakaitse Zemessardze 2. brigaadiga.

„2. jalaväebrigaad on süsteemselt arenev organisatsioon ja meie jaoks on oluline harjutada relvaliikide koostööd ning tegutsemist ühiselt Läti Zemessardzega,“ ütles 2. jalaväebrigaadi staabiülem kolonelleitnant Tarmo Luhaäär lisades, et õppuse käigus nii brigaadi üksustele kui Kaitseliidu Lõuna- ja Lääne lahingugruppidele loodud taktikalised väljakutsed leidsid lahenduse.

Ülesehituselt on Lõunatorm arvutipõhine juhtimispunkti õppus (CAX/CPX – Computer Assisted Exercise/Command Post Exercise), mis toimus tänavu teist aastat samaaegselt nii Tartu Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste matkekeskuses kui Lätis Aluksnes, kus paikneb Zemessardze 2. brigaadi staap.

Õppuse käigus kuvatakse lahingutegevus selleks loodud simulatsioonisüsteemis, mida juhivad taktikalise raadivõrgu kaudu juhiseid saavad operaatorid. Selline ülesehitus võimaldab üsna reaalselt läbi mängida erinevaid lahingusituatsioone ning lahendada tehnilisi, taktikalisi ja logistilisi väljakutseid ilma, et tooks tuhandeid sõdureid reaalselt maastikule.

2. jalaväebrigaad on peamiselt Lõuna-Eestis paiknev kaitseväe struktuuriüksus, kuhu rahuaegsesse koosseisu kuuluvad Kuperjanovi jalaväepataljon, tagalapataljon ja staabi-sidekompanii. Ülejäänud üksused formeeritakse sõjaolukorras regulaarselt täiendõpet saavate reservväelaste baasil.

Eesti kaitseväe juhataja saab oma visiidi käigus ülevaate olukorrast Gruusia okupeeritud aladel, Gruusia reserv- ja mobilisatsioonisüsteemist ning 2017. aasta kevadel taastatud ajateenistusest. Lisaks on plaanis külastada visiidi jooksul ühisõppust NATO-GRUUSIA 2019 ning Gruusia erioperatsioonide väljaõppebaasi. Samuti asetab kindralmajor Martin Herem pärja Gruusia langenud kangelaste memoriaalile.

„Me toetame endiselt Gruusia lähenemist NATOle,“ ütles kindralmajor Martin Herem lisades, et Gruusia on pikka aega üles näidanud oma suurt pühendumist panustada NATO erinevatesse operatsioonidesse. Vaatamata vastasseisule Ukraina ja Venemaa vahel, mis on pingestanud olukorda Mustal merel, kus Venemaa on astunud agressiivseid samme Ukraina vastu.

„Must meri omab suurt strateegilist tähtsust ja me peame kaasama Gruusia NATO diskussioonidesse, mis puudutavad regiooni turvalisust,“ ütles kindralmajor Herem.

Suhted Gruusiaga on Eesti jaoks välispoliitiline prioriteet alates 1992. aastast, mil kahe riigi vahel sõlmiti diplomaatilised suhted ning alates sellest on Eesti poliitiline toetus Gruusiale olnud järjepidev. Eesti toetab Gruusia territoriaalset terviklikkust ja panustab Gruusia Euroopa Liidu ja NATO suunalisse integratsiooni. Nii on Eesti Gruusiale jaganud oma reformikogemusi arengukoostöö projektide kaudu - Gruusia riigiametnike ja noorte diplomaatide koolitamine, tudengitele õppimisvõimaluste pakkumine, kutsehariduse reformine ja riigi haldussuutlikkuse tõstmine, samuti Euroopa Liidu nähtavuspoliitikat puudutavaid projekte.

Näiteks 2016. aasta märtsis sõlmisid Kaitseväe ühendatud õppeasutus (KVÜÕA) ja Gruusia riigikaitseakadeemia vastastikuse mõistmise memorandumi, mis väljendab kahe õppeasutuse häid suhteid ning on olnud edaspidise koostöö alustalaks. See on andnud võimaluse nii Eesti kui Gruusia allohvitseridel käia end vastastikku täiendamas.

Kuid peale teadmiste jagamise antakse teineteisele ka praktilist abi. Näiteks on Eesti ja Gruusia allohvitseride väljaõppe süsteemid üsna sarnased, mistõttu pakuvad Eesti välja töötatud süsteemid neile suurt huvi. Enim just väljaõppekavasid puudutavad süsteemid, nagu allohvitseride ja ohvitseride väljaõppe sidumine, rotatsiooniplaanid ja karjäärimudelid.

Samuti toimub ka pidev koostöö Gruusia rahvuskaardi ja Eesti kaitseliidu vahel, kus Gruusia on võtnud arvesse Eesti soovitusi reservistide osas. Lisaks on Eesti eksperdid aidanud Gruusias luua rahvuskaardi koolituskeskuse ja koostööd on tehtud ka ohvitseride koolitamisel. Ka on Gruusia ohvitserid osalenud suurõppusel Siil ning Eesti sõdurid käinud Gruusias NATO õppustel. 

