Uudised

„Soovin teile eelkõige turvalist ja ohutut edasist teenistust. Ärge võtke otsuseid vastu tormates, mõelge ka tagajärgedele,“ ütles sõjaväepolitsei Vahipataljoni ülem major Romet Kaevu tseremoonial. „Meie kõigi ja laiemalt Eesti jaoks on ajateenistusest tähtsaimgi reservteenistus, mis on võimalik vaid siis, kui ka edasise väljaõppe tervetena läbite.“

Ligi 170 vande andnud ajateenijat on kolme kuu jooksul omandanud teadmised sõduri põhioskustest. Tulenevalt Vahipataljoni ülesannete eripäradest läbisid sõdurid ka aukompanii erialakursused ning on täitnud presidendi auvahtkonna ülesandeid Kadriorus.

Pärast truudusetõotusele järgnevat nädalast puhkust suunduvad ajateenijad erialakursustele autojuhi, nooremallohvitseri või relvastuse erialadele. Vahipataljonis baaskursuse läbinud mereväe ajateenijad alustavad õpinguid sidepidamise, miinitõrje-relvastuse, kokk-parameediku, motoristi või elektriku erialadel, et valmistuda teenistuseks sõjalaevadel.

Vahipataljon on spetsialiseerunud sõjaväepolitseiüksuste väljaõpetamisele. Lisaks täidab väeosa kaitseväelisi esindusfunktsioone, tagades Vabariigi Presidendi Kantselei auvahtkonna ning pannes välja aukompaniid kaitseväes peetavateks ja riiklikeks tseremooniateks. Alates 2015. aastast paikneb sõjaväepolitsei Vahipataljon koos mereväe üksustega Põhja-Tallinnas asuvas Miinisadama linnakus.

Fotod:

Kuus tundi väldanud patrull viis jalaväerühma Gao baasist ligi 20 kilomeetri kaugusele, kus julgestati võtmemaastikul varem välja valitud positsioon ning mehitati tunniks ajaks vaatluspostid. „Meie jaoks tegi patrulli keeruliseks öisel ajal Nigeri jõe ületus, mis eeldas rühmalt suuremat tähelepanuvõimet märgata võimalikke ohte kitsaskoha läbimisel“, ütles rühmaülem leitnant Mart Voolaid.

Maantee RN-16 on ainus Nigeri jõest lõuna pool asuv Gao ja Mopti regiooni ühendav maantee ning on samas ka otseteeks pealinna Bamakosse.

Operatsioon Barkhane on Prantsusmaa juhitav mässutõrjeoperatsioon Saheli piirkonnas mille eesmärgiks on toetada piirkonna viie riigi (Mauritaania, Mali, Burkina Faso, Niger, Tšaad) võitlust islamiäärmuslastega ning seeläbi tõkestada ka Euroopasuunalist ebaseaduslikku immigratsiooni ja inimkaubandust.

Fotod:

„Meid ootab ees põnev väljakutse integreeruda 1. jalaväebrigaadi koosseisu. Kindlasti õpime koostööd tehes nii teilt kui teiega üheskoos ning omandame kogemusi, mida pakub siinne keskkond,“ ütles liitlaste lahingugrupi uus ülem kolonelleitnant Gus Tilney.

Uus rügement on oma eripäralt raskesoomusüksus, mis tähendab siinse tehnikapargi täienemist tankide näol. Nagu ka teistel Suurbritannia üksustel, kuulub kuninga husaaride rügemendi tehnikaparki tank Challenger 2, mis on antud üksuse pearelvaks.

Kuninga husaaride rügemendi (The King's Royal Hussars regiment) enda ajalugu ulatub kolmesaja aasta taha. Oma tegevusaja jooksul on ta asunud nii Põhja-Iirimaal kui Kanadas ning teenistusülesandeid on täidetud viimaste kümnendite jooksul nii Saksamaal, Bosnia ja Hertsegoviinas, Kosovos kui Iraagis.

Hetkel teenib Tapal paiknevas lahingugrupis kokku üle 1000 kaitseväelase. Lahingugrupi moodustavad Ühendkuningriikide kuninga husaaride rügement ning Belgia kuningriigi kontingendi sõdurid. 

NATO 28 liitlasriigi juhid otsustasid 2016. aasta juunis Varssavi tippkohtumisel muutunud julgeolekukeskkonna tõttu paigutada alliansi lahingugrupid Eestisse, Lätisse, Leetu ja Poola. Eestis paikneva liitlaste lahingugrupi juhtriigiks on Ühendkuningriik, panustavateks riikideks on Prantsusmaa ja Taani. Tapale saabus esimene lahingugrupp 2017. aasta aprillis.

Fotod:

(täismõõtmetes foto saamiseks valige sobiva pildi juures üleval paremas nurgas asuvast rippmenüüst valik "originaal")

„Tahtsime näidata, kuidas suudab Eesti kaitseväe ja liitlaste tehnika hakkama saada pioneeride loodud tõketega,“ ütles pioneeripataljoni staabiülem major Hegert Horn ja lisas, et pealtvaatajatel oli eelkõige suurepärane võimalus vaadata nii seda, milliseid tõkkeid pioneerid ehitavad ning kuidas erinevad soomusmasinad nendega hakkama saavad.

Demonstratsioon algas lõhkamise teel raidtõkke rajamisega ning jätkus erinevate pioneeripataljoni poolt valmistatud tõkete läbimise demonstratsiooniga. Kokku rajasid pioneerid tehnika proovile panekuks 12 pinnase- ja palktõket, sealhulgas tankitõrjekraavid, barrikaadid ning vaitõkke koos okastraadiga.

Tõkkeid ületasid Suurbritannia tank Challenger 2 ja pioneeritank Terrier, Eesti kaitseväe pioneeritank, lahingumasin CV9035 Scoutspataljonist, soomustransportöör SISU XA180 Kalevi jalaväepataljonist ning 3-teljeline transpordimasin MAN pioneeripataljonist.

Pioneeripataljon on 1. jalaväebrigaadi üksus, mille ülesanneteks on tõkestada vastase üksuste liikumist; tagada oma üksuste liikuvust parandades teeolusid ja rajades tõketest läbipääse ning säilitada lahingvõimet ehitades laskepesi, kaevikuid ja majutuspunkreid.

Video:

Fotod:

Möödunud aasta oktoobrist Malis Gao välibaasis teeninud prantsuse-saksa ühisbrigaadi 1. jalaväerügemendilt võttis vastutuse üle Prantsusmaa merejalaväe 2 jalaväerügement.

Eesti kontingendi ülema kapten Edgar Pau sõnul sujus lahingugruppide vahetus hästi. ’’Meie sõdurid pidid vahetuse perioodil mehitama tavapärasest rohkem poste ja kiirvalmidust, kuid sellest hoolimata mingeid probleeme üksuste väljavahetamine meile ei tekitanud’’, ütles kontingendi ülem kapten Pau.

Prantsuse 2. merejalaväe rügement (2e Régiment d'Infanterie de Marine) on pika ajalooga üksus, mis loodi juba 1831. aastal. Varasemalt on rügement osalenud operatsioonidel Afganistani Islamivabariigis, Liibanonis, Bosnia ja Hertsegoviinas, Kosovos ja mujal.  Rügement on osa  Prantsusmaa armee 1.diviisi üheksandast merejalaväe brigaadist, mis paikneb alaliselt Le Mansis Prantsusmaal.  

Jalaväerühmal Estpla-28 on jäänud Malis teenida veel ligi kuu aega, misjärel vahetab üksuse välja jalaväerühm Estpla-30.

Operatsioon Barkhane on Prantsusmaa juhitav mässutõrjeoperatsioon Saheli piirkonnas mille eesmärgiks on toetada piirkonna viie riigi (Mauritaania, Mali, Burkina Faso, Niger, Tšaad) võitlust islamiäärmuslastega ning seeläbi tõkestada ka Euroopasuunalist ebaseaduslikku immigratsiooni ja inimkaubandust.

Tegemist on üritusega, mis koondab kokku tudengid, kaitsetööstuse eksperdid ja noored insenerid, kes muudavad 48 tunni jooksul lennukad ideed töötavateks toodeteks. „Ürituse üheks eesmärgiks on tutvustada noortele võimalusi ajateenistuse ajal oma kübertehnilisi teadmisi arendada,“ ütles kapten Tarmo Aia küberväejuhatusest ning lisas, et toimuva ürituse käigus lahendatakse ka praktilisi militaarsfäärist pärinevaid tehnoloogilisi probleeme.

„Probleemid ja ideed esitatakse osalejate endi poolt kohe ürituse alguses, niinimetatud pitch vormis, mille järel saavad insenerid valida endile välja kõige rohkem huvi pakkuvamad teemad, mille kallal alustatakse lahenduste väljatöötamist, sealjuures on inseneridel võimalus ka abi paluda osalevatelt mentoritelt,“ ütles kapten Aia.

Ürituse lõpus hinnatakse teostatud idee insenertehnilist taset misjärel valivad korraldajad koostöös mentoritega välja parimad, keda ka autasustatakse. Kui teistel sarnastel niinimetatud Garage48-tüüpi üritustel pannakse rõhku just toote ärilisele poolele, siis K48 keskendub insenertehnilistele lahendustele.

Küberväejuhatuse ajateenijad on eelnevalt Garage48 projektis osalenud kahel korral, kus esimesel korral pälviti tehniliselt parima võistkonna tiitel ning teisel korral saavutati teine koht. Varasemalt on küberväejuhatus koos Kaitseliiduga korraldanud kaks omavahelist positiivset tagasisidet saanud K48 üritust, mistõttu otsustati seekord korraldada üritus kõigile huvilistele avatult. Ürituse korraldusmeeskond koosneb küberväejuhatuse ajateenijatest, ajateenijatest, TalTech-tudengitest ja  kaitseliitlastest kui vabatahtlikest kaitseliidu inseneridest.

Küberväejuhatus loodi 2018. aastal ning koondab endas kaitseministeeriumi valitsemisala küberalast kompetentsi. Väejuhatuse ülesanneteks on operatsioonide korraldamine küberruumis, kaitseministeeriumi valitsemisala info- ja kommunikatsioonitehnoloogia korraldamine, valitsemisala küberturbe, kaitseväe peastaabi töökeskkonna tagamine, sõjaaja ja reservüksuste ettevalmistamine ja formeerimise korraldamine, küber- ja juhtimistoetuse alaste võimete arendamise juhtimine ja koordineerimine, kaitseväe teavitustöö toetamine ja tagamine ning infooperatsioonide korraldamine.

Uue lennuki kasutusele võtmise puhul toimus täna Ämari lennubaasis pidulik tseremoonia, millest võtsid osa kaitseminister Jüri Luik, Ameerika Ühendriikide suursaatkonna ajutine asjur Eestis Elizabeth Horst, kaitseväe juhataja kindralmajor Martin Herem, hanke läbiviija Sierra Nevada Corporation programmi direktor Maria Steinhoff ning õhuväe ülema ülesannetes kolonel Riivo Valge.

Kaitseminister Jüri Luige sõnul suurendab kahe M-28 õhusõiduki kasutuselevõtt kogu kaitseväe võimet täita erinevaid ülesandeid alates õhutranspordist kuni õhutulejuhtide väljaõppe ja erinevate vaatlusülesanneteni välja. Tulevikus plaanib kaitsevägi varustada mõlemad M-28 tüüpi lennukid ka elektrooniliste seireseadmetega, mis laiendaksid nende kasutusala veelgi.

“Ühendriikide juhtimine ja igakülgne toetus on mänginud märkimisväärset rolli meie iseseisva kaitsevõime tugevdamisel,” ütles Luik, kelle sõnul on pikaajaline koostöö Ameerika Ühendriikidega aidanud oluliselt moderniseerida kogu kaitseväge.

Õhuväe ülema ülesannetes kolonel Riivo Valge ütles, et kergete transpordilennukite M-28 saabumine tähendab eelkõige võimekamat kaitseväe lennundust.

„M-28 sobib Eesti tingimustesse hästi, sest lennuk suudab tegutseda ka murulennuväljadelt ja platsidelt. Tal on oma ilmaradar ja navigatsioonivahendid, mis võimaldavad lennata ka kehvema nähtavuse korral,“ ütles kolonel Valge.

Transpordilennuk M-28 Skytruck on kerge kahemootoriline transpordilennuk, mis on toodetud Poolas ning on Nõukogude Liidu lennuki An-28 modifikatsioon. Ameerika Ühendriikide õhujõududes on lennuki nimetus C-145A ning seda kasutatakse peamiselt erioperatsioonide toetamiseks. M-28 on kasutusel nii Poola õhuväes kui mereväes, muuhulgas ka merepatrulli eesmärgil. Bundeswehr rendib kahte lennukit langevarjurite koolitamiseks.

Pildid:

„Meie jaoks on äärmiselt oluline, et Põhjadiviisi loomisega lisandub NATO väestruktuuri spetsiifiliselt Eesti ja Läti kaitsele keskenduv sõjaline juhtimistasand,” ütles kaitseminister Jüri Luik ja märkis, et Taani on alati mõistnud meie julgeolekumuresid, sest oli Külma sõja ajal ise üks NATO piiririikidest nagu täna on Balti riigid ja Poola.

„Meil on Lätiga väga suur ühisosa, mis puudutab regiooni kaitsevõimet,” ütles staabi avamisel osalenud kaitseväe juhataja kindralmajor Martin Herem ja rõhutas, et peale taasiseseisvumist on ühiselt lätlaste ja taanlastega uues staabis loodavate riigipiire ületavate kaitseplaanide abil võimalik meie regiooni koostöö viia täiesti uuele tasemele. „Ja see staap ei ole mõeldud vaid treeningute läbiviimiseks, vaid peab juhtima vajadusel reaalset kaitsetegevust regioonis,” ütles kindral Herem.

Kindralmajor Herem kohtus eile ametliku visiidi käigus ka Läti kaitseministri Artis Pabriksi ja Läti kaitseväe juhataja kindralleitnant Leonīds Kalniņšiga, kellega arutati võimalikke koostöövõimalusi mereväe, keskmaa õhutõrje ja rannikukaitse alal. Samuti külastas Eesti kaitseväe juhataja Lielvarde õhuväebaasi ning mälestas Riia sõjaväekalmistul sõdades hukkunuid ning kapten Julius Jürgensoni, kes oli esimene Eesti sõjaväe esindaja Lätis

Rahvusvahelise Põhjadiviisi (Multinational Division North, HQ MND N) põhiülesandeks saab olema sõjaliste operatsioonide juhtimine oma vastutusalas. Täna avatud diviisi staap hakkab planeerima ja juhtima sõjalisi operatsioone, planeerima ja integreerima piirkonda tugevduseks antavate NATO üksuste tegevust ning korraldama staapide tasandil väljaõpet vastavalt riiklikele ja NATO kaitseplaanidele. Esmase tegutsemisvõime saavutab staap 2019. aasta esimeses pooles, täielik tegutsemisvõime saavutatakse mõne aasta jooksul.

Staabi loomise eesmärgiks suurendada piirkonna kaitsevõimet ja ehitada lõpuni loogiline sõjaline juhtimisskeem, kus piirkonnas olevad rahvuslikud üksused brigaadide näol allutatakse vajadusel diviisi juhtimise alla, mida omakorda juhib Poolas Szczecinis paiknev mitmerahvuseline Kirde­korpus.

Põhjadiviisi raamriikideks on Eesti, Läti ja Taani. Diviisi staabi osised hakkavad rahuaegselt paiknema valdavalt Lätis Ādažis, aga ka Taanis Karupis. Eesti panustab diviisi staabi tegevusse vähemalt 15 kaitseväelasega.

Fotod:

„Meie väljaõpet soodustas vaheldumisi külm ning sula ilm, mis lõi meie sõduritele keerulisema keskkonna. Lisaks ilmaoludega arvestamisele pidid sõdurid nii päevasel kui öisel ajal olema valmis vastase rünnakuks, varitsuseks ning luureks, ehk paiknemisala kaitsmiseks“ ütles õppekompanii ülem leitnant Rein Adoson ja lisas, et iga välilaagriga saavad sõdurid erialaselt targemaks ning seetõttu on iga järgnev laager eelnevast ka intensiivsem.

Varustuskompanii aspirant Thomas Tammus ütles, et just ilmast kujunes sõduritele ootamatult tugev vastane, kui teisipäeva hommikul värskelt sadanud lumi positsioonidele maskeeringule kahju tekitas. „Nüüd me teame, et lisaks positsiooni rajamisele selliselt, et meid oleks võimatu avastada nii maalt kui õhust, peame arvestama ka sellega, et meie töö peaks igasugustele ootamatustele vastu. Kindlasti ei tee me järgmine kord sama viga,“ ütles aspirant Tammus. 

1. jalaväebrigaadi tagalapataljoni peamine ülesanne on ajateenijate baasil ette valmistada sõjaaja koosseisu 1. ja 2. jalaväebrigaadi üksustele ja tagada 1. jalaväebrigaadi lahinguvõime. Rahuajal toetatakse 1. jalaväebrigaadi kolmes linnakus paiknevat staapi, seitset pataljoni, kolme üksikkompaniid ja juurde antud üksusi, sealhulgas liitlasi.

Fotod:

„Ajateenijate jaoks on väga oluline see, et kõike mida me õpime teoorias, saaksime läbi proovida ka praktikas,“ ütles õppusel osalenud logistikapataljoni ajateenija nooremseersant Marek Judanov.

Kikepera harjutusväljal terve nädala kestnud väljaõppelaagris kinnistasid ajateenijad varasemaid teadmisi ning maastikul prooviti läbi kompanii koosseisus paiknemisala rajamine ja rutiinid. Viidi läbi laskeharjutused automaatidest, täpsuspüssidest, kuulipildujatest, tankitõrjerelvadest ja käsitulirelvadest.

Harjutuste oluline osa olid ka näidislõhkamised, kus demonstreeriti tankitõrjemiini ning jalaväe vastaste kaitselaengute paigaldamist, õhkimist ning mõju sihtmärkidele. Lisaks harjutati Liu asulas jao rünnaku drille hoonestatud alal ning hoonete puhastamist vaenulikest võitlejatest.

Logistikapataljon on toetuse väejuhatuse allüksus, mille peamisteks ülesanneteks on väeüksuse rahu- ja sõjaaja allüksuste ettevalmistamine, väeüksuse reservüksuste formeerimise läbiviimine, väeüksuse lahinguvalmiduse tagamine ning kaitseväe üksustele logistilise toetuse osutamine. Logistikapataljon paikneb Ämari lennubaasi territooriumil.

Fotod:
Video: