Uudised

Üksused rivistuvad 24. veebruaril Vabaduse väljakule kell 11.15. Paraadi võtab vastu Vabariigi President Kersti Kaljulaid, paraadi juhatab kaitseväe juhataja kindralmajor Martin Herem.

Paraadist võtab osa üle 900 osaleja ja ligi poolsada ühikut tehnikat, kokku osaleb paraadil 44 lippu, 4 kompaniid, 2 patareid, 15 rühma ja 2 orkestrit.

Esindatud on kõik väeliigid, kaitseväe ühendatud õppeasutused, Balti kaitsekolledž, sõjaväepolitsei Vahipataljon, küberväejuhatuse staabi- ja sidepataljon, 1. ja 2. jalaväebrigaad, toetuse väejuhatus, erioperatsioonide väejuhatus, Kaitseliidu Tallinna malev ning Naiskodukaitse. Samuti osalevad paraadil sisekaitseakadeemia kadetid.

Liitlastest on paraadil esindatud Saksamaa, Taani, Prantsusmaa, Läti, Leedu, Poola ja Ameerika Ühendriikide liputoimkonnad. Samuti osalevad paraadil NATO Eesti lahingugruppi kuuluvad Suurbritannia ja Belgia üksused ning Ameerika Ühendriikide merejalaväelaste üksus. Plaanide kohaselt näeb paraadil ka Suurbritannia tanki Challenger, liikursuurtükki AS90 ja Belgia jalaväe lahingumasinat Piranha.

Plaanide kohaselt teevad sobiva ilma korral paraadist ülelennu erinevad Eesti ja liitlaste õhuvahendid. Õhuvahendite ülelennu tõttu on mistahes droonide ja muude lennuvahendite lennutamine paraadialal ja selle läheduses rangelt keelatud.

Pärast paraadmarssi on huvilistel võimalus tutvuda kaitseväe ja meie liitlaste tehnikaga. Näha saab Eesti kaitseväe jalaväe lahingumasinat CV9035EE, soomustransportööre Sisu XA-188 ja XA-180, Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi tanki Challenger, jalaväe lahingumasinat Warrior ja liikursuurtükki AS90, 155- ja 122-millimeetriseid haubitsaid, õhutõrjekahurit ZU-23-2, õhutõrjeraketikompleksi Mistral, tankitõrjesüsteeme Milan ja Javelin, 120-millimeetrist miinipildujat ning mobiilset õhuseireradarit Ground Master 403.

Reedest pühapäevani kestnud turniiri esikoht selgus viimasel päeval Eesti ja Läti vahel peetud kohtumises, kus seni kaotuseta mänginud meeskonnad pidid omavahel selgitama turniir võitja.

Lätil õnnestus Eesti alistada suureskoorilise 6:1 võiduga ning võtta esikoht. Turniiri kokkuvõttes tuli teisele kohale Eesti, kolmandale Rootsi, neljandale Leedu ja viiendale Kanada. Talimängud jätkuvad sel nädalal suusaladega Lõuna-Eestis.

Kuuendat korda aset leidvad Balti sõjaväespordi talimängud toimuvad igal aastal vaheldumisi Eestis, Lätis või Leedus alates 2014. aastast. Võisteldakse jäähokis, murdmaa- ja laskesuusatamises.

Foto:
Video:

„Leitnant Kuperjanovis oli käredameelsust, sirgjoonelisust ning organisaatorivõimet. Isiklik vaprus ja teadlikkus omaenese surelikkusest näitasid talle teed ning on põhjuseks, miks me teda täna kangelasena mäletame,“ ütles Kuperjanovi jalaväepataljoni ülem kolonelleitnant Toomas Tõniste.

Julius Kuperjanovi surma-aastapäeva meenutatakse traditsiooniliselt koosviibimisega tema haual Tartus Raadi kalmistul. Ürituse peakorraldajaks ja eestvedajaks on leitnant Kuperjanovi mälestust hoidev Julius Kuperjanovi selts.

Julius Kuperjanov oli Eesti ohvitser, kes võttis osa Esimesest maailmasõjast ning Vabadussõjast. Ta moodustas 1918. aasta detsembris partisanisalga, mis nimetati hiljem tema mälestuseks Kuperjanovi partisanide pataljoniks. Leitnant Julius Kuperjanov sai raskelt haavata 31. jaanuari 1919 toimunud Paju lahingus ning suri saadud haavadesse kaks päeva hiljem Tartus.

„Suutsime täna näidata oma tõelist võitlusvaimu ja mängida ühtse võistkonnana. Hea meeskonnatöö tõi võidu Leedu ja veel väärtuslikuma võidu Rootsi üle,“ ütles Eesti meeskonna treener Rainer Komi.

Turniiri esimeses mängus alistas Eesti meeskond 4:2 seisuga Leedu. Teises mängus võitis Läti suureskooriliselt Kanada 7:0. Ning mängupäeva lõpetas Eesti-Rootsi kohtumine, mis kulges rootslaste rünnakusurve all.

Rootsi domineerisid tervet kohtumist, kuid kõik rootslaste mängu jooksul tehtud 28 pealeviset tõrjus Eesti väravas seisnud staabi- ja sidepataljoni vanemseersant Marek Leet ning normaalaeg lõppes seisuga 0:0. Järgnenud karistusvisete tulemusel võitis Eesti 1:0.

„Üritasime rünnata, kuid eestlaste tugev kaitse nurjas kõik meie püüded. Eesti meeskonna väravavaht tegi täna vägeva mängu,“ ütles Rootsi meeskonna kapten ja Rootsi kaitseatašee Eestis kaptenleitnant Mathias Järvare. „Õnnitleme eestlasi ja soovime neile edu järgnevatel mängudel,“ lisas ta.

Turniir jätkub homme ja ülehomme. Laupäeval kell 09:30 mängivad Rootsi-Kanada, kell 11:00 Läti-Leedu, kell 12:30 Kanada-Eesti ning kell 14:00 kohtuvad Rootsi-Läti.

Pühapäeval kell 10:00 Leedu-Rootsi mäng, kell 11:30 Läti-Eesti ning turniiri lõpetab kell 13:00 algav Leedu-Kanada mäng. Kõik mängud on pealtvaatajatele tasuta ja toimuvad Tondiraba jäähallis (Varraku 14, Tallinn).

Kuuendat korda aset leidvad Balti sõjaväespordi talimängud toimuvad igal aastal vaheldumisi Eestis, Lätis või Leedus alates 2014. aastast. Võisteldakse jäähokis, murdmaa- ja laskesuusatamises. Tänavu toimub talimängude jäähokiturniir 1.-3 veebruarini Tallinnas ning suusaalad 4.-7. veebruarini Võrus.


Lisainfo:
Facebook event:

Õppuse eesmärgiks on treenida staape rahvusvahelises keskkonnas lahingutegevuse planeerimises, et see oleks kiire, sujuv ning koordineeritud. Lisaks Eesti kaitseväelastele osalevad õppusel ka Taani, Läti ja Leedu brigaadide liikmed.

„Õppuse Red Knight suurim väärtus on kõrgema staabi olemasolu, kes loob õpikeskkonna oma üksustele. Loodud on kõik tingimused, et saaksime keskenduda vaid reaalsele planeerimistööle, harjutada püsitoiminguid ning testida otsuse vastuvõtmise protsessi,“ ütles 2. jalaväebrigaadi staabiülem kolonelleitnant Tarmo Luhaäär.

Red Knight on osa Põhjadiviisi väljaõppetsüklist, kus vastavalt õppuse stsenaariumile harjutatakse sõjaliste operatsioonide planeerimist ja rakendamist Balti riikides, et tõrjuda fiktiivse Botnia riigi rünnak. Diviisi väljaõppetsükkel jätkub Eesti brigaadide jaoks juunis staabiõppusega Saber Knight, mis toimub samuti Leedus.

Otsus Põhjadiviisi asutamise kohta võeti vastu eelmise aasta juulis toimunud NATO tippkohtumisel Brüsselis. Eesti kaitseväe 1. ja 2. jalaväebrigaad on varasemalt Taani diviisi eestvedamisel toimunud staabiõppustel osalenud juba aastaid.

„Eestis on väga kõrgel tasemel ohvitseride ja allohvitseride korpus ning see teadmine, kes on su kõrval, loob kindla tunde. Te saate siit väga hea juhtimisalase hariduse ja kogemuse, julgege alati võtta initsiatiiv ja vastutus,“ ütles president Kaljulaid.

Vabariigi President andis lahingukoolis õppivatele kaitseväelastele, ajateenijatest aspirantidele ja vanemallohvitseridele loengu, milles rääkis olukorrast maailmas, NATO liikmeks olemisest ja liitlassuhetest, Eesti sõjalise riigikaitse hetkeseisust ning oma ootustest tulevatele ohvitseridele ja allohvitseridele. Loengu lõppedes avanes kuulajatel võimalus esitada presidendile ka küsimusi.

Loengule järgnenud ringkäigul sai president ülevaate lahingukooli õppetegevusest ning kohtus kooli juhtkonnaga.

Kaitseväe ühendatud õppeasutuste lahingukoolis koolitatakse vanemallohvitsere ja reservohvitsere. Kooli õppetöö on jaotatud erinevateks kutse- ja täiendusõppekursusteks. 

„Ootame oma ajateenistust läbivatelt sõduritelt sama palju, kui kõigilt teistelt Scoutspataljoni sõduritelt ning hetkel on väljaõppel suurimaks väljakutseks ilmastik. Suurtes hangedes kiirelt liikumine on keeruline ning raskendab sõduritel vajalike drillide omandamist õigel kiirusel,“ ütles A-kompaniis sõdureid juhendav nooremleitnant Kaarel Tasa.

Esmase väljaõppe jooksul saavad sõdurid ülevaate masinast ning sellest kuidas masina läheduses ja ümbruses liikuda nii, et see kõigile ohutu oleks. Seejärel tutvuvad ajateenijad üksuse paigutusega soomukil, meeskonnaruumi ning seal olevate mehhanismidega, võimalike ettetulevate ohuolukordadega ning harjutavad jalastumisdrille. Ühte soomukimeeskonda kuulub kolm tegevväelasest masinameeskonna liiget ning kuus jalastuva koosseisu sõdurit.

Scoutspataljon on 1. jalaväebrigaadi koosseisus olev professionaalse väljaõppega iseseisvaks lahingutegevuseks võimeline kiirreageerimissuutlikkusega soomusmanööverüksus. Hetkel teenib Scoutspataljoni A-kompaniis 70 ajateenijat, kes alustasid oma väljaõpet juulis ning siirdusid Scoutspataljoni peale sõduri baasoskuste omandamist. Senise väljaõppe jooksul on ajateenijad tegelenud jao- ning rühmakoosseisu kokkuharjutamisega, erialarelvade õppimisega ning füüsilise võimekuse tõstmisega.

Ajateenijatest koosnevatele lahingumasina meeskondadele on tuleprooviks aprilli lõpus algav Kevadtorm, kuid enne seda ootab neid ees järgmisel nädalal algav Talvelaager, kus sõdurid läbivad traditsiooniline talvesõjaõppe, märtsis osalevad ajateenijad jalaväe lahinglaskmistel ning aprillis soomusrühma lahinglaskmistel Lätis.

Scoutspataljon alustas ajateenijate väljaõppega 2017. aasta juulis ning koolitab ajateenijatest reservväelasi, kes on võimelised tegutsema soomukimeeskonna jalastuva koosseisu liikmetena.

„Konverents andis ülevaate erinevatest õppemeetoditest ning tegevustest, mis annavad võimaluse teaduspõhiselt arendada ülekantavaid pädevusi ja toetavad õppija arengut,“ ütles konverentsi peakorraldaja Svetlana Ganina ning lisas, et konverents andis hea võimaluse neil teemadel diskussiooni arendada ja valdkonna alaseid kogemusi jagada.

Ülekantavate pädevuste ja nende mõtestatud arengu teemal tegi konverentsil ettekande vastava raamatu autor ja tunnustatud spetsialist Siret Rutiku. Samal teemal arutles läbi huumoriprisma ka Mart Reiniku Kooli direktor Enn Ööpik. Lisaks ettekannetele oli konverentsi raames võimalik osaleda ka töötubades ja kuulata erinevatel teemadel stendiettekandeid.

Konverentsil osales ligi 200 huvilist Kaitseväe ühendatud õppeasutustest, sisekaitseakadeemiast, Eesti lennuakadeemiast, kaitseväest, päästeametist, politsei- ja piirivalveametist, Kaitseliidust ja Tartu Ülikoolist.

„See aitab elus läbi lüüa! ehk ülekantavate pädevuste mõtestatud arendamine“ oli järjekorras neljas KVÜÕA-s korraldatud õppemetoodiline konverents. Varasematel aastatel on konverentside põhiteemad keskendunud tõhusa ja kaasahaarava õppe korraldamisele kõrgkoolis, ennastjuhtivale õppijale ja õppija arengu toetamisele.

Kaitseväe ühendatud õppeasutused on ainus riigikaitseline kõrgkool Eestis, mis annab kutsehariduse, rakendusliku kõrghariduse ja magistrikraadi sõjalises juhtimises. Täiendõppe kursustel osalevad nii kaitseväelased, kaitseliitlased ja reservväelased nii Eestist kui välismaalt. KVÜÕA on ka Eesti sõjateaduse nurgakiviks, tehes koostööd Eesti kui ka välisriikide koolide, uurimisasutuste ja ettevõtetega.

Täna lõppes Tapal kaks nädalat kestnud planeerimisõppus Furious Breeze, millega 1. jalaväebrigaad harjutas taktikaliste olukordade lahendamist, staabitöö protseduure ning hindas pataljoni staapide taset ja valmidust.

Külastuse käigus andis kaitseväe juhataja loengu lahingukooli õppuritele ning inspekteeris Võrus Taara linnakus paiknevat lahingukooli.

Kindralmajor Herem rõhutas tulevastele veeblitele ja reservrühmaülematele peetud loengus, et kaitseväeteenistus ei lõppe ajateenistusega, vaid jätkub ka reservis, kus teenistusest saadud mõttelaadi ja juhtimiskogemusi tuleks värskena hoida ja edasi arendada.

„Reservrühmaülemate ülesanne on juhtida nii ajateenijaid ajateenistuses kui ka reservväelasi õppekogunemise või mobilisatsiooni esimesest minutist alates,“ ütles kindralmajor Herem.

Ta rõhutas, et liitlasväed on Eesti kaitseplaanide osa ning liitlased koos kaitseväe reserviga moodustavadki heidutuse. „Teie olete need, kes aitavad meie heidutuse tagada,“ lisas kindralmajor Herem.

Kaitseväe ühendatud õppeasutuste lahingukoolis koolitatakse vanemallohvitsere ja reservohvitsere. Kooli õppetöö on jaotatud erinevateks kutse- ja täiendusõppekursusteks.