Gruusia ise on välja toonud, et neil on Eesti läbitud väljakutsetest palju õppida ning tulevikus saab olema üheks sääraseks suureks väljakutseks küberturvalisus, milles loodetakse nii Eesti teadmistele kui praktilisele abile.

„Ühendriikide õhuväe pommituslennuk B-52 teostas Eesti õhuruumiga tutvumislennu, mille käigus viidi läbi ka õhutoetuse protseduuride harjutamine Tapa piirkonnas maastikul viibinud õhutulejuhtidega,“ ütles õhuväe staabi operatiivjaoskonna ülem kolonelleitnant Hardi Lämmergas.

Tema sõnul on B-52 saabumine Eesti õhuruumi selge märk Ühendriikide pühendumisest Eesti kaitsmisele ja tunnistus usaldusest nii meie kui ka Tapal teenivate NATO lahinggrupi kaitseväelaste vastu.

„Eilne koostööharjutus on järjekordne näide sellest, kui tihe on meie igapäevane koostöö oma liitlasriigi Eestiga,“ ütles Ameerika Ühendriikide saatkonna ajutine asjur Elizabeth Horst, kelle sõnul aitavad sellised harjutused õppida NATO liitlastel üksteise kaitsmist paremini toetama.

Treeningu peamine eesmärk oli lennuüksuse koostöö harjutamine maaväe üksustega, kus olulist rolli kahe väeliigi integreerimisel etendavad õhutulejuhid, kes juhivad eesliinilt lahingulennukite rünnakuid vastase pihta. Samuti harjutas B-52 meeskond lähenemist Tallinna lennuväljale, peale mida lendas lennuk lääne suunas üle Tallinna.

Strateegiline pommitaja B-52 sooritas eilse lennu Ühendkuningriigi Fainfordi kuninglikust õhuväebaasist ning kuulub Ameerika Ühendriikide õhuväe 2. Pommitajate Divisjoni (2nd Bomb Wing) koosseisu, mille kodubaas on USA-s Barksdale õhuväebaasis Louisianas.

Sääraseid õppuseid korraldavad Ameerika Ühendriigid regulaarselt, et hinnata oma valimisolekut ning vajadusel täita ka enda julgeolekukohustusi. Samuti suurendatakse harjutustega NATO liitlaste treenitustaset, mis on vajalik potentsiaalsetele kriisidele reageerimiseks üle maailma.

B-52 on Ameerika Ühendriikide õhuväe suurima pommitaja, mis võeti esmakordselt kasutusele juba 1955. aastal. Pidevate uuenduste tulemusel on lennuki praegu kasutuses olev variant varustatud moodsate mootorite, raadioelektroonika ja relvastusega.

Lennuki relvastusesse kuuluvad nii traditsioonilised kui ka juhitavad pommid, miinid ning mitmesugused tiibraketid. Moderniseeritud B-52 varustuse hulka kuulub ka terve rida kaasaegseid elektroonilise sõjapidamise vahendeid.

B-52 suudab kanda kuni 27,5 tonni erinevat relvastust ja võib lennata helikiiruse lähedase kiirusega kuni 1047 km/h ning ilma tankimata kuni 16 000 kilomeetri kaugusele ning 15 kilomeetri kõrgusel. Pommitaja suurim kaal õhkutõusmisel on 220 tonni.

Fotod lähenemisharjutusest:

Kaitseväe keskpolügoonil rajasid kuperjanovlased nädala alguses kindlustatud kaitsepositsioonid, mis võimaldaksid peatada vastase soomusüksuse rünnaku. Kolmapäevast reede varahommikuni mehitasid sõdurid positsioonid ning harjutasid kaitselahingut vastast etendanud Scoutspataljoni soomuskompanii ja Kalevi jalaväepataljoni motoriseeritud üksuse vastu.

„Sõdurid said õppuselt Paastuäike väärt kogemuse, kuidas sõdida soomustehnikat kasutava vastase vastu, seda nii päeval kui öösel. Ajateenijatest rühma- ja jaoülemad juhtisid üksuseid professionaalselt kasutades ära eelnevas väljaõppes saadud oskusi ja teadmisi,“ ütles õppuse üldjuht major Vaido Siska.

Nursipalu harjutusväljal valmisid jalaväerühma kindlustatud positsioonid, mis võimaldavad tulevikus korraldada Lõuna-Eestis suuremahulisemaid taktikalisi harjutusi. Nii keskpolügoonil kui Nursipalus oli kaevetöödel abiks rasketehnika 1. jalaväebrigaadi pioneeripataljonist.

Major Siska sõnul laiendavad tehtud rajatised koos valmiva sihtmärgialaga tunduvalt kogu 2. jalaväebrigaadi üksuste väljaõppevõimalusi. „Juba järgmisel kuul kasutame rajatud kaevikuliini jalaväerühma lahinglaskmistel, mida toetavad miinipildujad,“ lisas major Siska.

2. jalaväebrigaadi koosseisu kuuluv Kuperjanovi jalaväepataljon on üks kaitseväe suurimaid väljaõppeüksuseid. Pataljonis saavad väljaõppe nii jalaväe-, miinipilduja- kui erinevatel lahingutoetuserialadel teenivad sõdurid.

Fotod:
Video: