Uudised

„Pioneeride ülesandeid võib kolmeks jagada: vastase aeglustamine ning peatamine, oma jõudude liikuvuse tagamine ning erinevate positsioonide kindlustamine. Tõkete „hingeelu“ ning toimimispõhimõtted on sõduritel selgeks õpitud, tänu sellele suudavad nad ka nende tõhusust kiiresti ning efektiivselt desaktiveerida,“ ütles pioneerikompanii ülem leitnant Aso Licht.

Eelmisel nädalal alanud liikuvuse tagamise õppemooduli esimestel päevadel omandasid ajateenijad teemakohaseid praktilisi oskusi ning harjutasid puistmiiniväljast läbipääsu rajamist käsilaengutega. Sel nädalal saavad sõdurid pikendatud laenguga läbipääsu rajamise kogemuse.

Sõdurite tegevust juhtisid harjutusel ajateenijatest jaoülemad, kokku võtab harjutusest osa üle 100 kaitseväelase.

Järgmisel nädalal jätkub pioneeripataljoni allüksuse kursus tee- ja sillaehituse õppega.

Fotod:

„Sellised harjutused Tartus on vajalikud selleks, et läbi üksuste treenimise võimalikult realistlikus keskkonnas olla valmis linnaelanike parimaks sõjaliseks kaitseks agressiooni korral,“ ütles KVÜÕA rühmataktika grupi ülem major Marko Pungar. „Oleme väga tänulikud Tartu elanike mõistva suhtumise eest,“ lisas major Pungar.

12.-13. märtsil patrullivad Sõjakooli kadetid Tartus Jaamamõisa linnaosas, kus kasutatakse lahingutegevuse imiteerimiseks ka paukpadruneid ja suitsugranaate.

14.märtsil toimub harjutus Tartu avaturu piirkonnas, kus kadetid liiguvad relvastatult ning imitatsioonivahendeid ei kasutata.

Harjutused on kooskõlastatud Tartu linnavalitsuse ja Häirekeskusega ning harjutusi juhivad KVÜÕA instruktorid. Patrullimise käigus ei sisene osalejad eravaldustesse ega siseruumidesse ning pärast patrullharjutust korrastab KVÜÕA kasutatud alad.

Lisainfo harjutuse kohta: +372 53327450 või .

„Tavaliselt sukeldume miinituukritena ühe kindla lõhkekeha juurde. Seekordne ülesanne nägi ette mitmete ligi 100-kilogrammiste mürskude meritsi transportimist, millele järgnes kontrollitud lõhkamine spetsiaalselt määratud paigas,“ ütles mereväe miinituuker nooremveebel Imre Alljärv.

 Veebruari lõpus Naissaare sadama süvendustööde käigus leitud 15 mürsku ja 18 täiendavat lõhkekeha detaili identifitseeriti päästeameti Põhja-Eesti pommigrupi poolt. Naissaarel puuduvad tingimused suuremõõtmeliste lõhkekehade ohutuks kahjutuks tegemiseks, mistõttu anti mürsud hävitamiseks üle mereväe miinituukritele.

Süvendustööde käigus on Naissaare sadama juurest lõhkekehi leitud ka varem. Möödunud aasta detsembris lõhkasid mereväe miinituukrid seal seitse mürsku, millest suurim kaalus ligi pool tonni ja sisaldas üle 60 kilogrammi lõhkeainet.

Mereväe miinituukrite peamine ülesanne on otsida, identifitseerida ning kahjutuks teha meremiine ja teisi veealuseid lõhkekehi. Miinituukrite spetsiaalne varustus on mittemagnetiline, madalakustiline ning võimaldab tööülesannete täitmiseks sukelduda kuni 55 meetri sügavusele.

Fotod:

Video:

Kolmele aastale kavandatud töö käigus uurib töögrupp erinevaid analüütilisi ja kontseptuaalseid raamistikke, mis toetavad sõjaliste operatsioonide läbiviimist kõiki sõjapidamise valdkondi hõlmavas keskkonnas sõjaliste, paramilitaarsete ja tsiviilorganisatsioonide osavõtul.

„Uuringu väljundiks on NATO teaduspublikatsioon, mis loob ühtse kontseptuaalse raamistiku kerksust ja seeläbi heidutust edendavate tegutsemisviiside, juhtimislahendite ning püsitoimingute eeskirjade loomiseks NATO liikmes- ja partnerriikides,“ ütles KVÜÕA poolt töögrupis osalenud dr. Jaan Murumets.

Töögrupp loodi Eesti eesistumisel ning sinna kuuluvad esindajad Belgiast, Lätist, Norrast ja Rootsist. Eestit esindavad töögrupis KVÜÕA rakendusuuringute keskuse ressursihalduse grupi juhataja dr. Jaan Murumets ning sõjaväepedagoogika ja juhtimise õppetooli lektor reservkolonel Aarne Ermus.

„Lõpuharjutuse eesmärk oli kontrollida üksuse väljaõppe taset, kinnistada omandatud oskusi ning leida nurgad, mida veel on vaja lihvida,“ ütles Estpla-30 rühmaülem nooremleitnant Aigar Piirisild.

Nädal aega kestnud harjutusel pidid sõdurid lahendama erinevaid operatsioonipiirkonnas ettetulevaid tegevusi olukordi. Sinna hulka kuulusid julgestuspostide mehitamine, kiirreageerimisülesannete täitmine ning erinevatele ohuolukordadele reageerimine.

Missioonieelse väljaõppega alustas Scoutspataljoni baasil moodustatud Estpla-30 möödunud sügisel. Lisaks taktikaliste oskuste arendamisele kuulus õppekavva ka põhjalik meditsiiniõpe ning kohalike elanikega suhtlemiseks vajalik prantsuse keele baasõpe.

Nelja kuu pikkust teenistust alustavad Estpla-30 võitlejad Malis aprilli alguses, kui nad vahetavad välja seal möödunud aasta novembri lõpust teeninud jalaväerühma Estpla-28. Eesti kaitseväelased osalevad Prantsusmaa juhitud sõjalisel operatsioonil Barkhane alates möödunud aasta augustist.

Fotod:

Neli päeva kestvatel lahinglaskmistel harjutavad kalevlased tegevusi kiirrünnakus, kaitsele asumisel ja jao sattumist varitsusse. Lahinglaskmistele eelnes kolmenädalane väljaõppe periood, kus jaod harjutasid erinevaid lahingulisi elemente nagu kiirrünnak, kiirkaitse ja rännak jao koosseisus.

„Ülesannete lahendamine eeldab sõduritelt palju erinevaid teadmisi, ehk siin me kinnistame kõiki edukale jaole omaseid oskusi,“ ütles lahinglaskmiste läbiviija leitnant Rene Koger.

Lahinglaskmistel ülesannete täitmisel peavad ajateenijad iseseisvalt hakkama saama. Enne lahingrajale minekut annab rühmaülem jaoülemale käsu, seejärel paneb jaoülem enda jao tegevusi paika, annab oma jaole maastikumudelil jaoülema käsu ning juhib neid kuni lahingülesanne täitmiseni.

Nooremseersant Rünno Tammela jagu sai eile näiteks ülesandeks hõivata positsioonid paiknemiskohast pea pooleteise kilomeetri kaugusel. Tee peal aga sattus jagu varitsusse. „Rullisime varitsusest välja tee pealt metsa sisse ja ründegrupiga läksime varitsust külje pealt tiibama. Hävitasime vastase, kutsusime kattegrupi järgi ja võtsime ringkaitsesse,“ ütles ülesande täitmisel üheksat meest juhtinud nooremseersant Tammela.

„Meie jaoks on see esimene taktikaline lahinglaskmine, kus me teeme kuivalt kümneid kordi harjutatud tegevusi teravmoonaga. Ma ütleks, et minu jao liikmed on täitsa tublid. Kindlasti on veel palju tööd ja kokkuharjutamist enne Kevadtormi, aga kolme nädalaga oleme teinud suuri edusamme,“ lisas ta.

Kalevi jalaväepataljoni ülesanne on välja õpetada lahinguvõimelisi mehhaniseeritud reserv manööver- ja toetusüksusi.

Pildid:

„Mõlemad kogumikud sisaldavad vaid eestikeelseid artikleid, et panustada sel moel emakeelse sõjanduskeele ja sõjateadusliku mõtlemise arendamisse ning tutvustamisse,“ ütles ajakirja peatoimetaja Andres Saumets. „Eestikeelsete sõjateaduslike tekstide väljaandmisega toetame Haridus- ja Teadusministeeriumi algatust tähistada 2019. aastat eesti keele aastana,“ lisas Saumets.

Sõjateadlane 9 sisaldab nii spetsiifiliselt sõjateaduslikke käsitlusi, näiteks sõjalise jõu kasutamist ning 21. sajandi sõjapidamisvaldkondi ja konfliktispektrit analüüsivad artiklid, kui ka sõjateadusse põimitud teiste teadusvaldkondade- pedagoogika, tehnoloogia, ajalugu jm uurimismeetoditega antud panust. Ühtlasi väljendavad selle numbri artiklid teaduspõhist võimearendust nendes üldpädevuste valdkondades- sõjaväeline juhtimine ja pedagoogika, ressursihaldus, tehnoloogia ja operatsioonianalüüs, mille arendamise ning ka propageerimise põhirõhk on KVÜÕA õlgadel.

Sõjateadlane 10 kannab pealkirja „Õppija arengu toetamine“ ja on kõrgkoolipedagoogika erinumber, mille idee pärineb 2018. aasta jaanuaris KVÜÕA-s toimunud kolmandalt õppemetoodiliselt konverentsilt. Artikleid läbivateks teemadeks on õppija, tulevane sõjaväeline juht ning küsimus, kuidas saab tema arengut õpingute ajal toetada.

Sõjateadlase uusi numbreid saab täies mahus lugeda Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste koduleheküljel.

Sõjateadlane (aastani 2015 “KVÜÕA toimetised”) on praegu ainus Eesti Vabariigis ilmuv, rahvusvahelise toimetuse ning levikuga eelretsenseeritav teadusajakiri, mis käsitleb sõjandusküsimusi.

„Teis on püsivust ja tahtejõudu tegeleda spordialaga ning mitte viriseda. Mitte keegi ei sünni maailmameistriks – on andekaid ja vähem andekaid, aga ülespoole tõuseb ainult läbi tõsise töö. Minu sügav lugupidamine teie vastu, kes te oma valdkonnas olete saavutanud märkimisväärseid kohti,“ ütles parimaid autasustanud kaitseväe juhataja kindralmajor Martin Herem.

Möödunud aasta parimaks sportlaseks valiti kapral Peeter Olesk, kes saavutas ülemaailmse sõjaväespordi nõukogu (CISM) maailmameistrivõistlustel hõbemedali püstolilaskmise standardharjutuses.

Parima naissportlase tunnustuse sai reamees Epp Mäe, kes pälvis maadluses ülemaailmse sõjaväespordi nõukogu maailmameistrivõistlustel pronksmedali ning nii maailmameistrivõistlustel kui Euroopa meistrivõistlustel 5. koha.

Parima võistkonna tiitli sai taliolümpiamängudel Pyeongchangis 13. koha ja ülemaailmse sõjaväespordi nõukogu maailmameistrivõistlustel 7. koha teeninud laskesuusatamise meeskond, kuhu kuulusid seersant Kauri Kõiv, kapral Roland Lessing, kapral Kalev Ermits ja reamees Rene Zahkna.

Parim parasportlane oli veebel Ergo Mets mereväest, kes saavutas Võitmatute mängudel 400 meetri jooksus hõbemedali ja sisesõudevõistlusel pronksmedali. Samuti kuulus ta pronksmedali võitnud istevõrkpalli võistkonda.

Kaitseväe aktiivseima meessportlase tiitliga tunnustati nooremleitnant Indrek Paju mereväest, aktiivseima naissportlase tiitliga nooremleitnant Kärt Praksi mereväest ja aktiivseima meesveterani tiitliga leitnant Mihkel Madalvee toetuse väejuhatusest.

Sportlikuma üksuse ülemana tunnustati kaitseväe kehalise kasvatuse ohvitseride ja allohvitseride ning spordiinstruktorite poolt 2018. aastal kaitseväe ühendatud õppeasutuste lahingukooli ülemat kolonelleitnant Meelis Jõemaad.

Tunnustusena kaitseväe panuse eest Eesti jäähoki arengusse andis Eesti jäähokiliidu tegevjuht Rainer Komi tänuüritusel kindralmajor Heremile nimelise Eesti koondise särgi.

2018. aastal korraldas kaitsevägi kümme erinevat meistrivõistlust, millest võttis  osa 21 kaitseväe ja Kaitseliidu üksust, lisaks külalisvõistkondadena Politsei- ja Piirivalveameti ning Päästeameti sportlased. Kaitseväe meistrivõistlused võitis üldkokkuvõttes 2. jalaväebrigaad sõjaväepolitsei Vahipataljoni ja 1. jalaväebrigaadi ees.

Aasta jooksul selgitati välja 66 individuaalset ja 8 võistkondlikku kaitseväe meistrit. Kõige rohkem meistritiitleid (kolm) suutsid võita vanemveebel Valeri Kuragin 2.jalaväebrigaadist, vanemveebel Risto Randma ja Allar Soo küberväejuhatusest.

Fotod:

„Esindusmees on sõdur suure algustähega, keda kaasvõitlejad valivad endi seast kindla eesmärgiga – sõdurite tänased probleemid leiaksid kiired lahendused, nende ideed saaksid teoks ning kõige selle juures toetades kogu organisatsiooni ühtekuuluvustunnet ja pühendumist meile, esindusmeestele püstitatud ülesannete täitmisel,“ ütles 1. jalaväebrigaadi veebel staabiveebel Andreas Rebane viidates, et esindusmeestel on väga tähtis roll ning ilma nendeta ei jõuaks vajalik info alluvatelt ülematele.

Samuti tõi Rebane välja, et idee kutsuda kokku erinevate üksuste esindusmehed tuli sõduritelt endilt. „Kindlasti läks esmaspäevane kogunemine korda ja selle najal võin täna öelda, et üritusest osa võtnud esindusmeestel on nüüd parem arusaam sõduritega suhtlemistest ning selle võimalustest,“ ütles Rebane.

„Sõduri jaoks on suur au olla kaasajateenijate esindaja, kuid selle auga kaasneb ka vastutus,“ ütles esindusmeeste kokkutuleku idee autor nooremseersant Markus Rosin luurekompaniist. „Tuleb teha head tööd, olla usaldusväärne ning aus nii enda kui nende inimeste vastu, kes on su valinud ning sinult tagasisidet ootavad. Selleks, et töö oleks võimalikult efektiivne, on vaja jagada kogemusi ning õppetunde. Meie ettepanek oleks luua kaitseväe esindusmeeste kogu, mis aitaks tulevastel esindusmeestel oma lisarolli hästi täita juba esimesest päevast,“ lisas Rosin.

Esindusmees on ajateenijate poolt valitud ja teenistusküsimustes ajateenistuskoha ülema ees ajateenijate huvisid esindav kaasteenija. Esindusmehe valimise, nimetamise ja tegutsemise kord on sätestatud samanimelises kaitseministri määruses, mis võeti vastu 2003. aastal.

Järgmine kaitseväe esindusmeeste kokkutulek toimub juba 29. märtsil Tapa linnakus, eesmärgiga ühtlustada esindusmeeste rolli arusaamu ja seisukohti ning leida uusi lahendusi ja ideid ajateenistuse paremaks korraldamiseks.

Eesti esindajana pidas 26. veebruari hommikusel kogunemisel kõne kolonelleitnant Antti Viljaste, kes tänas Poola kolleege hea koostöö eest. Sõna võttis samuti ka diviisiülem kindralmajor Krzysztof Motacki, kes edastas omapoolsed õnnesoovid eestlastele.

NATO Kirdediviisi staap moodustati juunis 2017 Poola Elblagis. Selle raamriigiks on Poola ning partnerriikideks USA, Tšehhi, Ungari, Rumeenia, Ühendkuningriigid, Hispaania, Itaalia, Saksa, Läti, Leedu, Slovakkia, Kanada ja Türgi. Eesti panustab Kirdediviisi ühe staabiohvitseriga