Uudised

1.-3. veebruarini toimuva Balti sõjaväespordi talimängude avatud jäähokiturniiri raames selgitatakse omavaheliste mängude tulemusel parimad meeskonnad. Kõik mängud on pealtvaatajatele tasuta ja toimuvad Tondiraba jäähallis (Varraku 14, Tallinn).

Reedel, 1. veebruaril kell 09:30 kohtuvad turniiri avamängus omavahel Eesti ja Leedu, kell 11:00 algab Kanada-Läti mäng ning kell 12:30 mängib Eesti Rootsiga.

Laupäeval, 2. veebruaril kell 09:30 mängivad Rootsi-Kanada, kell 11:00 Läti-Leedu, kell 12:30 Kanada-Eesti ning päeva viimases mängus kell 14:00 kohtuvad Rootsi-Läti.

Pühapäeval, 3. veebruaril kell 10:00 algab Leedu-Rootsi mäng, kell 11:30 Läti-Eesti ning turniiri lõpetab kell 13:00 algav Leedu-Kanada mäng.

Eesti kaitsejõudude meeskonnal on talimängude jäähokiturniir õnnestunud võita seni kahel korral – 2016. aastal Tartus ning 2017. aastal Lätis Valmieras, kus esikohamängus alistati tugev Kanada koondis. Alates 2017. aastast on turniir olnud avatud ka liitlas- ja partnerriikide võistkondadele.

Kuuendat korda aset leidvad Balti sõjaväespordi talimängud toimuvad igal aastal vaheldumisi Eestis, Lätis või Leedus alates 2014. aastast. Võisteldakse jäähokis, murdmaa- ja laskesuusatamises. Tänavu toimub talimängude jäähokiturniir 1.-3 veebruarini Tallinnas ning suusaalad 4.-7. veebruarini Võrus.


Balti sõjaväespordi talimängude jäähokiturniir 2019
01.-03. veebruar, Tondiraba jäähall (Varraku 14, Tallinn)
Sissepääs tasuta! Lisainfo: www.mil.ee/hoki

Ajakava:
Reede, 01. veebruar
09:30-10:30 Eesti-Leedu
11:00-12:00 Kanada-Läti
12:30-13:30 Eesti-Rootsi

Laupäev, 02. veebruar
09:30-10:30 Rootsi-Kanada
11:00-12:00 Läti-Leedu
12:30-13:30 Kanada-Eesti
14:00-15:00 Rootsi-Läti

Pühapäev, 03. veebruar
10:00-11:00 Leedu-Rootsi
11:30-12:30 Läti-Eesti
13:00-14:00 Leedu-Kanada

„Sangpommisport on sümbioos jõust, aga ka vastupidavusest. Kuna tegemist on kaalukategooriatega spordialaga, siis sobib see kõigile. Kui alaga tõsiselt tegeleda, siis ma usun, et areng on igaühele silmaga näha,“ ütles kaitseliidu Tallinna maleva malevlane Aleksander Tammert.

CrossFit spordiklubis korraldatud kaitseväe sangpommispordi meistrivõistluste võistkondlikus arvestuses tuli 1. jalaväebrigaadi järel teiseks sõjaväepolitsei Vahipataljon ja kolmandaks merevägi. Võistlusest võttis osa ligi 140 kaitseväelast ja kaitseliitlast, sealhulgas 16 naist.

Võistkondlikus arvestuses osales 16 võistkonda, teiste hulgas ka Ühendkuningriigi kaitseväelased Tapal paiknevast liitlaste lahingugrupist.

„Saime võistlustel end proovile panna ja paljude kaitseväelaste hulgas uusi tutvusi luua. Oleme rõõmsad ja tänulikud, et meid Eesti kaitseväe üritustesse kaasatakse,“ ütles kapten Benjamin Athow-Frost Eestis paiknevast NATO lahingugrupist.

Võistlus koosnes mitmest harjutusest – kahe 24 kilogrammise sangpommi tõukamisest rinnalt sirgetele kätele ja sangpommi rebimisest parema ja vasaku käega. Võistluse parimad selgusid kahe harjutuse tulemuste põhjal kogutud punktide summa alusel.

Võitjad selgitati Eesti sangpommispordi liidu kohtunike abil välja kolmes vanuseklassis ja seitsmes erinevas kaalukategoorias – kuni 63, 68, 73, 78, 85, 95 ja üle 95 kilogrammi. Parimaid ajateenijaid, naisi ja kaalukategooriate kolme parimat võistlusklassides H21, H35, H45 autasustati diplomi ja medaliga, võistlusklasside parimad said auhinnaks Kaitseväe 2019. aasta meistri särgi.

Kaitseväe sangpommispordi meistrivõistluste eesmärk on populariseerida ning arendada sangpommisporti kaitseväes, selgitades ühtlasi välja selle ala parimad riigikaitsjate seas.

Fotod:

Video:

Talvise kutsega ajateenistusse võetud sõdurid läbivad uuendatud baaskursust esmakordselt. Seitsme nädala pikkusest õppetsüklist on tänaseks läbi kolm ja pool nädalat ehk täpselt pool.

„Oleme trotsinud külma ilma ja paksu lund ning hetkel on kõik läinud plaanipäraselt – sõdurid on rivis ja täidavad ka talvistes tingimustes edukalt neile määratud ülesandeid,“ ütles kursuse läbiviija veebel Hanori Perlov hinnates värskete kuperjanovlaste motivatsiooni heaks.

Tänaseks on sõdurid läbinud relvaõppe, sooritanud esimesed laskeharjutused, omandanud põhilised teadmised topograafias ning selja taga on ka esimene välilaager. Ees ootab meditsiiniõpe ning järgmised välilaagrid, kus teooriatundides omandatud teadmisi praktikas hinnatakse.

Pärast sõduri baaskursuse lõppu jätkub talvise kutsega teenistusse kutsutud sõdurite kokku 11 kuu pikkune ajateenistus kas nooremallohvitseride- või autojuhikursusel.

2. jalaväebrigaadi koosseisu kuuluv Kuperjanovi jalaväepataljon on üks kaitseväe suurimaid väljaõppeüksuseid. Pataljonis saavad väljaõppe nii jalaväe-, miinipilduja- kui erinevatel lahingutoetuserialadel teenivad sõdurid.

Fotod:

Sõdurite eksamiülesanneteks on erinevate demineerimisharjutuste korrektne ning ohutu sooritamine.

„Kursus on mõeldud pioneerijagudele ning igast jaost pääseb kursusele kaks inimest, kellest hiljem saavad pioneer-demineerijad,“ ütles kursuse ülem kapten Karmo Saar, kelle sõnul on soov kursusele saada suur ning konkurents tihe. „Ainult kõige tublimatel avaneb võimalus sellel kursusel osaleda ning demineerijaeriala omandada,“ lisas kapten Saar.

Kursusel osalevad oktoobrikutsega ajateenistusse saabunud sõdurid, kellele see kursus annab võimaluse spetsialiseeruda ning keskenduda ühele kindlale erialale.

Demineerimiskursuse esimesel nädalal tutvuvad osalejad erinevate lõhkekehadega, demineerimise protseduuride ja demineerimisvahenditega. Teisel nädalal praktiseeritakse varasemalt omandatud teadmisi imitatsioonivahendeid kasutades ning kolmandal sooritatakse lõhkekehadega demineerimisharjutusi ning eksamid.

Demineerimisekursusele võetakse sõdurid siis, kui nad on eelnevalt läbinud sõduri baasväljaõppe ning lõhketööde õppe. Kui pioneeride tavapärases õppes on kajastatud vaid konventsionaalsete lõhkekehade demineerimise õpe, siis sel nädalal lõppeval kursusel õpivad sõdurid kahjutuks tegema ka isetehtud lõhkeseadmeid.

„Kursus on olnud väga huvitav ja toonud palju selliseid olukordi, mida muidu ajateenistuses ette ei tule. Koguaeg peab mõtlema, mida ja millal ning millises järjekorra teha,“ ütles kursusel osalev reamees Renko Reintam. „Kuna olen kaheksakuulises ajateenistuses, siis soovin sellest ajast võtta maksimumi ja olen nõus selle nimel ka pingutama,“ lisas Reintam.

Kursusel osalevad kõik selle aasta väljaõppetsüklil pioneeripataljonis väljaõpetatavad pioneerirühmad.  Lisaks 1. jalaväebrigaadi pioneeripataljoni ja Kalevi jalaväepataljoni sõduritele ka 2. jalaväebrigaadi Kuperjanovi jalaväepataljoni sõdurid. Kursust viib läbi kaitseväe demineerimiskeskus.

„Ma olen kindel ülemveebel Saliste juhivõimetes ning ootan tema liitumist NATO operatsioonide väejuhatuse juhtkonnaga,“ ütles kindral Scaparrotti. „Tema kogemused, teadmised ning pühendumus teenistusele ja missioonile annavad talle vajalikud eeldused, et seda olulist ametiülesannet täita,“ lisas ta.

Ülemveebel Saliste teenib Eesti kaitseväe veebli ametikohal alates 2014. aasta maist, kus tema vastutuseks on kaitseväe allohvitseride ettevalmistus ja väljaõpe. NATO operatsioonide väejuhatuse veebli ametikohale asub ta aprilli lõpus.

NATO operatsioonide väejuhatuse veebel kuulub NATO Euroopa vägede ülemjuhataja nõunike hulka, kelle ülesandeks on alliansi allohvitseride esindamine ning nende vajaduste eest seismine NATO juhtkonnas.

Ülemveebel Siim Saliste alustas teenistust Eesti kaitseväes 1994. aastal. Tema teenistuskohtadeks on olnud rahuvalve üksikkompanii, Balti pataljon, rahuoperatsioonide keskus, Scoutspataljon, kaitseväe ühendatud õppeasutused, maaväe staap ja NATO maaväe komponendi staap Heidelbergis.

Oma teenistuse jooksul on ta läbinud mitmeid eriala- ja täiendkursusi ning lõpetanud 2007. aastal Ameerika Ühendriikide maaväe vanemallohvitseride akadeemia. Ta on osalenud välisoperatsioonidel Kosovos, Bosnia-Hertsegovinas ja Afganistanis.

„21. jaanuaril, täpselt üks kuu pärast Scoutspataljoni loomist, pidas värske üksus Vabadussõjas oma kõige tähtsama lahingu, mis kanti meie lipule ja seetõttu tähistame seda kui kõige tähtsamat päeva pataljoni ajaloos,“ ütles Scoutspataljoni ülem kolonelleitnant Tarmo Kundla.

Pataljoniülema sõnul saavutati Pikkasaare lahingus edu kolmel põhjusel – esiteks oli igal scoudil valmidus ja soov täita oma ülesannet nii hästi, kui ta seda suudab; teiseks, allüksuse vaimus, kus virisemisele ja vingumisele polnud kohta; ning kolmandaks, pädevate ning oma meestest hoolivate ülemate olemasolu. „Neid kolme põhimõtet väärtustame me Scoutspataljonis ka täna, need viivad meid edasi ning toovad edu meie tegemistes,“ lisas kolonelleitnant Kundla.

Scoutspataljoni ülem asetas pärja ka Karksi lahingu kangelase Jaan Kutsari hauale, mis oli sümboolseks mälestusavalduseks kõigile Eesti vabaduse eest sõdinud Scoutspataljoni võitlejatele. Nii Viljandi mõisa mälestustahvli juures kui Jaan Kutsari haual andis ajaloosündmustest ülevaate Viljandi muuseumi direktor Jaak Pihlak.

100. aastapäeva tähistamise kulminatsiooniks oli eelmise nädala lõpul esmakordne väljasõit Pikksaare lahingu toimumispaika. Lahingupaigas kõnniti esiisade võitlusradadel ning olulistel võtmekohtadel analüüsiti, kuidas valitaks lahingumanööver tänapäevaseid taktikaid ning teadmisi arvesse võttes ja kas need tolleaegsetest erineksid. Väljasõidule olid kutsutud lisaks Scoutspataljoni praegustele sõduritele ka endised pataljoniülemad ning pikaajalised võitluskaaslased.

Pikksaare lahingu aastapäeva tähistamine algas aga juba eelmise nädala neljapäeval kui terve pataljon võttis osa traditsioonilistest ettevõtmistest, millega iga-aastaselt seda päeva tähistatakse – sportlikud jõukatsumised, pidulik rivistus ja tunnustamised ning ajalootund, kus pataljoni noorimal ohvitseril on au tutvustada üksuse ajaloo olulisemaid sündmusi.

Scoutspataljoni ajalukku läinud lahing leidis aset 21. jaanuaril 1919 Pikksaare jaama pärast. Rünnaku tulemusel vallutas 47-meheline Scoutspataljoni grupp jaama, mida kaitses 524 punavõitlejat. Selle teo tunnustamiseks ja mälestamiseks kanti Pikksaare lahingu nimi, erinevalt väeosa teistest võidunimedest, pataljoni lipule.

Scoutspataljon asutati 21. detsembril 1918 Viljandis ning taasasutati 29. märtsil 2001.

Fotod: https://pildid.mil.ee/index.php?/category/59197

Meditsiini väljaõppekeskuse ülem kapten Illimar Sibul tunnustas kursuse lõpetanuid, kes eelmisel nädalal sooritasid väljakutseid pakkunud lõpurännakul erialakursuse lõpueksamid. „Rühmaparameedikud ei omanda teadmisi eksamiteks, vaid selleks hetkeks, mil nad on ainsad haavatute ja nende haua vahel – täna olen valmis teid sellele ülesandele usaldama,“ ütles kapten Sibul, kes tõstis esile kursuse parimana lõpetanud Kalevi jalaväepataljoni ajateenijat reamees Arnet Ude pühendumust. Reamees Udele anti tunnustuseks graveeringuga tääknuga.

Kursuslased õppisid kümne nädala kestel pingelistes lahing- ja kriisiolukordades meditsiiniabi osutama ning kasutama meditsiinitehnikat ja medikamentide. Keskenduti ennekõike praktilistele oskustele, mida täiendati Tallinna kiirabibrigaadide igapäevatöös osaledes. Kursus kulmineerus väliõppuse ja kahepäevase lõpurännakuga, mille raames pidid ajateenijad demonstreerima omandatud oskusi ning füüsilist vastupidavust.

Meditsiini väljaõppekeskus on Ämaris asuv kaitseväe toetuse väejuhatuse tervisekeskuse allüksus, mille ülesandeks on kaitseväe meditsiinialase väljaõppe läbiviimine. Lisaks rühmaparameedikutele koolitatakse meditsiini väljaõppekeskuses kompaniiparameedikuid ja vanemparameedikud, samuti toimuvad seal missiooniüksuste meditsiinikursused.

Fotod:

​17.-18. jaanuaril Vihtla järvel toimunud talvisest kalapüügivõistlusest võttis osa 22 võistlejat kaitseväe toetuse väejuhatusest, 1. ja 2. jalaväebrigaadide erinevatest üksustest, õhuväest, küberväejuhatusest ja Kaitseliidust.

Individuaalarvestuses võttis napi võidu Tauno Tuul lennubaasist, kes püüdis kahe päeva jooksul kokku 1342 grammi kala. Paremuselt teise tulemusega lõpetas toetuse väejuhatusest veebel Ruslan Pantepajev, kes püüdis 1164 grammi kala ning kolmanda koha sai vanemveebel Jaanus Sommermann lennubaasist 894 grammi püütud kalaga. Kõigi võistlejate peale püüti kahe päeva jooksul kokku ligi 13 kilogrammi kala.

Võistkondlikus arvestuses võidutses sel korral õhuväe lennubaas, mille kaks võistkonda kindlustasid paremusjärjestuses kaksikvõidu. Kolmandale kohale tuli toetuse väejuhatuse võistkond.

Võistlussarja teine etapp toimub mais Valgamaal Väike-Emajõel ning kolmas etapp juulis Läänemaal Kasari jõel. Kolmanda etapi lõpus selgub kaitseväe meister ning Eesti suvistel Balti sõjaväespordimängudel Leedus esindavad võistlejad.

Fotod: https://pildid.mil.ee/index.php?/category/59196

Tasavägisel turniiril saavutas teise koha Viru jalaväepataljon ning kolmanda koha 1. jalaväebrigaad. Kokku mängiti 63 kohtumist ning löödi 221 väravat.

Küberväejuhatuse võistkonna kapten nooremseersant Alari Saare sõnul olid vastased heal tasemel ning see, et tema võistkond esikohale platseerub, polnud vahepeal sugugi kindel. „Publik oli äge ning pani meile powerit juurde. Ka 1. jalaväebrigaadi võistkond oli väga tugev ning meil vedas, et nad ei saanud poolfinaalist edasi,“ ütles nooremseersant Saar.

1. jalaväebrigaadi spordiohvitseri leitnant Deevi Otsa sõnul muutub turniir iga aastaga aina populaarsemaks. „Ajateenistuses olles peavad sõdurid ära õppima, et koos tegutsedes jõuab palju kaugemale. Võistkondlike mängude harrastajatel on see reegel aga juba varakult selge ning seetõttu on neil ka teenistuses mõnevõrra lihtsam,“ ütles leitnant Ots. 

1. jalaväebrigaadi lahtine turniir saalijalgpallis toimub 2013. aastast.

Tseremoonial osalesid peaminister Jüri Ratas, kaitseväe juhataja asetäitja kindralmajor Indrek Sirel ning lahingugruppi panustavate riikide esindajad ja kaitseväelased.

„Taani vabatahtlikud olid meie kõrval juba Vabadussõja ajal, aga teie töö NATO lahingugrupis on järjekordne väljapaistev panus nii Eesti kui kogu Euroopa julgeolekusse,“ ütles peaminister tänades Taani sõdureid nende panuse eest NATO lahingugruppi Eestis.

“Usun, et vilunud Ardenni Kütte ei hirmuta Eesti talv ega Eesti metsad. Loodan, et oma sõjaliste ülesannete kõrval on teil mahti kogeda ka Eesti külalislahkust,“ lisas Ratas tervitades äsja Tapale saabunud Belgia üksust, mille tuumiku moodustavad Ardenni küttide pataljoni kaitseväelased.

Belgiast Eestisse saabunud üksuse tuumik põhineb väärika ajalooga Chasseur Ardennais ehk Ardenni küttide pataljonil. Kokku on üksuses ligikaudu 300 Belgia kaitseväelast ning umbes 100 ühikut lahingutehnikat, nende hulgas Šveitsi päritolu soomustransportöörid Piranha, millest osad on varustatud Spike-tüüpi tankitõrje raketisüsteemidega.

„Meil on hea meel liituda Eestis paikneva rahvusvahelise NATO lahingugrupiga. Täname kõiki, kes panustasid meie Eestisse saabumise ettevalmistustesse. Samuti täname Taani kontingenti panuse ja koostöö eest. Oleme valmis oma missiooni täitmiseks Eestis,“ ütles Belgia kontingendi ülem major David Paitier.

Eestisse saabunud jalaväeüksust on tugevdatud 120-millimeetriseid miinipildujaid kasutava rühmaga, Leopard Leguaan tüüpi sillatanke kasutava lahingpioneerirühmaga ning logistika, sõjaväepolitsei ja meditsiini toetuselementidega.

Ühendkuningriigi juhitud liitlaste lahingugrupi kooseisus hakkab Belgia kontingent osalema erinevatel väljaõppeüritustel ning harjutustel. Sealhulgas on belglastel kavas osaleda ka kevadisel õppusel Kevadtorm.

Belgiat ja Eestit ühendab aastatepikkune kaitsekoostöö. Eesti merevägi on alates 1998. aastast koolitanud oma ohvitsere Belgia-Hollandi miinitõrje koolis EGUERMIN, mis on alates 2006. aastast ka NATO miinitõrje oivakeskus. Belgia oli esimene NATO riik, kelle õhuvägi panustas 2004. aastal alustatud Balti õhuturbemissiooni, Ämaris paiknesid Belgia õhuväelased esmakordselt 2016. aasta jaanuarist aprillini. 2014. aastast on Belgia kaitseväelased osalenud Kevadtormi õppustel muuhulgas õhutõrje ja õhusihtmärkide lennutamise üksustega. 2016. aastal ühines Belgia Tallinnas paikneva NATO küberkaitsekoostöö keskusega.