Uudised

Veteranidele pühendatud sõpruskohtumisest jäähokis võtsid osa Põhja- ja Lõuna-Eestis teenivad veteranid, kaitseväelased ja kaitseliitlased. Mängu võitis Põhja-Eesti esindus 7:4, Lõuna-Eesti meeskond teenis järgnenud karistusvisete seeria võiduga ühe lisapunkti, mis tegi kohtumise lõppseisuks 7:5.

Sõpruskohtumise sümboolse lahtiviske tegi Eesti Vigastatud Võitlejate Ühingu juhatuse liige veebel Rasmus Penno, kellele andsid mängijad üle ka omapoolse 300-eurose annetuse Sinilillekampaania toetuseks.

Veteranihoki sõprusmängu traditsioon sai alguse 2016. aastal Tartus. Pärast seda on mängu peetud vaheldumisi Tallinnas ja Tartus, Kohtla-Järvel toimus Veteranihoki esmakordselt. Sinilillekampaania jätkub erinevate üritustega ja kulmineerub Veteranipäeval 23. aprillil toimuva Veteranirockiga Tallinnas Vabaduse väljakul.

Veteranipäeva ja Sinilillekampaaniaga täname ning tunnustame neid mehi ja naisi, kes on sõjalistel operatsioonidel kodust kaugel tugevdanud Eesti julgeolekut ja rahvusvahelist tõsiseltvõetavust, samuti nende perekondi ja lähedasi. Vaata lisa: .

Töögrupp analüüsis kaheksa liitlas- ja partnerriigi osalusel väikeriigi käsutuses olevaid ründekünnise tõstmise viise ja võimalusi ning töötas välja asjakohase võimeanalüüsi ja -planeerimise metoodilise raamistiku.

„NATO SAS-131 töögrupp andis Alliansile ajakohase analüüsi väikeriigi võimalustest heidutada ülekaalukat vastast,“ ütles auhinda üle andes süsteemianalüüsi paneeli eesistuja dr. Ana Barros. „Loodud metoodika aitab väevõime pikaajalisel planeerimisel paremini määratleda võimetasemeid ja nende loomiseks vajalikke ressursse.“

Töögruppi kuulusid lisaks Eestile veel Horvaatia, Norra, Rootsi, Sloveenia, Soome, Suurbritannia ja Tšehhi Vabariigi esindajad. Töögruppi juhtis kaitseväe akadeemia ressursihalduse grupi juhataja dr. Jaan Murumets.

Töögrupi raport „Threshold Concepts for and by Smaller Forces“ on eelavaldatud NATO teadus- ja tehnoloogiaorganisatsiooni veebiportaalis ScienceConnect ning ootab avaldamisjärge ka paberkandjal. Uuringu eestikeelset kokkuvõtet saab peagi lugeda „Sõjateadlases“.

Kopterite peamiseks ülesandeks Eestis on toetada Tapal teenivat liitlaste lahingugruppi. Lisaks tehakse tihedat koostööd Eesti kaitseväelastega ning osaletakse õppusel Kevadtorm. Plaani kohaselt ühinevad eile saabunud kopteriüksusega aprilli teises pooles ka viis ründekopterit Apache.

Eestisse saabunud kopterid kuuluvad Ühendkuningriigi maaväe lennukorpuse 661. eskadrilli, mille kodubaasiks on Somersetis paiknev Yeoviltoni kuninglik mereväe õhubaas. Kopterid hakkavad paiknema Ämari lennubaasis.

661. eskadrilli ülem major Al Rivetti sõnul on eskadrilli liikmed Eestisse naasmise üle väga elevil. „See loob meile väga palju võimalusi ja me juba ootame, et saaksime taaskord töötada oma NATO liitlastega. Oleme eriti ootusärevuses, kuna seekord tuleme Eestisse koos Apache kopteritega, mis tugevdab meie omavahelist koostööd veelgi,“ ütles major Rivett.

Ühendkuningriik saatis Wildcat kopterid esmakordselt lahingugruppi toetama eelmisel kevadel. Hetkel teenib lahingugrupis kokku üle 1000 kaitseväelase ning sellest enamuse moodustab Ühendkuningriigi kuninga husaaride rügement.

Mitmeotstarbeline kopter AW159 Wildcat on toodetud Augusta Westlandi poolt (nüüdseks kuulub firmale Leonardo) ning on eelkõige mõeldud ründe- ja luurelendude jaoks.

Estpla-30 rühmaülem nooremleitnant Aigar Piirisild hindas patrulli kordaläinuks. „Rühm sai esimese kogemuse operatsioonialal tegutsemisel ning kohtus kohalike julgeolekujõududega. Oleme loonud hea aluse tulevaste ülesannete edukaks täitmiseks,“ ütles nooremleitnant Piirsild.

Üleelmisel nädalal Malisse saabunud Estpla-30 võttis vastutuse üle peatselt Eestisse naasvalt jalaväerühmalt ESTPLA-28. Eesti sõdurite ülesandeks Malis on Gao linnas asuva Prantsusmaa välibaasi ja selle lähiümbruse julgeoleku tagamine. Operatsioonil Barkhane osaleva Eesti kontingendi tuumiku moodustab Scoutspataljoni jalaväerühm, mida toetab mehaanikutest, logistikutest, sidemeestest ja meedikutest koosnev toetuselement. Kokku on kontingendi suurus ligi 50 inimest.

Operatsioon Barkhane on Prantsusmaa juhitav mässutõrjeoperatsioon Saheli piirkonnas. Selle eesmärk on toetada viie riigi (Mauritaania, Mali, Burkina Faso, Niger, Tšaad) võitlust islamiäärmuslastega ning seeläbi tõkestada ka Euroopasuunalist ebaseaduslikku immigratsiooni ja inimkaubandust.

Ametlikult 9. aprillile langevat üksuse sünnipäeva tähistati pataljonis terve nädala kestel, alustades esmaspäeval pataljoni reservväelase nooremseersant Georg Abozenko poolt ajateenijatele korraldatud malesimultaaniga ning lõpetades täna toimunud piduliku rivistuse, avatud uste päeva ning pataljoniülema vastuvõtuga tegev- ja reservväelastele.

Logistikapataljoni ülem kolonelleitnant Argo Reidla õnnitles rivistusel pataljoni isikkoosseisu ja reservväelaseid, tänas külalisi ja tsiviilpartnereid toetuse eest ning andis parimatele sõduritele üle ergutused. „Tuld sülgav terasdraakon meie embleemil sümboliseerib jõudu ja kiirust, mis on meie pataljoni olemuses. Oleme alati valmis toetama kaitseväge tervikuna Eesti riigi ja rahva kaitsel,“ ütles kolonelleitnant Reidla.

Toetuse väejuhatuse ülem kolonel Toomas Susi tunnustas oma pöördumises pataljoni teenistujaid ja ülemat ning tänas kõiki reservväelasi, kes läbi õppekogunemistel osalemise või muul moel logistikapataljoni selle ülesannetes ja arengus toetanud on. „Teie, ühiselt koos kõigi teiste reservväelastega üle Eesti, annate meie kaitseväele tõelise jõu. Jõu, mida on vaja, et hoida seda väärtuslikku järjepidevust ja usaldusväärsust meie tegevuses. Jõu, millega iga päev vaenlast heidutada ja vajadusel vaenlase vastu võidelda. Teist sõltub määratult palju,“ ütles kolonel Susi vastuvõtule kogunenud tegev- ja reservväelastele.

Külalistel oli täna võimalik tutvuda logistikapataljoni sõdurite varustuse, relvastuse, tehnika ja masinatega ning proovida osavust õhkrelvadega märki lastes. Omapärast võrdlusmomenti pakkus 100 aasta vanune soomusauto „Estonia“, mis osales Vabadussõjas soomusautode kolonni koosseisus, kõrvutatuna tänapäevase soomukiga, mis on kaitseväes kasutuses. Lisaks hindasid pataljoni ajateenijad laste poolt pataljoni joonistusvõistlusele saadetud töid. Sünnipäevapeole kohaselt pakuti külalistele sõdurisuppi ja kringlit.

Logistikapataljon on kaitseväe toetuse väejuhatuse allüksus, mille peamisteks ülesanneteks on kaitseväe väe- ja struktuuriüksustele logistilise toetuse osutamine, kaitseväe logistilise erialaväljaõppe tagamine ning logistiliste ülesannetega sõjaaja reservüksuste ettevalmistamine. Logistikapataljon asub Ämari lennubaasi territooriumil. Logistikapataljon loeb end auto-tanki rügemendi järeltulijaks. Auto-tanki rügement, mis koondas endas tollase Eesti sõjaväe soomusautod ja kergetankid, loodi 9. aprillil 1919 soomusautode kolonnina, selle nime all osaleti ka Vabadussõjas.

Fotod:

„Eesti meedikute jaoks on õppus korda läinud – oleme saanud harjutada läbi kõik välihaigla vajalikud logistilised tegevused ja erinevad raviprotseduurid,“ ütles Eesti kontingendi ülem major Indrek Olveti. „Õppusel oli meil suurepärane koostöö soomlaste kirurgilise ja meditsiinilise simulatsiooni meeskonnaga ning ma olen ka tänulik Rumeenia poolele külalislahkuse eest,“ lisas major Olveti.

Teisel aprillil alanud õppuse käigus harjutasid haigla töötajad haavatutele elupäästva esmaabi andmist. Harjutustel kasutati ka Soome kaitseväe simulatsioonimannekeeni, mis võimaldas osalejatel läbi harjutada erinevaid meditsiinilisi protseduure. Õppuse üheks põhieesmärgiks oli maastikul haigla asukoha vahetuse harjutamine, tagades sealjuures võimalikult kiiresti uues asukohas töö jätkumine.    

Eesti kaitseväe välihaigla oli Vigorous Warrioril ainus omanäoline, haiglat on võimalik liigutada ühest kohast teise, olles kolme tunni pärast jälle tegutsemisvalmis. Selline operatiivsus võimaldab tagada meditsiinilist abi sõja ja kriisi korral kiiresti muutuvates oludes, kui haiglat peab liigutama kohta, kus ei ole meditsiinivõimekust aga on vajalik anda elupäästvat abi. Eesti välihaigla kompleks on välja töötatud koostöös Eesti kaitsetööstusliidu ettevõtetega SEMETRON ja MARU. 

Eesti välihaigla töös osalesid KVÜÕA sõja- ja katastroofimeditsiini keskus, 1. jalaväebrigaadi tagalapataljon, küberväejuhatuse staabi- ja tagalakompanii, lennubaas, toetuse väejuhatuse tervisekeskus, Eesti kaitseväe reservväelastest meedikud erinevatest haiglatest ja kiirabiasutustest ja Soome reservväe meedikud.

„Meie tavaline tegevus sellises olukorras on leida võimalus ümber paikneda soodsamale kohale, et jätkata oma põhiülesande täitmist.  Seda sõdurid tegidki – ühed katsid, teised panid asjad kokku, masinatele ning ära. Mõlemad osapooled tegid head tööd ning kindlasti on taolised harjutused põnevad ning õpetlikud,“ ütles õppuse juht nooremleitnant Rasmus Aaslaid kes lisas, et elukutseliste sõdurite vastu tegutsemine pole kindlasti kerge, kuid ajateenijad suutsid kainet meelt säilitada.

Rünnaku alla sattunud üksust juhtinud aspirant Karl Ossi ütles, et kuigi tulemus võib alati parem olla, täitis rühm tema hinnangul oma ülesannet korralikult. „Mehed olid tublid ning kui alguses tekkiski lahingukaos, siis me võtsime ennast üpriski kiiresti kokku ning igaüks teadis hästi, mis tema tegema peab,“ ütles aspirant Ossi.

Õppuse stsenaariumi kohaselt ründas positsioonidel paiknevat õhutõrje üksust üle kahe korra suurem vastane. Eesmärgiks oli luua ajateenijatele olukord, kus neid ründab tundmatu vastane ning testida sõdurite sellises olukorras tegutsemiseks vajalikke teadmisi ja oskuseid. Kokku osales harjutusel ligi 200 kaitseväelast.

Suurbritannia üksuse liige seersant Philip MacPhail ütles, et mõlemad harjutuse pooled said demonstreerida oma võimekusi ning üht-teist õppida. „Kuigi meie kodumaa maastik on Eesti omaga üsna sarnane, pole me harjunud metsas võitlema. Me õpime meie Eesti kolleegidelt, kes on eksperdid sõjapidamises metsades, väga palju,“ ütles seersant MacPhail.

Järgmine liitlaste ja Eesti ajateenijate ühisharjutus, õppus Furious Tornado, toimub tuleval nädalal Kaitseväe keskpolügoonil ning selle eesmärgiks on valmistuda 29. aprillil algavaks kaitseväe õppuseks Kevadtorm.

Fotod:

„Õppus andis võimaluse parandada koostööd 1. jalaväebrigaadi üksuste staapide vahel, liita brigaadi tegev- ja reservväelasi ühtseks meeskonnaks ning harjutada brigaadi rünnaku läbiviimist. Samal ajal saime kaasata brigaadi tegevuse planeerimisse ja juhtimisprotsessi ka värskelt saabunud uue liitlaste lahingugrupi,“ ütles brigaadiülem kolonel Vahur Karus ning lisas, et enne õppust Kevadtorm on oluline saada terviklik pilt 1. jalaväebrigaadi juhtimisvõimekusest.

Kindralmajor Herem külastas täna koos Rootsi kaitseväe juhataja kindral Micael Bydéniga Rootsi mereväe 1. rügementi, kus tutvus Rootsi rannakaitse võimekuse, põhimõtete ja ülesehitusega. Samuti kohtus kaitseväe juhataja Rootsi kaitseministri Peter Hultqvistiga ning asetas pärja kõigi veteranide mälestusmärgi jalamile. Eile sai kaitseväe juhataja ülevaate julgeolekuolukorrast regioonis, Rootsi kaitseväe arengutest ja kodukaitse tegevusest.

„Vaatamata asjaolule, kas Rootsi kuulub NATO-sse või mitte, oleme me väga sarnases julgeolekuruumis ja –olukorras. Samuti on meie riikide riigikaitse ülesehitus üsna sarnane, mis annab võimaluse kogemusi vahetada,“ ütles kindralmajor Herem.

Rootsi taastas kohustusliku ajateenistuse 2017 aastal, pikemas perspektiivis on eesmärgiks seatud kutsuda aastal 2022 teenistusse ligi 6000 ajateenijat, kellele lisanduvad veel vabatahtlikult teenistusse saabunud.

Kindralmajor Heremi sõnul ei saa Rootsi regioonis julgeolekuküsimustes jääda kõrvalseisjaks ning riigi 2022. aastaks 6,5 miljardi euroni tõusev kaitse-eelarve annab neile võimaluse oma võimeid märgatavalt suurendada. “Rootsi järgib oma kaitseplaanides totaalkaitse doktriini, mis on üles ehitatud elukutselistele, ajateenistusele, reservväelastele ja kodukaitsele, mis on meie Kaitseliidu analoog. Ka nemad peavad hoolimata oma kogemustest sõjalise kaitse ülesehituses kohanema kiiresti muutuva julgeolekuolukorraga,“ ütles kindralmajor Herem.

Kindralmajor Herem ütles veel, et Rootsi on väga huvitatud osalemisest erinevatel õppustel ja staabitöös meie piirkonnas ning see huvi koostöö osas on vastastikune – näiteks on Kaitseliit otsustanud osaleda Rootsi suurõppusel Aurora 2020.  „Rootsi Kuningriik toetab meid ka ohvitseridele hariduse andmisega. Väga hea on koostöö kahe mereväe vahel, täna on meil siin õppimas üks mereväe ohvitser. Samuti panustavad rootslased Balti Kaitsekolledži töösse,“ lisas kindralmajor Herem.

Eestit ja Rootsit ühendab sõjaliselt veel Ühendkuningriigi juhitav kiirreageerimisvõimekusega ühendekspeditsioonivägi, mis korraldab sel suvel õppuse Läänemere piirkonnas, sealhulgas ka Eestis. 

Fotod:

Suurtükiväepataljoni tulepatarei ülem kapten Tanel Tatsi sõnul olid nädalavahetusel toimunud lahinglaskmised erilised nii sõdurite kui ka tegevväelaste jaoks. „Lahinglaskmiste märksõnadeks olid  reaalsus, kindlus ning täpsus. Sõjaajal ei saa haubitsameeskond pärast lasu sooritamist samale paigale jääda, sest mõne aja pärast tuleb sinna vastase tuli. Kindlus aitab positsioonide vahetamisel ohutusreeglitest kinni pidada ning täpsusest sõltub sihtmärkide hävitamine,“ ütles kapten Tatsi.

Nooremseersant Rando Raja hinnangul olid lahinglaskmised tavapärasest keerulisemad kuid samas ka põnevamad. „Kui eelmised lahinglaskmised toimusid meie jaoks üsna staatiliselt – haubitsad olid määratud positsioonidel ning käsuga muudeti vaid sihtmärgiala, siis seekord saime me harjutada ka positsioonide vahetamist,“ ütles nooremseersant Raja ja lisas, et liikuva taktikaga lahinglaskmised eeldavad kokku harjutanud meeskonda ning erilist ettevaatlikkust.

Kokku võttis lahinglaskmistest osa üle saja suurtükiväelase. Sel nädalal saavad ajateenijad lihvida oma laskeoskust koos reservõppekogunemisele kutsetud reservväelastega.

Suurtükiväepataljon on brigaadi lahingutoetusüksus, mille ülesandeks on vastase kiire ja efektiivne mõjutamine kaudtulega.

Video:

Fotod: