Uudised

Peaproovil osalevad üksused hakkavad Kaarli puiesteele rivistuma kell kaheksa õhtul, misjärel liigutakse Vabaduse väljakule.

Eesti Vabariigi 101. aastapäeva paraad peetakse Tallinnas 24. veebruaril algusega kell 12. Üksused rivistuvad 24. veebruaril Vabaduse väljakule kell 11.15. Paraadi võtab vastu Vabariigi President Kersti Kaljulaid, paraadi juhatab kaitseväe juhataja kindralmajor Martin Herem. Paraadist võtab osa üle 900 osaleja ja ligi poolsada ühikut tehnikat, kokku osaleb paraadil 44 lippu, 4 kompaniid, 2 patareid, 15 rühma ja 2 orkestrit.

Esindatud on kõik väeliigid, kaitseväe ühendatud õppeasutused, Balti kaitsekolledž, sõjaväepolitsei Vahipataljon, küberväejuhatuse staabi- ja sidepataljon, 1. ja 2. jalaväebrigaad, toetuse väejuhatus, erioperatsioonide väejuhatus, Kaitseliidu Tallinna malev ning Naiskodukaitse. Samuti osalevad paraadil sisekaitseakadeemia kadetid.

Liitlastest on paraadil esindatud Saksamaa, Taani, Prantsusmaa, Läti, Leedu, Poola ja Ameerika Ühendriikide liputoimkonnad. Samuti osalevad paraadil NATO Eesti lahingugruppi kuuluvad Suurbritannia ja Belgia üksused ning Ameerika Ühendriikide merejalaväelaste üksus. Plaanide kohaselt näeb paraadil ka Suurbritannia tanki Challenger, liikursuurtükki AS90 ja Belgia jalaväe lahingumasinat Piranha.

Sobiva ilma korral teevad paraadist ülelennu erinevad Eesti ja liitlaste õhuvahendid. Õhuvahendite ülelennu tõttu on mistahes droonide ja muude lennuvahendite lennutamine paraadialal ja selle läheduses keelatud.

Pärast paraadmarssi on huvilistel võimalus tutvuda kaitseväe ja liitlaste tehnikaga. Näha saab Eesti kaitseväe jalaväe lahingumasinat CV9035EE, soomustransportööre Sisu XA-188 ja XA-180, Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi tanki Challenger, jalaväe lahingumasinat Warrior ja liikursuurtükki AS90, 155- ja 122-millimeetriseid haubitsaid, õhutõrjekahurit ZU-23-2, õhutõrjeraketikompleksi Mistral, tankitõrjesüsteeme Milan ja Javelin, 120-millimeetrist miinipildujat ning mobiilset õhuseireradarit Ground Master 403.

Kaitseväe juhataja ütles auastme saanutele, et uus auaste peab peegeldama selle kandja kompetentsi. „Te peate olema edaspidi valmis teadma kõiki detaile ja nüansse. Soovin teile õnne ja tarkust,“ ütles kindralmajor Herem.

Kolonelleitnanti või kaptenleitnanti auastmesse ülendati 11 kaitseväelast, majori või kaptenmajori auastmesse 30 kaitseväelast.

Koos vanemohvitseridega said kaitseväe juhatajalt auastmetunnused ka staabiveebliks ülendatud kaheksa vanemallohvitseri.

Ohvitseridele annab auastmed kaitseväe juhataja ettepanekul Vabariigi president. Traditsiooniliselt annab kõrgemate ohvitseride auastmed üle president, vanemohvitseride auastmed kaitseväe juhataja.

Fotod:

„Kursuse käigus viisime läbi praktilisi harjutusi, et esmalt ühtlustada Balti riikide merevägede sidepersonali teadmised. Seejärel valmistasime neid ette erialasteks ülesanneteks rahvusvahelistel õppustel ja mereväeoperatsioonidel,“ ütles kursuse ülem nooremveebel Arno Sats.

Tänavusel mereväe sidekursusel osales kümme mereväelast – neli õppurit Lätist, neli Leedust ja kaks Eestist. Kursus algas jaanuaris ning vältas viis nädalat.

Mereväe sidekursus valmistab sidepersonali ja sideohvitsere ette erialasteks teenistusülesanneteks sõjalaevadel. Programmi raames õpetatakse NATO sideorganisatsiooni, toetamist laevade manööverdamistel, taktikalisi signaale, kõneside- ja sõnumsideprotseduure.

Miinisadama linnakus paiknev laevastiku mereväekool tegeleb uurimus- ja arendustööga, koordineerib õppetegevust mereväes ning nõustab mereväelist väljaõpet ja õppetegevust kaitseväes.

„Kursus on olnud väga intensiivne ja kiire, seda nii sõduritele kui ka tegevväelastele. Esile tõstaksin aga naisajateenijad – kokku alustas kursust neli neidu ning kõik nad on ka rännaku finišisse jõudnud,“ ütles kompaniiülem kapten Tanel Põldsepp.

7-nädalase sõduri baaskursuse ajal õppisid ajateenijad tundma oma teenistusrelva, maastikul orienteeruma, tegutsema väliharjutustel ning omandasid esmaabivõtteid, teadmisi kaitseväelisest käitumisest ning kaitseväeteenistust reguleerivatest õigusaktidest. Kursus lõppes sõdurieksami ning pea 25-kilomeetrilise lõpurännakuga.

Kompanii esindusmees reamees Maria Tõkke ütles, et eile läbitud rännak oli ajateenistuse raskeim päev. „Teekond oli kohutavalt libe, me saime kõike – vihma, lund, lörtsi, rahet. Alguses käis korraks peast läbi mõte, et vaevalt et jõuan lõpuni, aga lõpukilomeetrid  läbisime juba üsna reipal sammul,“ ütles reamees Tõkke ja lisas, et suurt toetust saavad ajateenijad enda rühmakaaslastelt. „Me naersime eile, et oleme nagu suur pere – hoiame teineteist, vajadusel aitame, vajadusel riidleme. Aga iga minu rühmakaaslase peale saan ma kindel olla,“ ütles reamees Tõkke.

Jaanuari alguses teenistusse astunud sõdurid vannuvad homme Jõhvi linnakus Eesti riigile truudust, seejärel jätkub nende teenistus kas nooremallohvitseride baaskursusel või autojuhi kursusel.  Pärast nooremallohvitseri kursuse lõpetamist asuvad jaanuarikutse ajateenijad õpetama juulis ja oktoobris teenistusse saabujaid.

Fotod:

Mobiilirakendusest leiab paraadi üldinfo, täpse ajakava, osalevate üksuste nimekirja ja paigutuse Vabaduse väljakul ning nende liikumisteekonna läbi linna.

„Meie mobiilirakendusest leiab eelkõige infot erinevates olukordades käitumiseks - näiteks, mida teha siis, kui elekter on ära läinud, oled metsa eksinud või kuidas anda esmaabi. Samas leidsime rakenduse abil võimaluse kogu paraadi kohta käiva info mugavalt ühte kohta koondamiseks, kust inimesed sellele mõne näpuvajutusega ligi pääsevad,“ ütles naiskodukukaitse esinaine Airi Tooming.

Mobiilirakendusest „Ole valmis!“ leiab juhiseid erinevates olukordades käitumiseks. Infot saab näiteks tule- ja veeohutuse, loodusõnnetuste, elutähtsate teenuste katkestuste, küberturvalisuse ja erinevate julgeolekuohtude kohta. Inimesed leiavad rakendusest ka nädalaseks iseseisvaks hakkamasaamiseks mõeldud koduste ning evakuatsioonivarude nimekirja ning rakendus võimaldab testida enda varustatuse taset. Lisaks on rakendusse koondatud erinevad kasulikud telefoninumbrid, millele saab keskkonnast otse helistada.

Rakenduses leiduv info on kokku koondatud paljude koostööpartnerite abiga, näiteks sisaldab see elanikkonnakaitse rakkerühma poolt kokkupandud käitumisjuhiseid ja mitmeid Päästeameti poolt väljaantud materjale.

„Paraadil sõidab rivis sama tehnika, mida üksused kasutavad igapäevases väljaõppes, metsalaagrites ja õppustel, kuid sünnipäevale on kohane tulla ikka piduliku väljanägemisega. Masinate puhul tähendab see laitmatut tehnilist seisukorda ning iluvigade puudumist,“ ütles paraadil tehnikaüksuste rivistamise ja näituse korraldamise eest vastutav kapten Aleksandr Grigorjev.

1. jalaväebrigaadi veebel staabiveebel Andreas Rebane ütles, et 1. jalaväebrigaadi üksused osalevad paraadil mehhaniseerituna, ehk masinate peal. „Meie jaoks tähendab see seda, et sõdurid ei pea muretsema, et rivisamm sassi läheb. Samas aga seda suurem vastutus lasub juhtide õlgadele – õigete vahede ning kiiruse hoidmine olukorras, kus sind vaatavad ja tervitavad tuhanded inimesed, on üsna keeruline ülesanne. Aga eilne proov näitas, et sõdurid on tublid ning brigaad paraadil on sama terviklik nagu ka igapäevases elus,“ ütles staabiveebel Rebane.

1. jalaväebrigaadi üksustest osalevad paraadil Scoutspataljon, Kalevi ja Viru jalaväepataljonid, suurtükiväepataljon, õhutõrjepataljon, pioneeripataljon, tankitõrjekompanii ning liitlaste lahingugrupp, üksuste ees on lipusoomukil brigaadi ülem kolonel Vahur Karus.

Lisaks tegevväelastele ning ajateenijatele osalevad 1. jalaväebrigaadi koosseisus paraadil ka 14 õhutõrjepataljoni ning suurtükiväepataljoni reservväelast. Reservväelane lipnik Rain Jaaguman, kes osales paraadil ka kaks aastat tagasi, tervitab tänavusel paraadil pealtvaatajaid veoauto MAN kabiinist. „Uhke tunne on anda isiklikult au presidendile ja kaitseväejuhatajale, paljudel sellist võimalust ei ole,“ leidis lipnik Jaaguman ja kutsus kõiki paraadile.

Kokku osaleb paraadil 1. jalaväebrigaadi koosseisus pea 100 kaitseväelast ning üle 20 tehnikaühikut.

Eesti Vabariigi 101. aastapäeva paraad peetakse Tallinnas 24. veebruaril algusega kell 12, paraadi peaproov on Vabaduse väljakul 23. veebruaril kell 21.00. Paraadist võtab osa üle 900 osaleja ja ligi poolsada ühikut tehnikat, kokku osaleb paraadil 44 lippu, 4 kompaniid, 2 patareid, 15 rühma ja 2 orkestrit.

Video:

Fotod:

Vastuvõtule on kutsutud sada kaitseväe sportlast. Lisaks spordirühma liikmetele osalevad 2018. aasta kaitseväe meistrid ning Võitmatute mängudel edukalt osalenud kaitseväe veteranid.

Kaitseväe 2018. aasta parimaks sportlaseks valiti kapral Peeter Olesk, kes saavutas ülemaailmse sõjaväespordi nõukogu (CISM) maailmameistrivõistlustel hõbemedali püstolilaskmise standardharjutuses. Parimaks naissportlaseks valiti reamees Epp Mäe, kes saavutas maadluses ülemaailmse sõjaväespordi nõukogu maailmameistrivõistlustel pronksmedali ja maailmameistrivõistlustel ning Euroopa meistrivõistlustel 5. koha.

Parimaks võistkonnaks valiti taliolümpiamängudel Pyeongchangis 13. kohaga ja ülemaailmse sõjaväespordi nõukogu maailmameistrivõistlustel 7. kohaga lõpetanud laskesuusatamise meeskond koosseisus seersant Kauri Kõiv, kapral Roland Lessing, kapral Kalev Ermits ja reamees Rene Zahkna.

Parimaks parasportlaseks valiti veebel Ergo Mets mereväest, kes saavutas Võitmatute mängudel 400 meetri jooksus hõbemedali ja sisesõudevõistlusel pronksmedali, samuti kuulus ta pronksmedali võitnud istevõrkpalli võistkonda.

Kaitseväe aktiivseima meessportlase tiitli saavutas nooremleitnant Indrek Paju mereväest, aktiivseima naissportlase tiitli nooremleitnant Kärt Praks mereväest ja aktiivseima meesveterani tiitli leitnant Mihkel Madalvee toetuse väejuhatusest. Kaitseväe sportlikumaks üksuse ülemaks valiti kaitseväe kehalise kasvatuse ohvitseride ja allohvitseride ning spordiinstruktorite poolt 2018. aastal kaitseväe ühendatud õppeasutuste lahingukooli ülem kolonelleitnant Meelis Jõemaa.

2018 aastal korraldas kaitsevägi kümme erinevat meistrivõistlust, millest võttis  osa 21 kaitseväe ja Kaitseliidu üksust, lisaks külalisvõistkondadena politsei- ja piirivalve ameti ning päästeameti sportlased. Kaitseväe spordimängud võitis 2. jalaväebrigaad, sõjaväepolitsei Vahipataljoni ja 1. jalaväebrigaadi ees.

Aasta jooksul selgitati välja 66 individuaalset ja 8 võistkondlikku kaitseväe meistrit, kokku jagati 2018. aastal välja 129 kaitseväe meistri kuldmedalit. Kõige rohkem meistritiitleid (kolm) suutsid võita vanemveebe Valeri Kuragin 2.jalaväebrigaadist, vanemveebel Risto Randma ja härra Allar Soo küberväejuhatusest.

Õppuse peaplaneerija major Mark Gannoni sõnul läks talvelaager korda: „Ilmataat üllatas meid päris hästi – õppuse esimestel päevadel külmaga ning viimases etapis sula ning libedusega. See omakorda andis osalejatele väga hea võimaluse õppida ning harjutada talviseid võtteid väga erinevates tingimustes,“ ütles major Gannon.

Õppusel osalesid ka Ameerika Ühendriikide merejalaväelased ja Rahvuskaartlased, kes olid liidendatud Scoutspataljoni koosseisu.

„Me saime teha koostööd, õpetada meie Ühendriikide liitlastele talvesõja võtteid ning anda soojema kliimaga harjunud sõduritele kasulikke näpunäiteid Eesti talves hakkamasaamiseks. Õppus on näidanud, et kui peaks vaja minema, siis Ameerika Ühendriikide Rahvuskaardi liikmete näol on Eestil üks tugev kaitsja juures,“ ütles Scoutspataljoni ülem kolonelleitnant Tarmo Kundla.

Õppuse Talvelaager 2019 raames keskenduti sõjapidamisele talvistes tingimustes. Õppuse esimesel nädalal tuletati meelde talvetingimustes vajalikke üksikvõitleja oskusi ning 13. veebruaril algas õppuse aktiivne faas, kus harjutati kompanii tasemel tegevusi kaitselahingus, rünnakul, varitsuses, tõkete ületamises ning meditsiiniülesannete lahendamises.

Talvelaagris osalesid tegevväelased ja ajateenijad 1. jalaväebrigaadi staabist, Scoutspataljonist, luurekompaniist, staabi- ja sidekompaniist, lahingugrupis teenivad kaitseväelased Ühendkuningriigist ja Belgiast, ning kaitseliitlased Kirde, Põhja ja Lõuna maakaitseringkonna lahingugruppidest.

Fotod:

Garage48 Arts & Hardware häkatonil jäi 22-st algsest esitletud ideest sõelale 11 enim toetajaid kogunut ja 48 tunni jooksul ehitati reaalselt töötavad prototüübid. Eesti Kunstiakadeemia, Tartu ülikooli ja kaitseväe ühendatud õppeasutuste toel toimunud üritus toimus juba kuuendat korda.

Garage48 Arts & Hardware 2019 võitis meeskond Vendo, kelle eesmärgiks oli luua toimiv prototüüp kalmuküünalde müügiautomaadist. Eriliseks tegid selle projekti päikesepaneelid, mis lubaksid automaati liigutada vastavalt vajadusele ja hooajale.

Teise koha vääriliseks hinnatud Kids vs Internet on häkatoni pikaaegse partneri kaitseväe ühendatud õppeasutuste koostöös üritusele saabunud küberväejuhatuse ajateenijate meeskonna poolt loodud installatsioon, mis õpetaks keskastme õpilastele turvalist käitumist internetis. Teadlikkuse tõstmiseks ja näitlikeks õppevahenditeks ehitati mitmed küberruumis esile kerkivad interaktiivsed olukorrad. Tulevikus loodetakse projektist arendada programm, mida saaksid õppematerjalina kasutada Eesti koolid, kuid esmakatsetus saab toimuma Tallinnas, Vabaduse platsil, kus küberväejuhatuse ajateenijad teemakohase installatsiooni püsti panevad.

Kolmanda koha saavutanud projekt Waste Wizard tegeles taaskasutust propageeriva ideega.