Uudised

Sõduri baaskursuse lõpueksamina läbisid ajateenijad selle nädala esimeses pooles pea 40-kilomeetrise lõpurännaku, kus pidid kontrollpunktides kasutama erinevate ülesannete lahendamiseks kursusel õpitud sõdurioskuseid ning orienteeruma maastikul nii päevastes- kui öistes tingimustes.

Kursuse parimaks valiti reamees Hendrik Sild, kes sai pataljoni ülemalt ergutuseks nimelise tääknoa, parimat jagu ergutati pataljoni sümboolikat kandvate meenetega. Kokku lõpetas kursuse 35 sõdurit, kes jätkavad edasist teenistust autojuhtide ja nooremallohvitseride kursustel.

Pärast rivistust oli ajateenijatel võimalik kursuse lõpetamist jälgima tulnud lähedastele tutvustada pataljoni elu- ja õppetingimusi.

Logistikapataljon on kaitseväe toetuse väejuhatuse allüksus, mille peamisteks ülesanneteks on väeüksuse rahu- ja sõjaaja allüksuste ettevalmistamine, väeüksuse reservüksuste formeerimise läbiviimine, väeüksuse lahinguvalmiduse tagamine ja kaitseväe väe- ja struktuuriüksustele logistilise toetuse osutamine. Logistikapataljon paikneb Ämari lennubaasi territooriumil.

Fotod:

Kompaniiparameedikute erialakursus vältas neli nädalat ning oli jätkukursuseks rühmaparameedikute kursusele. Kursusel osalejad õppisid elupäästva meditsiiniabi osutamist lahing- ja kriisiolukordades, läbisid praktika kiirabis ning said väljaõpe baastasemel kasutatava meditsiinitehnika ja medikamentide tundmiseks.

Kursuse parimaks õppuriks tunnistati nooremseersant Harry Martõnov Kalevi jalaväepataljonist, keda seati heade tulemuste ning tugeva pühendumuse tõttu eeskujuks nii kursuslaste endi kui instruktorite poolt. Kursuse lõpetas kokku 24 ajateenijat ja 2 tegevväelast kaitseväest ning 8 ametnikku Politsei- ja Piirivalveametist.

Meditsiini väljaõppekeskus on Ämaris asuv kaitseväe toetuse väejuhatuse tervisekeskuse allüksus, mille ülesandeks on kaitseväe meditsiinialase väljaõppe korraldamine. Lisaks rühma- ja kompaniiparameedikutele koolitatakse meditsiini väljaõppekeskuses ka vanemparameedikuid, samuti toimuvad seal missiooniüksuste meditsiinikursused.

Fotod:

Traagiliselt surnud ohvitser alustas teenistust kaitseväes ajateenijana 2014. aastal ning pärast ajateenistust ja lühikest teenimist nooremallohvitserina asus ta õppima kõrgemas sõjakoolis, mille lõpetas 2018. aastal.

Kaitsevägi avaldab kaastunnet tema lähedastele ja relvavendadele. Iga kaitseväelase kaotus on kaitseväe jaoks korvamatu. Kaitseväe linnakutes on lahkunud ohvitseri mälestuseks riigilipud langetatud poolde masti.

Esialgsetel andmetel oli surmav vigastus tekitatud ohvitseri enda teenistusrelvaga, kuid kõigi surma asjaolude väljaselgitamiseks on alustatud kriminaalmenetlust.

Kaitsevägi palub austada lahkunu lähedaste leina.

Lahkunud tegevväelane sai täna pärastlõunal kaitseväe keskpolügoonil eluohtlikult vigastada tulirelvaga seotud intsidendi käigus. Talle anti kohapeal esmaabi ja toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse, kus tema elu päästa ei õnnestunud. Politsei on alustanud uurimist kriminaalmenetluse karistusseadustiku paragrahvi alusel, mis käsitleb surma põhjustamist ettevaatamatusest (KarS §117).

Kompanii korrapidaja abi märkusele reageerisid nad ebatsensuursete väljenditega, mille kohta tegi viimane ettekande kompanii korrapidajale.

Korrapidaja abi määrustikujärgne tegevus aga sõduritele ei sobinud ning pärast öörahu välja kuulutamist tuli viis ajateenijat reamehe magamistuppa ning otsustasid konflikti lahendada vägivaldselt. Ohver haiglaravi ei vajanud ja jätkab väljaõppega.

Koheselt pärast info laekumist ning kannatanuga vestlemist tegi Viru jalaväepataljoni ülem kuriteo teate Ida prefektuurile ning andis korralduse algatada ka distsiplinaarjuurdlust. Süüdlasi võib oodata 14- päevane distsiplinaararest ja aastane vabadusekaotus.

Sõdurid tulid teenistusse jaanuari alguses ning tänaseks on nad teadlikud kaitseväes kehtivatest reeglitest. Kaitsevägi eeldab täiskasvanud Eesti kodanikelt, et nad oskavad käituda ja teavad, et vägivald ei ole oma suhtumise näitamiseks sobiv meetod. 

Eesti kaitseväes teenivad Eesti kodanikud, kes tulevad kaitseväkke juba täiskasvanud isiksustena. Oma väljakujunenud suhtumiste, arusaamisega sellest, mis on õige ning mis on vale,  tõekspidamiste ning ka käitumismustritega. Kahjuks satub vahest ka ajateenistusse neid isikuid, kelle käitumiskultuur ei käi ühiskonnas kehtivate normidega kokku. Kohatu on spekuleerida vastuvõetamatu käitumise ning rahvusliku tausta seoste üle.

Kuna hetkel on käimas juurdlused, siis kaitsevägi sel teemal rohkem kommentaare anda ei saa.

„Kohalikud on viimase kuue kuu jooksul eestlaste kohaloluga harjunud ning nende meelestatus on positiivne,“ ütles rühmaülem nooremleitnant Mart Voolaid.

Novembri lõpust Malis teenival jalaväerühmal Estpla-28 on lisaks patrullidele tulnud mehitada ka baasi pääslaid ja julgestusposte ning samuti on rühm mitmeid kordi olnud kiirreageerimisvalmiduses. Üksus on oma nelja kuulise missiooniga jõudnud poole peale. „Rühm on oma ülesannetega professionaalselt hakkama saanud ja olen meestega rahul,“ ütles nooremleitnant  Voolaid.

Operatsioon Barkhane on Prantsusmaa juhitav mässutõrjeoperatsioon Saheli piirkonnas mille eesmärgiks on toetada viie riigi (Mauritaania, Mali, Burkina Faso, Niger, Tšaad) võitlust islamiäärmuslastega ning seeläbi tõkestada ka Euroopasuunalist ebaseaduslikku immigratsiooni ja inimkaubandust. Eestlaste ülesandeks Malis on Gao linnas asuva Prantsusmaa välibaasi ja selle lähiümbruse julgeoleku tagamine. Eesti üksused osalevad operatsioonil alates möödunud aasta augustist.

Fotod:

Video:

Laskmistel osaleb ligi 100 Kuperjanovi jalaväepataljoni lahingtoetusrühmade allüksusekursusel õppivat ajateenijat. Paljude sõdurite jaoks on see esimene miinipilduja lahinglaskmine nende senise teenistuse jooksul.

„Sõdurid on siin laskmistel sooritatavaid tegevusi harjutanud viimased viis nädalat ja seega teoreetiliselt üsna hästi ette valmistunud. Hoolimata ebameeldivast ilmast, mis on paraku Sirgala harjutusväljal tavaline, kulgevad laskmised edukalt ning võitlejad on saanud väärtuslikke praktilisi kogemusi,“ ütles laskmiste läbiviija nooremleitnant Lauri Tõnisson.

Sihtmärke lastakse nii otsesihtimisega, kus relvameeskonnal on sihtmärgiga silmside kui ka koordinaatmeetodil. Teise variandi puhul edastab tulejuht info sihtmärgi asukohast arvutusmeeskonnale, kellelt saadud andmete põhjal suunab relvameeskond miinipilduja õigesse asendisse. Koordinaatmeetodil lastes puudub relvameeskonnal sihtmärgiga silmside.

Lisaks miinipilduja erialale läbitakse lahingtoetusrühmade allüksusekursusel pioneeriõpe, tankitõrje- ja miinipildujaüksuse taktikaõpe ning harjutatakse erialaseid tegevusi erinevates lahinguliikides.

2. jalaväebrigaadi koosseisu kuuluv Kuperjanovi jalaväepataljon on üks kaitseväe suurimaid väljaõppeüksuseid. Pataljonis saavad väljaõppe nii jalaväe-, miinipilduja- kui erinevatel lahingutoetuserialadel teenivad sõdurid. 

„Red Knight andis suurepärase võimaluse kontrollida staabitöö kvaliteeti, oskust koordineerida tegevusi naaberüksuste ja vastuvõtva riigi esindajatega ning staabi võimekust reageerida muutuvatele oludele. Üksikasjalik tagasiside, mida iga õppusel osalenud staap diviisiülemalt sai, aitab meil muuta planeerimist veelgi tõhusamaks,“ ütles 1. jalaväebrigaadi ülem kolonel Vahur Karus.

Õppuse lõputseremoonial tõi Taani diviisi ülem esile õppuse õnnestumisse märkimisväärset panust andnud kaitseväelasi, teiste hulgas sai diviisiülema tänukirja ja mündi pühendunud töö eest ka 1. jalaväebrigaadi teabehaldur vanemveebel Tanel Vichterpal.

Õppusega treeniti lahingutegevuse planeerimist rahvusvahelises keskkonnas, et see oleks tõhus, kiire, sujuv ning koordineeritud.

Red Knight on osa Taani diviisi väljaõppetsüklist, kus vastavalt õppuse stsenaariumile harjutatakse sõjaliste operatsioonide planeerimist Balti riikides, et tõrjuda fiktiivse Botnia riigi rünnak. Väljaõppetsükli järgmist samuti Leedus toimuvat õppust Saber Knight juhib juba Põhjadiviis.

Otsus Põhjadiviisi asutamise kohta võeti vastu eelmise aasta juulis toimunud NATO tippkohtumisel Brüsselis. Eesti kaitseväe 1. ja 2. jalaväebrigaad on varasemalt Taani diviisi eestvedamisel toimunud staabiõppustel osalenud juba aastaid.

Põhimõtete rakendamist Ämari linnakus hakkab järgneva aasta jooksul juhtima riigi kaitseinvesteeringute keskus (RKIK) tuginedes ISO 50001 standardi põhimõtetel ning teda on sealjuures nõustamas Euroopa kaitseagentuur.

Energiajuhtimissüsteemi rakendamise eesmärk saab olema vähendada Ämari linnaku energiatarbimist (kWh) neli protsenti võrreldes möödunud aasta tarbimisega. Selle käigus keskendutakse süsteemselt kolmele üksteisest sõltuvale aspektile: inimesed, tehnoloogia ja  tarbimisandmete analüüs. Sealjuures pööratakse ka suuremat tähelepanu linnaku suurima energiatarbega hoonetele.

Projekti raames tehakse samuti tihedat koostööd ka Ämari linnaku enda personaliga, et leida parimad võimalused energiakasutuse vähendamiseks. Sealjuures arvesse võttes üksuse töö eripärasid ning tegemata järeleandmisi töökeskkonna arvelt.

Ja kuivõrd tarbitavate kWh vähenemine nõuab tihedat koostööd, siis on lubatud RKIK-i taristu korrashoiu koordinaatori poolt, et 15% säästetud kWh rahalisest vääringust saavad linnaku üksused kasutada oma taristu arendamiseks.

Näiteks läinud aastal lõppenud ja 145 000 eurost investeeringut nõudnud kaitsevägedele spetsialiseerunud energiajuhtimissüsteemi nõustamisprojekt, mis tõi kümnele Euroopa Liidu riigi kaitseväe linnakule kokkuhoidu 400 000 eurot.

„See näitab, et energiatarbe vähenemine ei vaja esmajoones suuri rahasüste, vaid süsteemse lähenemisega on võimalik kokkuhoiuvõimalusi leida märksa tagasihoidlikuma eelarvega,“ ütles RKIK-i taristu korrashoiu koordinaator ning üks Ämari pilootprojekti eestvedajatest Kadi Kai-Kollo. „Tänane jätkusuutlikkuse põhimõtete allkirjastamine näitab juhtkonna toetust. Alati on võimalik säästlikumalt tarbida ja leida võimalusi energia kokkuhoiuks.“

ISO 50001 rahvusvahelise standardi eesmärk on aidata organisatsioonidel seada sisse süsteeme ja protsesse, mis on vajalikud energiatulemuslikkuse parendamiseks, sealhulgas energiatõhususe, energia kasutamise ja  -tarbimise täiustamiseks. Standardi rakendamine võimaldab süstemaatilise energiajuhtimise abil vähendada energiakulusid, kasvuhoonegaaside emissiooni ja muid seonduvaid keskkonnamõjusid.

Õppusel osalejad harjutatavad nii sõjapidamist talvistes tingimustes, varitsust kui meditsiiniülesannete lahendamist.

Kuni 17. veebruarini kestvast õppusest Talvelaager 2018 võtavad osa üle tuhande kaitseväelase Scoutspataljonist, liitlaste lahingugrupist, Ameerika Ühendriikidest ja Kaitseliidust.

Õppuse raames keskendutakse talvisele sõjapidamisele, kus esimese nädala vältel treenivad kaitseväelased oma üksuse siseselt sõjapidamist talvistes tingimustes. Teisel nädalal harjutatavad õppusel osalejad juba kompaniitasemel kätt kaitselahingus ja rünnakus, varitsuses, tõkete ületamises ning meditsiiniülesannete lahendamises Nädalavahetusel liituvad talvelaagriga la ka kaitseliitlased Viru, Jõgeva, Tartu ja Tallinna malevatest.

Õppuse toimumise jooksul on võimalik näha Loobu maanteel Tapa linnakust keskpolügoonile ning tagasi suunduvad kaitseväe ja liitlaste sõidukite kolonne.

Õppusel osalevad tegevväelased ja ajateenijad Scoutspataljonist, NATO lahingugrupis teenivad liitlased Ühendkuningriigist ja Belgiast, merejalaväelased ja Rahvuskaardi liikmed Ameerika Ühendriikidest ning kaitseliitlased Kirde, Põhja ja Lõuna maakaitseringkonna lahingugruppidest.