Uudised

Mõlemad kindralid toonitasid oma külaskäigul liitlassuhete vajalikkust ning senist head koostööd Barkhane missiooni panustavate riikide vahel. Briti kaitseväe juhataja kindral söör Nicholas Patrick Carter lisas, et Ühendkuningriigi Euroopa Liidust lahkumine ei mõjuta seniseid häid liitlassuhteid.

Operatsioon Barkhane on Prantsusmaa juhitav mässutõrjeoperatsioon Saheli piirkonnas mille eesmärgiks on toetada piirkonna viie riigi (Mauritaania, Mali, Burkina Faso, Niger, Tšaad) võitlust islamiäärmuslastega ning seeläbi tõkestada ka Euroopasuunalist ebaseaduslikku immigratsiooni ja inimkaubandust.

„Kõigepealt tuli leida sobivad kandidaadid erinevatesse kategooriatesse ja nii jagunesidki meie meeskonna liikmed küberväejuhatuse ja vahipataljoni vahel. Seejärel koostasin meile treeningplaani, mille järgi treenisime vähemalt kaks kuud ennem võistlusi,“ ütles meeskonnavanem staabiveebel Siim Tambaum küberväejuhatusest meenutades, kuidas käis võistlusteks valmistumine. Lisades, et treeningplaan oli osalejatel pidevas muutuses seoses nende teenistuse kohustustustega.

„Kolm kuud ennem võistlusi kontakteerusin USA poolega, et saada sealt poolt võistluse juhend koos informatsiooniga, milliseid andmeid neil vaja läheb, et meie võistkond saaks võistlustel osaleda. Sealt saadud juhendiga koos saime ka nimekirja, millised varustuse elemendid peavad meil kaasas olemas olema,“ lisas Tambaum.

Ja nii suundusidki küberväejuhatusest staabiveebel Siim Tambaum, nooremleitnant Aleksandr Afanasjev, kapral Kevin Vabaorg ning vahipataljonist veebel Kalmer Antsov Ameerika Ühendriikide Marylandy osariiki, et võtta mõõtu teiste kaitseväelastega.  

Esimesel võistluspäeval ootas võistlejaid ees 18 kilomeetri pikkune kiirrännak koos 18 kg varustusega. Eesti meeskond võitis antud rännaku ohvitseride ja allohvitseride kategoorias ning sõduri kategoorias jäädi kolmandaks. Samuti tuli rinda pista esse kirjutamises kui lahingulistes tegevustes.

Teisel võistluspäeval ootas võistlejaid ees aja peale takistusriba läbimine, stressilaskmised nii automaadist M4 kui püstolist M9 ning kirjalik test, mis põhines Ameerika Ühendriikide armee erinevatel regulatsioonidel ja protseduuridel.

Kolmandal võistluspäeval orienteeruti 18 km pikkusel öisel rajal. Seejärel ootasid osalisi mitmed füüsilised ülesanded (käte kõverdused (teemant), kastile hüpped, lõuatõmbed, 20kg sangpommi tõsted (swing), kosmonaut, sprint 100m, madal roomamine 100m, kõrgel roomamine 100m, kotis hüpped 100m).

Viimasel päeval esinesid kõikide kategooriate võistlejad komisjoni ees, kus vaadeldi nende välimus, ettekannet, esinemisoskust, teadmisi Ameerika Ühendriikide regulatsioonidest ning kõik komisjoni liikmed said esitada esinejale vähemalt 3-5 küsimust.

Eesti meeskond saavutas võistlustel järgnevad tulemused:

• Ohvitseride kategoorias saavutas 1. koha 894 punktiga n-ltn Aleksandr Afanasjev (KÜVJ)
• Allohvitseride kategoorias saavutas 1. koha  920 punktiga vbl Kalmer Antsov (VaP)
• Sõdurite kategoorias saavutas 3. koha 770 punktiga kpr Kevin Vabaorg (KÜVJ)

Best Warrior Competition militaarvõistlust viib läbi USA Marylandi Rahvuskaart iga-aastaselt ning selle eesmärgiks on välja selgitada parimad kolmes kategoorias – ohvitseri, allohvitseri ja sõduri. Seda nii Marylandy National Guardy meeskondadest, Bosnia – Hertsegoviina kui Eesti meeskonnast. Meeskondliku arvestus ei olnud, nii nagu varasematelgi aastatel.

Eesti kaitseväelased osalesid võistlusel juba kolmandat korda. Võistlejad on jagatud kolme kategooriasse – sõdurid, vanemallohvitserid ja ohvitserid ning võistluse kestvuseks on neli kuni viis päeva. Edukaks olemine eeldab lisaks füüsilisele vastupidavusele tehnilist taipu, otsustamiskiirust ja taktikalisi oskusi, sealhulgas erinevate relvade käsitlemist, meditsiinilise abi osutamist, sideülesannete täitmist, aga ka näiteks öist orienteerumist.

Fotod:

„Uuel ametikohal on palju väljakutseid. Tööd on palju ja esmane suur rõhk läheb kindlasti allohvitseride haridusnõuete uuendamisele ja paljudele teistele igapäevast teenistust reguleerivate dokumentide kaasajastamisele,“ ütles uue kaitseväe veeblina tööd alustav staabiveebel Enn Adoson.

Kaitseväe veebli ametis alustav staabiveebel Enn Adoson alustas kaitseväe teenistust 1994. aastal Põhja üksik-jalaväekompanii ajateenijana. 2016. aastast teenib Adoson kaitseväe peastaabis vanemstaabiallohvitserina. Eelnevalt on ta teeninud muuhulgas 1. jalaväebrigaadi ja Scoutspataljoni veeblina ning NATO Brunssumi ühendväejuhatuse staabiallohvitserina. Sõjalisel välisoperatsioonil on staabiveebel Adoson osalenud Iraagis, Afganistanis, Bosnias ja Kosovos nii rühmavanema, jaoülema kui rahandusallohvitserina.

Läinud aastal lõpus pälvis Enn Adoson ka aasta allohvitseri tiitli. Tema kandidatuuri esitajate sõnul kannab staabiveebel Adoson endas kõiki kaitseväe põhiväärtusi. Teda iseloomustatakse kui lojaalset ja distsiplineeritud inimest, kes on tuntud oma suure töökuse ning korraarmastuse poolest. Lisaks karakteriseeritakse teda kui toetavat ja ustavat kamraadi, kellele võib alati loota. Staabiveebel Adosoni kandidatuuri esitajad tõstsid esile ka tema tööd MTÜ Eesti Vigastatud Võitlejate Ühingu asutaja ja juhatuse esimehena.

Ülemveebel Siim Saliste otsustas kaks aastat tagasi kandideerida NATO väejuhatuse veebliks ja tänavu jaanuaris osutus ta ligi 20 kandidaadi seast valituks ning NATO Euroopa vägede ülemjuhataja kindral Curtis Scaparrotti nimetas Saliste NATO operatsioonide väejuhatuse veebliks, kes kuulub NATO Euroopa vägede ülemjuhataja nõunike hulka. Veebli ülesandeks on alliansi allohvitseride esindamine ning nende vajaduste eest seismine NATO juhtkonnas.

Saliste hakkab oma uues positsioonis nõustama ja andma tagasisidet NATO Euroopa vägede ülemjuhatajale kindral Curtis Scaparrottile, kas tema plaanid on NATO üleselt kõigile kohale jõudnud ning millised on päris probleemid, millega NATO-s on vaja tegeleda. Uus ametikoht tähendab sedagi, et aprilli lõpus kolib Saliste Belgiasse. 

Kaitseväes alustas ülemveebel Siim Saliste oma teenistust 1994. aastal. Tema teenistuskohtadeks on olnud rahuvalve üksikkompanii, Balti pataljon, rahuoperatsioonide keskus, Scoutspataljon, kaitseväe ühendatud õppeasutused, maaväe staap ja NATO maaväe komponendi staap Heidelbergis.

2007. aastal lõpetas ta USA maaväe vanemallohvitseride akadeemia ning 2014. aasta mais sai temast kaitseväe veebel, kus tema vastutuseks sai kaitseväe allohvitseride ettevalmistus ja väljaõpe. Samuti on ta osalenud välisoperatsioonidel Kosovos, Bosnia-Hertsegovinas ja Afganistanis.

Kaitseväe veeblil on kindel koht kaitseväe juhtimissüsteemis kus ta esindab kogu rea ja allohvitserkonda. Kaitseväe veebel allub otse kaitseväejuhatajale, keda ta nõustab allohvitseride ja sõdurite teemadel.

Fotod: 

„Suhtekorralduse ja brändi sotsiaalmeedia kommunikatsiooni“ kategoorias pälvis esikohaväärilise Kuldmuna õppuse Siil 2018 meediaoperatsioonide keskuse kooseisu kuulunud sotsiaalmeediameeskond.

Sotsiaalmeedia meeskonda kuulusid kapten Andre Hansaar, seersant Rainer Olbri, kapral Tiit Tamberg, kapral Martin Vallimäe, reamees Karina Hartõkainen, reamees Viljar Rääsk, reamees Heiko Leesment ja reamees Aleksei Günter.

Juba 21. aastat korraldas Turundajate Liit (TULI) turunduskommunikatsiooni tegijate konkurssi Kuldmuna, millele kandideeris tänavu rekordilised 853 võistlustööd. Liidu tegevjuht Signe Kõiv ütles, et märkimisväärne võistlustööde arv muutis konkurentsi varasemaga võrreldes veelgi tihedamaks ja kergitas võidutööde taset.

"Kuldmuna võistlustöödest on näha, et loovus õitseb. Auhindade võitjad saavad enda üle erilist uhkust tunda, kuna ajalooliselt on esitatud kõige rohkem võistlustöid ja nii on Kuldmuna välja teeninud lahendused tõepoolest lausa kulla hinnaga," ütles Kõiv.

Auhinnagalal jagati välja 38 Kuldmuna, 44 Hõbemuna, 42 Pronksmuna ning 5 erimuna. Lisaks andis Tallinna Ülikooli tudengitest moodustatud varižürii välja 43 üllatusmuna.

Siil 2018 võidutöö tutvustus:
Kõik finalistid:

„Hea on tõdeda, et üha enam inimesi leiavad tee mere poole," ütles laevastiku ülem kaptenleitnant Peeter Ivask kursuse avamisel. „Kasutage seda võimalust – pingutage uute teadmiste ja oskuste omandamisel. Kõik, mida pärast lõpetamist laevadel teete, mõjutab otseselt terve meeskonna toimetulekut."

Mereväelase baaskursuse peavad läbima kõik sõjalaevadele teenima asuvad kaitseväelased. Kursusel saadakse ülevaade väeliigi ülesannetest, omandatakse merenduse algteadmised ning praktilised kogemused tegutsemaks kriisiolukordades, nagu näiteks tulekahjude või lekete korral.

Neli nädalat kestev kursus tipneb kirjaliku teadmiste kontrolli ja ööpäevase enesepääste kontrollharjutusega, kus mängitakse läbi laeva mahajätmine. Pärast kursuse läbimist algab teenistus sõjalaevadel, kus spetsialiseerutakse sidepidamise, miinitõrje-relvastuse, kokk-parameediku, motoristi või elektriku erialadele.

Mereväelase baaskursust viiakse Miinisadama linnakus paiknevas mereväekoolis läbi kahel korral aastas. Mereväekool tegeleb uurimus- ja arendustööga, koordineerib õppetegevust mereväes ning nõustab mereväelist väljaõpet ja õppetegevust kaitseväes.

„Kõue Turm on iga-aastane kogu KVÜÕA-d kaasav harjutus, mille seekordne eesmärk on kinnistada teadmisi ja oskusi allüksuste lahingtegevuse planeerimisel ja juhtimisel linnalahingus,“ ütles õppuse üldjuht kolonelleitnant Mart Sirel. „Me oleme väga tänulikud Tartu elanikele ja linnavõimule, et meil võimaldatakse seda harjutust linnaruumis läbi viia,“ lisas kolonelleitnant Sirel.  

Harjutusel loovad KVÜÕA tegevväelastest hindajad ja vahekohtunikud stsenaariumipõhised olukorrad rühmaülemate, kompaniiülemate ja pataljoni staapide rollides olevatele õppuritele, mille lahendamise käigus tuleb õppuritel olukorda analüüsida ja teha otsuseid allüksuse lahingulise eesmärgi saavutamiseks. Linnaruumis liikumine annab õppuritele keskkonnast parema ülevaate, mida klassiruumis ei saavuta.

„Kõue Turm“ on harjutus, millest võtavad osa ainult juhtimiselemendid, hindajad ja vahekohtunikud – kokku ligikaudu 150 tegevväelast veoautode ja maasturitega. Õppusel ei kasutata lahingvarustust ja imitatsioonivahendeid ning kaitseväelased ei sisene eravaldustesse ega häiri muul moel Tartu tavaelu.

2018. aastal toimus õppus „Kõue Turm“ Põlva ja Kastre valdades ja 2017. aastal Tartu ja Luunja valdades.

Kaitseväe ühendatud õppeasutused on Tartus paiknev Eesti ainus riigikaitseline kõrgkool, kus koolitatakse ohvitsere ja allohvitsere Kaitseväele ning Kaitseliidule.

Lisainfo harjutuse kohta: +372 533 27450 või [email protected].

Kursusel omandasid õppurid teadmised rühma- ja kompaniitasemel meditsiiniüksuse ülesannetest, struktuurist ja varustusest. Lisaks õpiti ja harjutati traumahaige käsitlust, pisikirurgia assisteerimist, sünnitusabi, haigete hooldust ja erinevaid raviprotseduure. Sõdurid läbisid ka kiirabipraktika ja haiglapraktikad Põhja-Eesti Regionaalhaiglas ja Ida-Tallinna Keskhaiglas erakorralise meditsiini, intensiivravi ning hooldusosakondades.

Kokku lõpetas kursuse viis ajateenijat ja kolm tegevväelast, kes võivad omandatud kvalifikatsiooniga tegutseda parameedikuna pataljoni meditsiinirühma sidumispunktis ja meditsiinikompanii välihaiglas.

Vanemparameediku erialakursust on toetuse väejuhatuse tervisekeskuse meditsiini väljaõppekeskuses õpetatud alates 2005. aastast. Seoses uue väljaõppetsükli käivitumisega ning uutele õppekavadele loomisega jäi äsja lõppenud vanemparameediku erialakursus viimaseks omataoliseks.

Meditsiini väljaõppekeskus on Ämaris asuv kaitseväe toetuse väejuhatuse tervisekeskuse allüksus, mille ülesandeks on kaitseväe meditsiinialase väljaõppe korraldamine. Lisaks erineva tasemega parameedikute väljaõppele toimuvad seal missiooniüksuste meditsiinikursused.

„Kalevi jalaväepataljon on läbi ajaloo olnud ja on ka praegu väärikas pataljon ning olla selle pataljoni ülem on auasi. Väljaõpe nii pataljoni kui ka brigaadi tasemel on kindlasti väga mitmekülgne ning väljakutset pakkuv,“ ütles uus pataljoniülem major Ain Tiidrus.

Major Tiidrus alustas kaitseväeteenistust ajateenistusse astudes 1996. aastal. Peamiseks teenistuskohaks on major Tiidrusel olnud Scoutspataljon, kus ta on aastate jooksul täitnud erinevaid ametikohti, viimasena C-jalaväekompanii ülemana. Kaitseväeteenistuse jooksul on major Tiidrus osalenud kokku kuuel välismissioonil Bosnias, Kosovos ja Afganistanis, täites viimasel kahel välisoperatsioonil Afganistanis kompaniiülema ülesandeid. Enne Kalevi jalaväepataljoni ülema ametisse asumist teenis major Tiidrus Kaitseliidu peastaabis väljaõppeosakonna ülema ametikohal. Sõjalise hariduse on major Tiidrus omandanud KVÜÕA Kõrgemas sõjakoolis ning Balti Kaitsekolledžis. Teda on tunnustatud muuhulgas Scoutspataljoni teenetemärgiga, Kotkaristi IV klassi teenetemärgiga ning Kaitseväe teenetemärgiga lahinguliste teenete eest.

„Annan major Tiidrusele üle lahinguvõimelise pataljoni, kus minu ametiaja jooksul on muutunud nii suhtumine ajateenistusse, tegevväelaste ja ajateenistust läbivate sõdurite omavaheline suhtlemine kui ka üldine väljaõpe,“ ütles Kalevi jalaväepataljoni senine ülem kolonelleitnant Mait Müürisepp, kes jääb oma ülemaajast enim meenutama pataljonirännakuid, rahvusvahelise pataljoni juhtimist ametiaja algul ning kõiki õppusi, kus kogu isikkoosseis väljas oli.

Kolonelleitnant Mait Müürisepp alustas Kalevi jalaväepataljoni ülemana 1. augustil 2015 ning suundub peale pataljoniülema ülesannete üleandmist õppima.

Pildid:

Kuperjanovi pataljoni ülema kolonelleitnant Toomas Tõniste sõnul on piisavalt põhjust, et taasloomise päeva tähistada ja selle üle uhke olla. „Kahekümne seitsmes taasloomise aastapäev võib paista kui üks paljudest pikas reas, aga ometi on see oluline päev. Taas on möödunud aasta ajast, mil motiveeritud ja isamaaliselt mõtlevad kodanikud tulid kokku ning hakkasid vaatamata pea olematu relvastuse ja kehva väljaõppega tegema Kuperjanovi jalaväepataljoni. Pataljoni, millest on kasvanud mõjus ja tõhus relv Eesti Vabariigi kaitseks,“ ütles Tõniste.

Avatud uste külalistele oli Taara linnaku riviplatsil üles seatud näitus, kus külalised said tutvuda nii Eesti kaitseväe kui liitlaste relvastuse ja tehnikaga. Esmakordselt oli näitusel esindatud ka Scoutspataljoni relvastuses olev jalaväe lahingumasin CV90.

Lisaks näitusele said inimesed külastada ka kasarmut ja näha oma silmaga sõdurite olmetingimusi, lasta märki nii paintballi- kui õhkrelvast ning mekkida sõdurisuppi. Päev lõpetas traditsioonilise näidislahinguga, kus Kuperjanovi jalaväepataljoni ajateenijad matkisid jalaväeüksuse rünnakut vastase positsioonidele. Kokku külastas laupäeval väeosa üle 300 inimese.

Kuperjanovi jalaväepataljon taastati 18. märtsil 1992 Võrus Meegomäel ning on täna 2. jalaväebrigaadi koosseisu kuuludes üks kaitseväe suurimaid väljaõppeüksuseid.

Pildid: 

Harjutuse eesmärgiks oli anda jalaväekompanii sõduritele rühma koosseisus vastase ründamise võimalikult reaalset kogemust, ajateenijate vastaseks olid harjutuste käigus Belgia kaitseväelased.

Jalaväekompanii ülema leitnant Priit Põdersalu sõnul oli eile lõppenud harjutus ajateenijate jaoks väga õpetlik – kui tavaliselt harjutavad sõdurid vastutegevust sama väljaõpet saanud üksusega, siis tänavu said sõdurid ennast proovile panna täiesti tundmatut üksust rünnates. „Vastane, kelleks olid professionaalsed Belgia kaitseväelased, tekitas meie sõdurite jaoks üsna tõetruu õppevälja, mis sundis mehi väga rangelt kinni pidama lahinguvälja distsipliinist, kasutama varjatud liikumist ning proovima vastast üle kavaldada,“ ütles leitnant Põdersalu.

Nii kiir- kui planeeritud rünnaku käigus harjutasid sõdurid ka tõketest läbipääsu rajamist, kaudtuletoetuse tellimist ning koostööd teiste mehhaniseeritud jalaväepataljoni üksustega, näiteks snaiprite- ja miinipildujaüksustega. Kokku võttis kolm päeva kestnud ühisharjutusest osa pea 120 Eesti sõdurit ning üle 30 Belgia kaitseväelase.

Järgmisel nädalal kinnistavad Viru jalaväepataljoni jalaväekompanii sõdurid ründamisoskust ning harjutavad tegevust kaitsel. Rühmataseme väljaõpe kulmineerub märtsi viimasel nädalal toimuvate lahinglaskmistega, misjärel algab kompaniitaseme väljaõpe.

Fotod: